Obsah (7)

§ 436§ 230§ 445§ 442§ 122§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind 21. septembril 2018.a, Tallinnas

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 26.02.2018.a kohtumääruses (t/l 57).

1. Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus (t/l 35) ning et hageja elab emaga. Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist seadusjärgses miinimummääras.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
3. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
4. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates 04.07.2017.a summas, mis vastab 1/2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni.
5. Riigikohus on 07.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-15-15909 punktis 12 märkinud, et kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
6. märtsi
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka
8. jaanuari
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
10. Kostja on seisukohal, et arvestades tema tervislikku seisundit ei ole viimane suuteline maksma hageja poolt nõutavat elatist. Juhul, kui kohus hageja poolt nõutava summa kostjalt välja mõistab, siis ei saaks hageja enam kostja juures käia ja sellega kostja nõus ei ole (t/l 45 pöördel).
11. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on 2 lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
12. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et kostja on ühe alaealise lapse, s.o hageja isa (t/l 83).
13. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
14. oktoobri
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
16. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-35-17 punktis 21.1 leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda (vt ka Riigikohtu
17. oktoobri
18. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).
19. Samuti on Riigikohus eelpoolviidatud kohtulahendi punktis 28.2 leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (vt otsuse p‑d 20-23). Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
20. Hageja seaduslik esindaja E A on 08.05.2018.a toimunud kohtuistungil selgitanud, et viimase töötasuks on umbes 900 - 1 000 eurot (neto) (t/l 67). Kostja on kohtule avaldanud, et viimase sissetulekuks on Töötukassast saadav toetus (t/l 50-52).
21. Kohus on teinud kooskõlas

§ 230

lg 3 ja lg 5 järelpäringud äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja liiklusregistrisse ning nimetatust nähtub, et E A’ule kuulub kinnisasi xxx (t/l 84) ja kostja on xxx juhatuse liige ja viimasele kuulub nimetatud äriühingu osa väärtuses 2 500 eurot (t/l 87). Muud registrisse kantavat vara E A’ule ja kostjale ei kuulu (t/l 85-86, 88-89). E- maksuameti väljavõttest nähtub, et kostja on saanud 07.2018.a sissetulekut xxx (t/l 90).

1. Kohus arvestades sellega, et kostja on saanud xxx ning kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on viimasel raskendatud töökoha leidmine, on põhjendatud vähendada hageja poolt nõutavat elatise suurust. Kostja poolt kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagiavaldusele on viimane märkinud, et hageja viibib 3-5 päeva ka kostja juures xxx ning hageja transpordi korraldab kostja (t/l 45). Hageja sellele vastuväiteid esitanud ei ole.
2. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis alates 04.07.2017.a igakuiselt summas 150 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et kostja on äriühingu juhatuse liige ning ainuosanik ja ta on väidetavalt maksnud hageja emale iga kuu 100 eurot (t/l 87, 45), seega on kohtu arvates kostja sellises suurusjärgus ka elatist võimeline hagejale igakuiselt tasuma.
3. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja L-E A kasuks 3 väljamõistmisele igakuine elatis summas 150 eurot alates 04.07.2017.a kuni L-E A täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx.a.
4. Hageja on palunud kohtule esitatud hagiavalduses tasuda väljamõistetav elatis hageja seadusliku esindaja E A arveldusarvele nr. XXX, märkides maksekorralduse selgitusse „Elatis“ (t/l 33). 22.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

1. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda ette iga kuu eest ette hageja seadusliku esindaja E A’u arvelduskontole.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 25.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2 115 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 26.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda ja

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 27. Kooskõlas

§ 163

lg 1 ja § 164 lg 1 jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd kohus rahuldab esitatud hagiavalduse osaliselt ning tegemist on elatise nõudega. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 4