Obsah (4)

§ 180§ 37§ 238§ 126

1-18-5748 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg 17.08.2018 Kriminaalasja number 1-18-5748 (17230101269) Kohtunik J Vernikova Tõlk Ines Üprus, Nat

§ 180lg 1, 3, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5, Ts

MS § 440 lg 1,

§ 37, § 306, § 309 lg 3, § 313, § 315, kohus otsustas: 1. Tunnistada Natalja Jazõkova süüdi Kar

S § 209 lg 2 p 1, 3, 4, 5 järgi ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat 6 (

1. ku)kuud. RESOLUTSIOON 2. Tunnistada Natalja Jazõkova süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 5 (viis) kuud. 3. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (
2. ku)kuud vangistust. 4.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Natalja Jazõkova´le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda Natalja Jazõkova kinnipidamise päev 19.03.2018.a. 1 1-18-5748
2. Natalja Jazõkova suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Tsiviilhagid
3. VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1,

§ 37

alusel välja mõista Natalja Jazõkova´lt kannatanu B AS kasuks 36668,94 eurot, mis tuleb kanda B AS arveldusarvele nr X SEB Pank. 2. VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1,

§ 37

alusel välja mõista Natalja Jazõkova´lt kannatanu V S kasuks 5000 eurot, mis tuleb kanda J S arveldusarvele nr X. 3. VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1,

§ 37

alusel välja mõista Natalja Jazõkova´lt kannatanu V I´i kasuks 16331,50 eurot, mis tuleb kanda V I´i arveldusarvele nr x. 4. VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1,

§ 37

alusel välja mõista Natalja Jazõkova´lt kannatanu T G kasuks 38525 eurot, mis tuleb kanda T G arveldusarvele nr x. 5. VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1,

§ 37

alusel välja mõista Natalja Jazõkova´lt kannatanu O T kasuks 6055 eurot, mis tuleb kanda O T arveldusarvele x. 6. VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1,

§ 37

alusel välja mõista Natalja Jazõkova´lt kannatanu J T kasuks 20500 eurot, mis tuleb kanda J T arveldusarvele nr x. 7. VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1,

§ 37

alusel välja mõista Natalja Jazõkova´lt kannatanu V B´i kasuks 1500 eurot, mis tuleb kanda V B´i arveldusarvele nr x. 8. VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1,

§ 37

alusel välja mõista Natalja Jazõkova´lt kannatanu J R kasuks 19500 eurot, mis tuleb kanda J R arveldusarvele nr x. 9. VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1,

§ 37

alusel välja mõista Natalja Jazõkova´lt kannatanu N F kasuks 8500 eurot, mis tuleb kanda N F arvelduskontole nr x. 10. VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1,

§ 37

alusel välja mõista Natalja Jazõkova´lt kannatanu A D´i kasuks 19500 eurot, mis tuleb kanda A D´i arvelduskontole nr x. 11. VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1,

§ 37

alusel välja mõista Natalja Jazõkova´lt kannatanu V A´i kasuks 6000 eurot, mis tuleb kanda V A´i arveldusarvele x. 2 1-18-5748 12. VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1,

§ 37

alusel välja mõista Natalja Jazõkova´lt kannatanu L L kasuks 18600 eurot, mis tuleb kanda L L arveldusarvele nr x. 13. VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1,

§ 37

alusel välja mõista Natalja Jazõkova´lt kannatanu E S kasuks 28000 eurot, mis tuleb kanda E S arvelduskontole nr x 14. VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1,

§ 37

alusel välja mõista Natalja Jazõkova´lt kannatanu A L´i kasuks 8120 eurot, mis tuleb kanda A L´i arvelduskonto nr x. 15. VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1,

§ 37

alusel välja mõista Natalja Jazõkova´lt kannatanu E N kasuks 5000 eurot, mis tuleb kanda E N arvelduskontole nr x. 16. VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1,

§ 37

alusel välja mõista Natalja Jazõkova´lt kannatanu I S´i kasuks 10100 eurot, mis tuleb kanda I S´i arveldusarvele nr x. 17. VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1,

§ 37

alusel välja mõista Natalja Jazõkova´lt kannatanu N S kasuks 400 eurot, mis tuleb kanda Natalja S arveldusarvele nr x. 18. VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1,

§ 37

alusel välja mõista Natalja Jazõkova´lt kannatanu A S´i kasuks 500 eurot, mis tuleb kanda A S´i arveldusarvele nr x. 19. VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1,

§ 37

alusel välja mõista Natalja Jazõkova´lt kannatanu J S kasuks 41030 eurot, mis tuleb kanda J S arveldusarvele nr x. 7. Asitõendid: 19.03.2018 Natalja Jazõkova kinnipidamisel ära võetud dokumendid: kviitungid, maksekorraldused, plastikkaart kui tunnistus x omamise kohta Bulgaarias, ruuduline paberileht käxs kirjutatud tekstiga, 19.03.2018 teostatud Natalja Jazõkova elukohas Tallinn, K läbiotsimise käigus leitud dokumendid: laenulepingud, maksete tagastamise graafikud, korterite broneerimislepingud , maaklerlepingute koopiad, korterite üleandmise-vastuvõtmise aktid, maksekorraldused, Natalja Jazõkova kasutuses oleva sõiduauto Volkswagen Passat reg märk x 20.03.2018 teostatud läbiotsimise käigus ära võetud dokumendid: kviitungid kassa sissetuleku orderite juurde, kokkulepe Jazõkova ja Ai vahel raha tagastamise kohta, Xi volikiri sõiduauto kasutamise kohta, AS Swedbank 18.03.2018 vastus juurde lisatud salvestiste fotod 12-l lehel, CD-plaadid (4 tk), Nõudekirjad ja LHV, Swedbank, Danske, SEB ning Hüpoteeklaen vastused lisatud kriminaalasja materjalide juurde – jätta kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

8. Välja mõista Natalja Jazõkova´lt

§ 180

lg 1, § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4 alusel: 3 1-18-5748   II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot; kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest summas 510 (viissada kümme) eurot.

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel on kriminaalmenetluse kulusid (kokku summas 1260 eurot) võimalik tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on süüdistataval või tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 11.09.2018.a. SÜÜDISTUS Natalja Jazõkova´t süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil eelnevalt avaldades interneti vahendusel alates juuli 2014 kuni detsember 2017 erinevate korterite müügikuulutusi ja kasutades nii enda isiklikke tutvusi kui ka enda tutvusi maaklerite seas viis eksitusse kannatanud kes avaldasid soove soetada kortereid, nimelt broneerimislepinguid sõlmides ei olnud Natalja Jažõkoval kavas täita lepingute järgseid kohustusi, lisaks Natalja Jažõkova tegutsedes grupis isikuga, kellele käesoleva kriminaalasja raames kahtlustus ei ole esitatud, vormistasid laene kannatanute nimelt jagades rahalised vahendid oma äranägemise järgi, tekitades varalist kahju ka suures ulatuses, alljärgnevalt: esitledes end X X OÜ maaklerina, kel on õigus müüa korteri Bulgaarias, aadressil x ning sõlmides 03.07.2014 kannatanuga V S´iga maaklerlepingu nõudis ettemaksu tasumist summas 4000 eurot. Notariaalne müügitehing jäi aga sõlmimata, tegelikkuses Natalja Jazõkoval puudus kavatsus tagastada ettemaksuna makstud raha, Natalja Jazõkova jättis kuni käesoleva ajani tagastamata kannatanule 3000 eurot, samuti Natalja Jazõkova väites V S´ile, et X X OÜ vajab sularaha 2000 eurot Tallinn, X korteri remondiks, sai 03 juulil 2014 2000 eurot kannatanult laenuna ühtlasi lubades tagastada seda hiljemalt 04.07.2014. Tegelikkuses Jazõkoval puudus kavatsus tagastada raha, Jazõkova jättis kuni käesoleva ajani tagastamata 2000 eurot. Kokku tekitatud varaline kahju kannatanule V S´ile 5000 eurot; esitledes end X X OÜ maaklerina ja vahendades korteri müügitehingut aadressil X palus V I´il võtta laen X X OÜ-lt (

1. x)summas 13000 eurot ostetava korteri tagatisel, mida I tegi sõlmides 17.12.2014 laenulepingu nr 17.12.2014-01, teine laenusaaja Natalja Jazõkova, ning samal päeval X X OÜ kasuks ostetud korterile seati hüpoteek summas 18000 eurot. 4 1-18-5748 Seejärel, V I´iga suhtlemise käigus, Natalja Jažõkova väites, et vajab isiklike kulude katmiseks raha, palus võtta laenu summas 3000 eurot X alevik tagatisel ja üle kanda saadud laen X X OÜ kontole, mille juhatuse ainuliige on Natalja Jažõkova, mida I tegi sõlmides 20.01.2015 X X OÜ-ga laenulepingu nr 17.12.2014-02 ning samal päeval X X OÜ kasuks X 27-24, Laagri korterile seati lisa hüpoteek summas 6000 eurot. Saadud laenust 2900 eurot kanti X X OÜ kontole ja 100 eurot võeti maha teenustasuna. Tegelikult ei olnud Natalja Jažõkoval kavas täita lepingu järgset kohustust. Sõlmitud maksegraafikust Natalja Jažõkova ei ole kinni pidanud. V Iile tekitatud varaline kahju 16000 eurot, Natalja Jazõkova väites V Iile, et vajab V Ii isikliku arvelduskonto numbrit ja internetipanga dokumente raha ülekandmiseks ja seejärgseks väljavõtmiseks saades V Iilt tema arvelduskonto numbrit ja Danske Bank AS Eesti filali internetipanga dokumente tegelikkuses edastas saadud internetipanga dokumendid ja arvelduskonto numbri isikule kellele käesoleva kriminaalasja raames kahtlustus ei ole esitatud laenulepingu sõlmimiseks AS-ga B. 20.01.2017 kell 10:41:24 x arvuti vahendusel V I´i nimelt laenulepingu nr x AS-ga B summas 10 630 eurot. Saadud laenu, väites, et tegemist on tema isikliku rahaga, palus Natalja Jažõkova välja võtta ja sularahas temale üle anda; väites T Gile, et vajab raha X X OÜ äritegevuseks sõlmis jaanuaris 2015 aadressil x T Giga võlakirja, saades vastu 5250 eurot laenu tagastamise tähtajaga hiljemalt 30.10.2016. Tegelikult ei olnud Natalja Jažõkoval kavas täita jaanuaris 2015 sõlmitud lepingu järgset laenukohustust, laenusumma 5250 eurot Natalja Jazõkova jättis tagastamata, väites T Gile, et vajab raha X X OÜ äritegevuseks sõlmis 25.04.2016 aadressil x T Giga võlakirja, saades vastu 17200 eurot laenu tagastamise tähtajaga hiljemalt 30.10.2016 . Tegelikult ei olnud Natalja Jažõkoval kavas täita 25.04.2016 sõlmitud lepingu järgset laenukohustust, 28.10.2016 Natalja Jazõkova tagastas T Gile vaid 200 eurot, laenusumma 17000 eurot Natalja Jazõkova jättis tagastamata, väites T Gile, et vajab raha X X OÜ äritegevuseks sõlmis 10.05.2015 aadressil x T Giga võlakirja, saades vastu 12000 eurot laenu tagastamise tähtajaga hiljemalt 17.05.2015. Tegelikult ei olnud Natalja Jažõkoval kavas täita 10.05.2015 sõlmitud lepingu järgset laenukohustust, 08.12.2016 Natalja Jazõkova tagastas T Gile vaid 1075 eurot, laenusumma 10925 eurot Natalja Jazõkova jättis tagastamat,. väites T Gile, et vajab raha X X OÜ äritegevuseks sõlmis 16.05.2016 aadressil x T Giga võlakirja, saades vastu 10800 eurot laenu tagastamise tähtajaga hiljemalt 31.12.2016 . Tegelikult ei olnud Natalja Jažõkoval kavas täita 16.05.2016 sõlmitud lepingu järgset laenukohustust, laenusumma 10800 eurot Natalja Jazõkova jättis tagastamata; esitledes end X X OÜ maaklerina, kel on õigus müüa OÜ-le X kuuluva korteri aadressil X sõlmis 23.12.2015 O T´ga maaklerlepingu, mille järgselt hiljemalt 10.01.2016 O Tle müüakse korter hinnaga 23 000 eurot. O T´ga suhtlemise käigus, Natalja Jažõkova, palus tasuda ostetava korteri eest broneerimisraha 3 000 eurot sularahas, mida O T tasus 23.12.2015. 28.12.2015 Natalja Jažõkova nõudel O T tasus sularahas Natalja Jazõkovale korteri eest remondiraha 4 000 eurot ja 04.01.2016 tasus ettemaksu korteri eest summas 5 000 eurot, mida arvestati korteri müügihinna sisse. Tegelikult ei olnud Natalja Jažõkoval kavas täita sõlmitud maaklerlepingu järgset kohustust. Sularahas saadud summast 12 000 eurot Jazõkova jättis tagastamata kannatanule 6055 eurot; esitledes end X X OÜ maaklerina, kel on õigus müüa I Vle kuuluva korteri aadressil Tallinn, U-M x sõlmis 22.07.2016 J T´uga korteri broneerimislepingu. Natalja Jažõkova nõudel tasus J T osade kaupa korteri eest vähemalt 15300 eurot (nii sularahas kui ülekandega) ajavahemikul alates 19.07.2016 kuni 21.07.2016. Natalja Jažõkova aga ei ole aga lepingus sätestatud tähtajaks (so 30.08.2016) organiseerinud notariaalset korteri ostu-müügitehingut, J 5 1-18-5748 Tule makstud raha siiani tagastanud ei ole. Tegelikkuses korteriomand U-M x kuulus alates 09.02.2004 I V´le, alates 29.07.2016 kuulunud OÜ-le V T ning alates 11.10.2017 omanikuks on OÜ A; esitledes end X X OÜ maaklerina, kel on õigus müüa V T OÜ-le kuuluva korteri aadressil P x sõlmis 17.08.2016 V Biga suulise maaklerilepingu, mida 19.08.2016 vormistati kirjalikult, mille järgselt hiljemalt 19.09.2016 V Bile müüakse korter aadressil P x hinnaga 18300 eurot. Seejärel, V Biga suhtlemise käigus, Natalja Jažõkova, palus tasuda korteri eest broneerimissummat, mida V B tegi tasudes 17.08.2016, 18.08.2016, 19.08.2016 Jažõkova kätte osade kaupa sularahas kokku 3200 eurot. Tegelikult ei olnud Natalja Jažõkoval kavas täita lepingu järgset kohustust. Natalja Jažõkova ei ole broneerinud notariaega, ega tagastanud V B kogu makstud broneerimisraha summas 1600 eurot; esitledes end X X OÜ maaklerina kel on õigus müüa korteri aadressil U-M x ja väites, et X X OÜ on korteri omanik sõlmis 08.09.2016 J R´ga broneerimislepingu, mille järgselt hiljemalt 18.12.2016 J Rle müüakse korter aadressil U-M x hinnaga 19500 eurot. Seejärel, J R´ga suhtlemise käigus, Natalja Jažõkova, palus tasuda korteri eest kogu summat, mida J R tegi tasudes 08.09.2016,11.09.2016, 17.09.2016, 05.10.2016, 16.10.2016 Jažõkova kätte osade kaupa sularahas kokku 19500 eurot. Tegelikult x omanik seisuga 08.09.2016 oli V T OÜ ja Natalja Jažõkoval ei olnud kavas täita 08.09.2016 sõlmitud broneerimislepingu järgset kohustust. Natalja Jažõkova ei ole tagastanud makstud raha kannatanule; esitledes end X X OÜ maaklerina, kel on õigus müüa V K ja I K kuuluva korteri aadressil U-M x sõlmis 29.09.2016 N F ´ga pakkumuslepingu mille järgselt hiljemalt 15.10.2016 N Fle ja D F´ile müüakse korter hinnaga 15 000 eurot. Seejärel, N F ´ga suhtlemise käigus, Natalja Jažõkova, palus tasuda 8000 eurot ostetava korteri eest broneerimisraha sularahas, millega N F nõustus. 29.09.2016 N F maksis 8000 eurot Natalja Jažõkovale sularahas. Tegelikult ei olnud Natalja Jažõkoval kavas täita 29.09.2016 sõlmitud lepingu järgset kohustust. Natalja Jažõkova jättis saadud 8000 eurot endale, mistõttu N F ning D F tasusid 18.10.2016 notari deposiitkontole 15000 eurot korteri täishinna. N Fle tekitatud varaline kahju 8000 eurot, ajavahemikul alates 29.09.2016 kuni 15.10.2016 Natalja Jazõkova väites N Fle, et vajab rahalist abi palus laenu summas 3500 eurot sularahas 7 päevase tagastamise tähtajaga. Tegelikult ei olnud Natalja Jažõkoval kavas täita N Fga sõlmitud lepingu järgset kohustust, saadud laenust Natalja Jazõkova jättis tagastamata 500 eurot. N Fle tekitatud varaline kahju 500 eurot; esitledes end X X OÜ maaklerina kel on õigus müüa korteri aadressil x ja väites, et X X OÜ on korteri omanik sõlmis 18.11.2016 A Diga broneerimislepingu, mille järgselt hiljemalt 18.12.2016 A Dile müüakse korter aadressil U-M x Tallinnas hinnaga 18600 eurot. Seejärel, A Diga suhtlemise käigus, Natalja Jažõkova, palus tasuda korteri eest kogu summat, mida A D tegi tasudes 18.11.2016, 29.11.2016, 03.12.2016 Jažõkova kätte osade kaupa sularahas kokku 10925 eurot ja tehes 18.11.2016, 21.11.2016 ülekandeid X X OÜ kontole kogusummas 8000 eurot. Kokku A D tasus korteri eest 18925 eurot. Tegelikult x Tallinnas omanik seisuga 18.11.2016 oli V T OÜ ja Natalja Jažõkoval ei olnud kavas täita 18.11.2016 sõlmitud broneerimislepingu järgset kohustust. Natalja Jažõkova ei ole tagastanud makstud raha kannatanule; esitledes end X X OÜ maaklerina, kel on õigus müüa OÜ-le V T kuuluva korteri aadressil V sõlmis 26.11.2016 V A´iga suulise broneerimislepingu, mida vormistati 6 1-18-5748 kirjalikult 28.11.2016, mille järgselt hiljemalt 01.01.2017 V Aile müüakse korter V hinnaga 21 500 eurot. V A ´iga suhtlemise käigus, Natalja Jažõkova, korduvalt palus tasuda ostetava korteri eest broneerimisraha sularahas. Alates 26.11.2016 kuni 16.10.2017 Natalja Jažõkova nõudel V A tasus sularahas Natalja Jazõkovale kokku 2500 eurot. 28.11.2016 V A maksis 3500 eurot Natalja Jažõkovale sularahas. Tegelikult ei olnud Natalja Jažõkoval kavas täita sõlmitud broneerimislepingu järgset kohustust. Notariaega Jažõkova ei ole broneerinud, sularahas saadud raha summas 6000 eurot ei ole kannatanule tagastanud, hoopis 04.08.2017 korter V 105-151, Tallinnas müüdud teisele isikule; esitledes end X X OÜ maaklerina, kel on õigus müüa S I OÜ-le kuuluva korteri aadressil U-M x sõlmis 05.12.2016 L L´iga broneerimislepingu mille järgselt hiljemalt 22.12.2016 L Lehtinenile müüakse korter aadressil U-M x hinnaga 18600 eurot. Seejärel, L Liga suhtlemise käigus, Natalja Jažõkova, palus tasuda korteri eest kogu summat, mida L L tegi tasudes ülekandega X X OÜ kontole 05.12.2016 aastal 9000 eurot, 09.01.2017 aastal 2000 eurot ning samuti tasudes 09.01.2017, 09.03.2017 ja 13.03.2017 Jažõkova kätte osade kaupa sularahas kokku 7600 eurot. Tegelikult ei olnud Natalja Jažõkoval kavas täita 05.12.2016 sõlmitud lepingu järgset kohustust. Natalja Jažõkova tühistas 22.12.2016 broneeritud notariaega, pärast seda ei tagastanud makstud raha kannatanule. esitledes end X X OÜ maaklerina, kel on õigus müüa V Aile kuuluva korteri aadressil V sõlmis 08.12.2016 E S ´ga broneerimislepingu mille järgselt hiljemalt 08.01.2017 E S´le müüakse korter aadressil V x hinnaga 21500 eurot. Seejärel, E S ´ga suhtlemise käigus, Natalja Jažõkova, palus tasuda korteri eest 20000 eurot, mida E S tegi tasudes ülekandega tasudes alates 08.12.2016, 14.12.2016 ja 21.12.2016 Jažõkova kätte osade kaupa sularahas kokku 20 000 eurot. Tegelikult ei olnud Natalja Jažõkoval kavas täita 08.12.2016 sõlmitud lepingu järgset kohustust. Natalja Jažõkova ei ole broneerinud notariaega, pärast seda ei tagastanud makstud raha kannatanule. Täiendavalt Natalja Jažõkova laenas 29.12.2016 kolmeks päevaks 8000 eurot E S´lt sularahas, kuid tegelikult ei olnud Natalja Jažõkoval kavas täita 29.12.2016 sõlmitud laenulepingu järgset kohustust ning vaatamata korduvatele nõudmistele laenu tagastanud ei ole. E Sle tekitatud varaline kahju kokku 28000 eurot; esitledes end X X OÜ maaklerina, kel on õigus müüa A Vale kuuluva korteri aadressil H x näidates N Iale antud korteri ja samas vähemalt 23.12.2016 lubades sõlmida broneerimislepingu mille järgselt müüakse korter hinnaga 22000 eurot N Iaga suhtlemise käigus, Natalja Jažõkova, veenis maksta tema kätte broneerimisraha sularahas 10 000 eurot. Jažõkova saades 23.12.2016 N Ialt internetipangadokumente tegelikkuses edastas saadud internetipanga dokumendid ja arvelduskonto numbri isikule kellele käesoleva kriminaalasja raames kahtlustus ei ole esitatud laenulepingu sõlmimiseks AS-ga B. 23.12.2016 kell 21:33:30 sõlmiti Natalja Ia nimelt laenulepingu nr x summas 10630 eurot AS-ga B, seejärel saadud laenust 8900 eurot alates 24.12.2016 kuni 27.12.2016 Ia andis üle Jažõkova kätte; -avaldades veebilehel www.kv.ee korteri müügikuulutusele ja esitledes end X X OÜ maaklerina, kel on õigus müüa S I OÜ-le kuuluva korteri aadressil X et sõlmis 02.02.2017 A Liga korteri X x broneerimislepingu mille kohaselt, korter müüakse A Lile hinnaga 26000 eurot, millest 3500 eurot tasutakse sularahas broneerimislepingu allkirjastamisel ja ülejäänud 22500 eurot notariaalse tehingu sõlmimisel. 02.03.2017 leping pikendatud kuni 15.03.2017. 02.02.2017 L tasus sularahas 3500 eurot X X OÜ kassasse ja vastu sai kviitungi. Täiendavalt N.Jažõkova nõudel tegi 02.03.2017 L sularahamakset summas 1500 eurot (mille kohta tehti käsikirjaline märge broneerimislepingus) ja rahalist ülekannet 02.03.2017 X X OÜ kontole summas 3000 eurot selgitusega „X ost“. Saades A.Lilt kokku 8000 eurot, omastas Natalja Jazõkova saadud rahalised vahendid ja kasutas need enda isiklikuks otstarbeks. Tegelikult ei 7 1-18-5748 olnud Natalja Jažõkoval kavas täita 02.02.2017 sõlmitud lepingu järgset kohustust. Notariaega Jažõkova ei ole broneerinud, raha summas 8000 eurot ei ole kannatanule tagastanud; esitledes end X X OÜ maaklerina, kel on õigus müüa X X OÜ-le kuuluva korteri aadressil X sõlmis 12.02.2017 E N (N) broneerimislepingu mille järgselt hiljemalt 28.02.2017 E X le müüakse korter aadressil Xs hinnaga 39000 eurot. Seejärel, E X ga suhtlemise käigus, Natalja Jažõkova, palus tasuda korteri eest ettemaksu 10000 eurot, mida E N tegi tasudes Jažõkova kätte sularahas kokku 10000 eurot. Tegelikult ei olnud Natalja Jažõkoval kavas täita 12.02.2017 sõlmitud lepingu järgset kohustust. Natalja Jažõkova ei ole broneerinud notaris aega, pärast seda ei tagastanud kannatanule kogu makstud ettemaksu raha, tagastades vaid 5000 eurot; Natalja Jazõkova väites L Sle, et kiiresti vajab abi, nimelt L S internetipangadokumente ja kontonumbrit enda rahalise ülekande teostamiseks, tegelikkuses edastas Natalja Jazõkova saadud internetipanga dokumendid ja arvelduskonto numbri isikule kellele käesoleva kriminaalasja raames kahtlustus ei ole esitatud laenulepingu sõlmimiseks AS-ga B. 15.08.2017 kell 09:18:33 sõlmiti L S nimelt laenulepingu nr x B AS-ga summas 10630 eurot, seejärel Natalja Jazõkova võttis kogu raha endale; - esitledes end X X OÜ maaklerina, kel on õigus müüa X X OÜ-le kuuluva ( tegelikkuses aga X X OÜ-le kuuluva) korteri aadressil Xs , sõlmis 09.09.2017 I Siga korteri broneerimislepingu. Lepingu järgselt korteri hinnaks on 41399 eurot, millest 10500 eurot tuleb tasuda ettemaksuna ja korteri ostu-müügitehing pidi toimuma hiljemalt 30.09.2017. Natalja Jažõkova nõudel septembris 2017 I S tasus sularahas X X OÜ kassasse kokku 10500 eurot. Tegelikult ei olnud Natalja Jažõkoval kavas täita 09.09.2017 sõlmitud lepingu järgset kohustust. Notariaega Jažõkova ei ole broneerinud, raha summas 10500 eurot ei ole kannatanule tagastanud; -oktoobris 2017 Natalja Jazõkova kasutades ära isikliku tutvust A Si emaga N Sga ning väites A Sile, et vajab rahalist abi nõudis A Silt AS SEB Pank internetipangadokumentide üleandmist laenu võtmiseks ühtlasi lubades seda ise vormistatud laenu hakata tagasi maksma. Vähemalt 30.10.2017 A S edastas Natalja Jazõkovale enda AS SEB Pank internetipangadokumente laenu võtmiseks. 30.10.2017 edastas Natalja Jazõkova saadud internetipanga dokumendid ja arvelduskonto numbri isikule kellele käesoleva kriminaalasja raames kahtlustus ei ole esitatud laenulepingu sõlmimiseks AS-ga B. 30.10.2017 esitati A Si nimelt laenutaotluse AS-le B ning 01.11.2017 kell 13:22:20 sõlmiti A Si nimelt laenulepingu nr x AS-ga B summas 10 630 eurot. AS-lt B laekunud laenuraha 10 000 eurot A S andis 01.11.2017 ja 14.11.2017 Natalja Jazõkova kätte sularahas, viimase nõudel. Tegelikult ei olnud Natalja Jažõkoval kavas täita 01.11.2017 sõlmitud lepingu järgset laenukohustust, saadud laenusumma Natalja Jazõkova jättis tagastamata. -novembris 2017 Natalja Jazõkova väites A Sile, et vajab rahalist abi palus A Si sõlmida OÜga P P pandilepingu, mida A S tegi, sõlmides 25.11.2017 pandilepingu nr 1614 ning seega pantides enda kuldehted ( 2 kullast kõrvarõngad, 1 kuldripatsi, 5 kuldsõrmust), lepingu järgselt saades vastu 500 eurot andis A S sularahas Natalja Jazõkovale. Tegelikult ei olnud Natalja Jažõkoval kavas täita 15.11.2017 sõlmitud lepingu järgset laenukohustust, saadud 500 eurot Natalja Jazõkova jättis tagastamata; väites N Sle, et vajab rahalist abi nõudis N Slt AS SEB Pank internetipangadokumentide üleandmist laenu võtmiseks ühtlasi lubades laenu ise hakata tagasi maksma. 01.11.2017 N S edastas Natalja Jazõkovale enda AS SEB Pank internetipangadokumente laenu võtmiseks. 01.11.2017 edastas Natalja Jazõkova saadud 8 1-18-5748 internetipanga dokumendid ja arvelduskonto numbri isikule kellele käesoleva kriminaalasja raames kahtlustus ei ole esitatud laenulepingu sõlmimiseks AS-ga B. N S nimelt 01.11.2017 kell 12:32:30 sõlmiti N S nimelt laenuleping nr x summas 7512 eurot. AS-lt B laekunud laenurahast 7065,04 eurot N S andis 01.11.2017 Natalja Jazõkova kätte 7000 eurot sularahas, viimase nõudel. Tegelikult ei olnud Natalja Jazõkoval kavas täita 01.11.2017 sõlmitud lepingu järgset laenukohustust, saadud laenusumma Natalja Jazõkova jättis tagastamata, -novembris 2017 Natalja Jazõkova väites N Sle, et vajab rahalist abi palus N Sl sõlmida OÜga P P pandilepingu, mida Natalja S tegi, sõlmides 15.11.2017 pandilepingu nr 1568 ning seega pantides enda kuldehted ( 2 kuldsõrmust, 1 kuldketi, 5 kuldristi), lepingu järgselt saades vastu 400 eurot andis Natalja S 400 eurot sularahas Natalja Jazõkovale. Tegelikult ei olnud Natalja Jažõkoval kavas täita 15.11.2017 sõlmitud lepingu järgset laenukohustust, 400 eurot Natalja Jazõkova jättis tagastamata; esitledes end X X OÜ maaklerina, kel on õigus müüa väidetavalt endale kuuluva (tegelikkuses X X OÜ-le kuuluva) korteri aadressil Xs sõlmis 05.12.2017 J S ´ga suulise broneerimislepingu mille järgselt hiljemalt kahe nädala jooksul ehk hiljemalt 19.12.2017 J S´le müüakse korter aadressil Xs hinnaga 38000 eurot. Seejärel, J S ´ga suhtlemise käigus, Natalja Jažõkova, palus tasuda ostetava korteri eest remondiraha, millega J S nõustus. Ajavahemikul alates 15.12.2017 kuni 22.02.2018 Natalja Jažõkova võttis sularahas J S kontolt kokku 41030 eurot. Tegelikult ei olnud Natalja Jažõkoval kavas täita 05.12.2017 sõlmitud lepingu järgset kohustust. Natalja Jažõkova ei ole broneerinud notaris aega. Seega Natalja Jažõkova, isikuna kes on varem toime pannud kelmuse, tekitas teisetele isikutele varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, avalikkuse poole pöördudes, grupis ja suures ulatuses, pani toime kuriteod, mis on kvalifitseeritavad KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4, 5 järgi. Samuti Natalja Jazõkova isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime temale usaldatud võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, nimelt, sõlmis 16.08.2014 T G´iga väljaostmiseõigusega pandilepingu, nimelt, võttis pandiks kuldehted : 8 kuldsõrmust, 1 kuldketi pikkusega 53 cm, 1 kullast käekella „Zarja“ ja 1 losside piltidega kuldkäevõru läbimõõduga 18 cm, andes T Gile laenuks 1700 eurot. Detsembris 2015 T G maksis Natalja Jazõkovale tagasi saadud laenu 1700 eurot, kuid kuldehted Natalja Jazõkova ei ole tänaseni kannatanule tagastanud. Seega Natalja Jazõkova isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.t KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSPOOLTE SEISUKOHAD Süüdistatav Natalja Jazõkova tunnistas end täielikult süüdi, nõustus lühimenetlusega ja tsiviilhagidega, enda ülekuulamist ei soovinud ja jäi varem antud ütluste juurde. Vabandas kannatanute ees, kahetses toimepandut, tahab vabanedes tööle minna ning kannatanutele kogu kahju hüvitada. Prokurör asus seisukohale, et süüdistus on tõendatud, tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Prokurör leidis, et Natalja Jazõkovat tuleb karistada šokivangistusega järgmiselt: KarS § 209 lg 2 p 1,3,4,5 järgi vangistusega 3 aastat ja 6 kuud, § 201 lg 2 p 1 järgi vangistusega 5 kuud, liitkaristuseks mõista 3 aasta ja 6 kuud vangistust, karistust vähendada 1/3 võrra, lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust, millest KarS § 74 lg 2 alusel 9 1-18-5748 kuulub kohesele ärakandmisele vangistus 6 kuud KarS § 68 lg 1 alusel algusega 19.03.2018 ning vangistus 1 aasta ja 10 kuud tuleb jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata tingimusel, et Natalja Jazõkova kahe ja poole aasta pikkusel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg ettenähtuid kontrollnõudeid kriminaalhooldusosakonna järelevalve all. Natalja Jazõkova kaitsja leidis, et süüdistatava süü on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud, tõendid lubatavad ja küllaldased ning kriminaalasja tuleb menetleda lühimenetluses. Kaitsja nõustus prokuröri küsitud karistusega ning leiab, et see vastab olemasolevale kohtupraktikale. Isik on varem karistamata. Natalja Jazõkova on avaldanud soovi hüvitada tekitatud kahju. Seda arvestades tuleb kaitsja hinnangul lähtuda olemasolevast praktikast ja prokuröri poolt esitatud karistuse taotlusest ning jätta kõrvale kannatanute emotsioonid. KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUSED Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, kuulanud ära menetluspoolte seisukohad, leidis, et süüdistatava süü on temale inkrimineeritud kuritegudes täielikult tõendamist leidnud. Natalja Jazõkova süü temale inkrimineeritud süüdistuses on tõendatud järgmiselt: Kannatanu V S`iga seotud episoodid: 06.06.2018 kannatanu V S ütlustega, maaklerilepinguga, avaldusega ja selle lisadega on tõendamist leidnud, et N. Jazõkova pakkus kannatanule osta x Bulgaarias. 03.07.2014 sõlmiti selleks X X OÜ (esindaja N. Jazõkova) ja V Si vahel maaklerileping nr 03/07-1. V.S tasus N.Jazõkovale ettemaksu sularahas summas 4000 eurot. Selle raha lubas N. Jazõkova tagastada kuu aja pärast ja tasuda lepingu sõlmimise eest lisaks tasu summas 1000 eurot. Pärast 03.07.2014.a. N.Jazõkova näitas talle korterit ja ostis selleks kannatanule lennupiletid enda kulul. Kannatanu loobus tehingust, kuna tal ei olnud seda korterit vaja. (kd VII tl 43-49, 70-73). V S`i pangakonto väljavõtte kinnitab, et 03.07.2014 on kannatanu välja võtnud sularaha kokku summas 4300 eurot. Kannatanu on püüdnud inkasso kaudu raha tagasi saada, kuid ebaõnnestunult, mis on tõendatud V Si e-kirjade ja nende lisadega (VII kd tl 50-69,70-73). Lisaks sellele sõlmitud kokkuleppe kohaselt V S tegi sissemakse 2000 eurot X X OÜ-le kui broneerimisraha 1-toalise X ostu-müügiks. OÜ X X kohustus teostama nimetatud objektil ostja leidmist, tagastama V.Sile 2000 eurot hiljemalt 04.07.2014 ja tasuma 500 eurot (kd VII tl 4349, 70-73). Kannatanu on andnud ütlusi, et tegelikult N.Jazõkova võttis selle kokkuleppega temalt võlgu remondiraha summas 2000 eurot. Kannatanule ei olnud teada, kellele kuulus korter aadressil X , Tallinn ja ta pole seal ise käinud. Kõnedele vastas N. Jazõkova aja jooksul aina harvemini ja andis kannatanule tühje lubadusi raha tagastamise kohta. Siiski augustis 2014.a tagastas N. Jazõkova 1000 eurot. (VII kd tl 43-44, 48-49,70-73). V S on esitanud tsiviilhagi, mille kohaselt on talle põhjustatud varaline kahju summas 5000 eurot (VII kd tl 74). 08.06.2018 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistas N.Jazõkova kuritegude toimepanemist ja kinnitas, et 2014 aasta juulis võttis ta V Silt ettemaksu Bulgaaria korteri eest ja laenu ning jättis tagastamata. (IX kd tl 102-113). Kannatanute V I`iga seotud episoodid (v.a B AS-ist võetud laen): V Ii avaldusest, 20.06.2017 kannatanuna antud ütlustest ja lisadest nähtub, et Natalja Jazõkova aitas kannatanul 17.11.2014 oma korteri maha müüa. Sellest tehingust jäi kannatanule endale 6451,88 eurot arvele ja 16 500 eurot sularahas. 17.11.2014 Natalja Jazõkova pakkus 10 1-18-5748 V.Iile osta korterit aadressil X . 17.12.2014 ostis kannatanu A K nimetatud korteri 13 000 euroga (I kd tl 9-11, 12-22, 24-25). Kannatanu sõlmis koos Natalja Jazõkovaga OÜ-ga X X (esindaja V A) laenulepingu summas 13 000 eurot ning ostetud korterile seati hüpoteek summas 18000 eurot. Lisaks nähtub notar A K poolt kinnitatud ja tõestatud korteriomandi müügilepingust, hüpoteegi seadmise lepingust ja asjaõiguslepingutest, et ostuhinnast 1000 eurot tasuti enne lepingu sõlmimist vahendustasuna OÜ X V kontole, notarikontole hoiustatud (V.Ai poolt 6000 eurot ja OÜ X X poolt 7000 eurot) 13 000 eurost kanti 1000 X X kontole ja 12 000 eurot müüja kontole (I kd, tl 37-45, 52-62). Kannatanu ütluste kohaselt sai ta alles hiljem aru, et kuigi Natalja Jazõkova on ka teine lepingu 17.12.2014-01 järgne võlgnik, ei pantinud ta oma x. Lepingule kirjutas kannatanu alla vahetult 17.12.2014 A K notaribüroo fuajees. Lepingul olid X Ai ja Natalja Jazõkova allkirjad ja keegi talle midagi ei seletanud. Tema maksevõimet laenuandja ei kontrollinud ( I kd tl 9-11, 12-22, 24-25). Kohtutäitur Arvi Pink vastusest nõudekirjale lisadega nähtub, et V Ii suhtes on algatatud täiteasi nr 024/2015/750 Tallinna notari Annika Kuimeti büroo väljastatud arve nr 25400 nõudes summas 91,75 eurot (I kd tl 31-34). Kannatanu ütluste kohaselt laen vormistati Jazõkova vajadusteks. (I kd tl 911, 12-22, 24-25). Tunnistaja X X on andnud ütlusi, mille kohaselt tema detsembris 2014 laenas 1000 eurot Natalja Jažõkovale. Viimane pidi selle raha edasi andma V Iile korteri Laagri alevik, X broneerimiseks. Sularaha andis üle tunnistaja enda kodu juures sularahas. V I istus Natalja Jazõkova autos ja oli purjus. Tunnistaja ei näinud, kas Natalja Jazõkova andis nimetatud raha Iile. 1000 eurot sai tagasi notar Annika Kuimeti deposiitkontolt vastavalt 18.12.2014 lepingule (II kd tl 46-49). Lisaks nähtub V I`i avaldusest, 20.06.2017 kannatanuna antud ütlustest ja lisadest, et jaanuaris 2015 palus Natalja Jazõkova tal kirjutada avaldus OÜ-le X X 3000 euro väljastamiseks. Natalja Jazõkova dikteeris talle tektsi ja oma maaklerfirma X X OÜ arve numbri, millele Jazõkova tahtis oma isiklike vajaduste jaoks 3000 eurot. Kannatanu allus Natalja Jazõkova mõjule ja kirjutas avalduse notaribüroo fuajees vahetult enne Aiga 20.01.2015 notariaalse tehingu sõlmimist (I kd tl 9-11, 12-22, 24-25). Eeltoodut kinnitavad V.Ii nimel kirjutatud avalduste väljatrükid, mille kohaselt palub kannatanu täiendavalt välja anda 3000 eurot (maha arvata 100 eurot lepingutasu) ning kanda nimetatud summas X X OÜ kontole nr x (I kd tl 46-47). 20.01.2015 sõlmiti X X OÜ-ga leping 17.12.2014-01 Lisa 2 ja sellega kannatanu võla summat suurendati veel 3000 euro võrra. Tallinna notar Ants Ainsoni koostatud ja tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt seati lisaks korterile täiendav hüpoteek summas 6000 eurot OÜ-X X kasuks (kd I tl 37-72). 20.01.2015 kandis X X OÜ 2900 eurot X X OÜ arvele (I kd tl 63-64). Kannatanu ütluste kohaselt laen vormistati Jazõkova vajadusteks (I kd tl 9-11, 12-22, 24-25), mida on kinnitanud ka süüdistatav oma ütlustes (IX kd tl 52-65). E-kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt on korterile aadressil X OÜ X X kasuks seatud hüpoteegid summades 18 000 eurot ja 6000 eurot (I kd tl 28). OÜ X X e-kirjast koos lisadega, laenusumma tagastamise nõuetest ja tunnistaja X Ai (X X OÜ juhatuse liige) ütlustest nähtub, et V I laenudega võttis X X OÜ-ga ühendust X X OÜ esindaja D T (I kd tl 93-97). Samuti on tunnistaja andnud kriminaalasja materjalide juurde OÜ L juhatuse liikme D T 18.12.2014 koostatud arve Ii lepingu nr 17.12.2014-01 vahendustasu kohta (I kd tl 80). X X OÜ on esitanud laenusumma tagastamise nõuded Natalja Jazõkovale allkirja vastu 24.11.2015, 11.06.2016 ja 10.01.2017. Lihtkirjana on nõuded edastatud ka V Iile (I kd tl 48-51, 93-97). X X OÜ kassa sissetuleku orderitest ja X Ai e-kirjast ja ütlustest nähtub, et Natalja Jazõkova on laenulepingu nr 17.12.2014-01, lisa nr 2 põhisumma tagastuseks tasunud sularahas 01.05.2017 2500 eurot ja 02.05.2017 4500 eurot (I kd tl 74-76, 93-97). 04.05.2015 on OÜ X X teinud avalduse 17.12.2014 sõlmitud lepingu nr 17.12.2014-01 ning 20.01.2015 sõlmitud lepingu 17.12.2014-01, Lisa nr 2 lõpetamiseks ja laenusumma ennetähtaegse tagastamiseks (I kd 82-90). Süüdistatav on kohtueelses menetluses antud ütlustes tunnistanud, et aitas V Iil müüa temale kuuluva korterit. Samuti kinnitas, et tema pakkus talle ostmiseks korterit aadressil X (IX kd tl 52-65). 11 1-18-5748 Kannatanu T G`iga seotud episoodid: Kuriteokaebusest, 25.04.2018 kannatanu T Gi antud ütlustest, e-kirjast ja nende lisadest nähtub, et kannatanu tundis N.Jazõkovat alates 2004 aastast. Nad mõlemad tegutsesid maaklerina. 16.08.2014 sõlmisid T G ja Natalja Jazõkova kokkuleppe, mille alusel pantis T G kuldesemeid (8 kuldsõrmust, 1 kuldkett 53 cm, 1 kuldkell ja 1 kuldkäevõru), saades vastutasuks N.Jazõkovalt 1700 eurot. Kannatanu tagastas N.Jazõkovale raha detsembris 2015.a, kuid ei ole siiani saanud tagasi temale kuuluvaid kuldesemeid. N.Jazõkova on lubanud korduvalt kuldehted tagastada ja öelnud, et andis need hoiule oma elukaaslasele X Rile. Kannatanu pöördus 2017 aastal X Ri poole, kes teatas, et tema käes ehteid ei ole, kuna andis need tagasi N.Jazõkovale (VI kd tl 165-176, 178-198, 199-204) Kannatanu esitatud hagiavalduse kohaselt hindab ta tagastamata kuldesemete väärtuseks 1700 eurot. (VI kd tl 178-198). 11.05.2018 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokollist nähtuvalt N.Jazõkova märkis, et on T Gile kuldehted tagastatud v.a 2 sõrmust ja kullast käevõru, mis on kadunud ning T.Gi valduses on temale kuuluv valget värvi naaritsakasukas (IX kd tl 52-65). Lisaks nähtub kannatanu ütlustest, kuriteokaebusest ja nende lisadest, et T G on korduvalt andnud Natalja Jazõkovale võlakirjade alusel laene, mis on jäänud täielikult või osaliselt tähtajaliselt tagastamata. Nimelt 10.05.2015 sõlmisid T G ja Natalja Jazõkova võlakirja, millega Natalja Jazõkova laenas kannatanult 12 000 eurot tähtajaga 17.05.2015.a. Natalja Jazõkova on raha tagastanud 1075 eurot, seega kannatanule on tekkis kahju summas 10925 eurot (VI kd tl 199-204 ). Samuti 25.04.2016 sõlmisid T G ja Natalja Jazõkova võlakirja, millega Natalja Jazõkova võttis T Gilt 17 200 eurot ning lubas tagastada hiljemalt 30.10.2016 (VI kd tl 178198). Nimetatud laenust on 28.10.2016 Natalja Jazõkova tagastanud 200 eurot, kannatanule on tekkinud varaline kahju summas 17 000 eurot. (VI kd tl 199-204). 16.05.2016 sõlmisid T G ja Natalja Jazõkova võlakirja, millega Natalja Jazõkova kohustus T Gile tagastama 10800 eurot tähtajaga 31.12.2016.a (VI kd tl 178-198). Raha ei ole kannatanule tagastatud (VI kd tl 199204). 16.05.2016 sõlmitud võlatunnistusega kohustus N.Jazõkova tagastama kuni 30.10.2016 raha üldsummas 5250 eurot. Nimetatud võlatunnistus koostati 2015 aastal antud laenude kohta, laen oli antud kolmes osas ehk 600 eurot, 1600 eurot ja 3050 eurot (VI kd tl 178-198). Laen ei ole tagastatud. Lisaks olid sõlmitud samal kuupäeval täiendavad võlatunnistused, milliste osas kannatanu süüdistatava vastu nõudeid ei esita, kuna tegemist oli väga vanade ehk 2011 ja 2012.a antud laenudega. Kannatanule teada olevalt Natalja Jazõkova vajas raha X X OÜ äritegevuseks, nimelt korterite remondiks, uute korterite broneerimiseks, Aile ja X Rile laenuraha tagastamiseks. Natalja Jazõkova on kannatanule väitnud, et tal on rahalised raskused ja ei saa laene tagastada. 08.12.2016 sõlmisid täiendava kokkuleppe, millega N.Jazõkova tunnistas eelnevate sõlmitud võlakirjade alusel võlga ning võttis endale kohustuseks tasuda iga nädal raha summas mitte vähem kui 350 eurot (VI kd tl 178-198, 199-204). 08.12.2016 tagastas Natalja Jazõkova 1000 eurot, varem tagastas raha summas 275 eurot (VI kd tl 165-176, 199-204 ). T Gi esitatud tsiviilhagi kohaselt on kannatanule põhjustatud N.Jazõkova poolt varaline kahju summas 38 525 eurot (VI kd tl 206-208). 01.06.2018 kahtlustatava ülekuulamisprotokollist nähtub, et T G on süüdistatavale ka varasemast ajast laene äritegevuseks andnud. Võlakirju on kirjutanud ainult Gi ettelugemisel, summasid kontrollimata ja ühel päeval (IX kd tl 91-113). Kannatanu O T`ga seotud episood: 02.04.2018 koostatud kuriteokaebusest, kannatanu O T ütlustest ning e-kirjadest ja nende lisadest nähtub, et 2015 aasta detsembris käis kannatanu vaatamas korterit aadressil X , Tallinn. Kohtumisel viibisid korteri endine omanik, maakler J M ja Natalja Jazõkova. Viimane teatas kannatanule, et on selle korteri juba ära ostnud. Natalja Jazõkova pakkus kannatanule korterit 23 000 euroga ning maaklerileping allkirjastati 23.12.2015. Natalja Jazõkova selgitas talle, et tema ettevõte tegeleb korterite ostuga, teeb nendes remondi ja seejärel müüb. Kannatanule jäi mulje, et korter on Natalja Jazõkova ettevõtte X X OÜ omandis. Vastavalt 12 1-18-5748 sõlmitud lepingule ja Natalja Jazõkova palvele maksis O.T Natalja Jazõkovale broneerimistasu sularahas s.o summas 3000 eurot, mida kinnitab ka kannatanu kontoväljavõte. Seejärel pakkus Natalja Jazõkova, et teeb korteris remondi, millega kannatanu nõustus. 28.12.2015 palus Natalja Jazõkova kannatanult raha summas 4000 eurot (kui O.T poolt ostetava korteri kattena), kuivõrd Natalja Jazõkova oli leidnud väga hea korteri Paldiskis aga tal ei jätkunud selleks rahalisi vahendeid. Vastutasuks lubas korteri hinda vähendada 400 euro võrra, mida kinnitab 28.12.2015 allkirjastatud võlakiri. Järgnevalt saadi kokku O T poolt broneeritud korteris, kus viibis ka ehitusmees nimega I . Kuna korteriremont kulges edukalt, palus Natalja Jazõkova tasuda O Tl veel 5000 eurot (millest korteri hinna sisse ei kuulunud 450 eurot- remonttööde maksumus), mida kinnitab 28.12.2015 koostatud võlakiri ja kannatanu kontoväljavõtte. Natalja Jazõkova vajas kannatanu teada raha järgmise korteri broneerimiseks. Natalja Jazõkova lubas raha arvestada korteri maksumuse tasumise arvestusse. Notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimine pidi toimuma esmalt novembri ku, kuna oli vaja aega uue omaniku andmete registrisse sisestamiseks. Lõpuks kui oli määratud notariaalse tehingu toimumise aeg, tehingut ei toimunud, kuna ei saanud tulla korteri omanik O C , kes oli X OÜ esindaja. Sel viisil sai kannatanu teada, et tegelikult ei kuulunud korter Natalja Jazõkova ettevõttele. Kokku oli kannatanu kuni 05.01.2016 tasunud X X OÜ-le 12 000 eurot ja notari deposiitkontole pidi kandma 10600 eurot. 26.012016 teatas Natalja Jazõkova, et tagastab talle 12 000 eurot 02.02.2016, sest korteri maksumus tuleb tasuda koheselt ja täielikult notariaaltoimingu tegemise päeval. Büroos 02.02.2016 nägi kannatanu korteri hinda 22 200 eurot, kuid ei küsinud, miks on hind selline. Uskus, et Natalja Jazõkova tagastab talle 12 000 eurot 02.02.2016.a. Seetõttu kandis 02.02.2016 notari deposiitkontole 22 200 eurot poja A T kontolt ja ostis korteri OÜ-lt X (VI kd tl 165-176, VII kd tl 2-15, 22-28, 29-31). Kinnistusraamatu väljatrükk tõendab, et korteri (aadressil X ) omanik oli ajavahemikul 23.12.2015-01.02.2016 Osaühing X ja alates 02.02.2016 O T (VII kd tl 32-37). O T on esitanud hagiavalduse, mille kohaselt on talle põhjustatud varalist kahju summas 6055 eurot (VII tl 38-40). Kannatanu J Tuga seotud episood: Kannatanu J Tu avaldusest koos lisadega, arvelduskonto väljavõttest ja kannatanuna antud ütlustest nähtub, et 2016 aasta juunis käis kannatanu vaatamas korterit aadressil: U-M Tallinn. Kohal viibisid maakler N.Jazõkova ja korteri omanik I V . Kannatanu soovis korterit osta ja lepiti kokku kohtumine Hobujaamas notari Ülle-Riin Raja notaribüroos. N.Jazõkova palus kannatanu üle kanda notari kontole 17 500 eurot ja korteri omanikule 3500 eurot. Kokkulepitud ajal notariaaltehingut ei toimunud ja nimetatud summad kanti kannatanule tagasi, mida kinnitab ka kannatanu konto väljavõte (IV kd tl 3-26, 28-33, 34-40). 22.07.2016 sõlmis kannatanu broneerimislepingu X X OÜ-ga korteri U-M ostuks ning tasus N.Jazõkova nõudel osade kaupa korteri eest kokku 20 500 eurot (IV kd tl 18-20). Kannatanu on X X OÜ-le ja N.Jazõkovale sularahas ning ülekandega kokku maksnud vastavalt broneerimislepingule 20 500 eurot, mida kinnitavad kannatanu antud ütlused, osaliselt ka N.Jazõkova antud allkirjad maksete saamise kohta ja kannatanu J Tu konto väljavõte ajavahemiku 01.07.2015-30.11.2017 kohta (IV kd tl 18-26, 28-33, 34-40, 41). Tegelik broneerimislepingu sõlmimise kuupäev kannatanu ütluste järgi oli 21.07.2016.a. Notariaalset ostu-müügi tehingut aga ei toimunud, N.Jazõkova ei ole tagastanud ka kannatanule korteri eest makstud raha. Lepingu järgi pidi notariaaltehing toimuma 30.08.2016. 22.07.2016.a andis N.Jazõkova kannatanu elukaaslasele üle korteri võtmed. Pärast 30.08.2016 hakkas N.Jazõkova notaritehingu vormistamise aega venitama, seletades seda enda või notari haigestumisega. 18.09.2017 N.Jazõkova teatas kannatanule, et U-M toas vahetatakse lukke ja neil ei ole õigust seal viibida. N.Jazõkova tegi väidetavalt telefoni kõne X Aile ning meeshääl ütles valjuhääldis, et kui summa ei ole tasutud, ei sisene mitte keegi, asjad tõstetakse tänavale ja tuba pannakse müüki. Sellisel moel jäi kannatanu ja tema vabaabielus mees ilma asjadest, rahast ning elukohast. Ööbisid kus juhtus ja ühe öö isegi Natalja Jazõkova autos. 05.10.2017 andis N.Jazõkova võtmed kannatanule tagasi 13 1-18-5748 tingimusel, et allkirjastab uue broneerimislepingu. 2017. aasta novembris tuli kannatanu ukse taha tundmatu naine N.Jazõkova palvel ja tõi talle tühja kokkuleppe allkirjastamiseks. Seda, et 29.07.2016 müüs korteri omanik I V aadressil: U-M asuva korteri OÜ-le V T ning seejärel oli korter firma A nimel, kannatanu ei teadnud. Sai sellest teada alles 2017.a aasta oktoobris. Arved kommunaalteenuste kohta tulid V T OÜ nimele ja nende järgi maksis kannatanu. N.Jazõkova on kannatanule öelnud, et temalt saadud raha on ta ära kulutanud (IV kd tl 3-26, 34-40). Kannatanu J T on esitanud hagiavalduse, mille kohaselt on temale tekkinud varaline kahju summas 20 500 eurot (IV kd tl 41). Kinnistusregistri väljavõtte kohaselt oli korteri aadressil: U-M , omanikuks alates 29.07.2016 Osaühing V T ja alates 11.10.2017 A OÜ (IV kd tl 42-46), mida kinnitavad ka notariaalselt tõestatud korteriomandi müügilepingud (IV kd tl 57-69). Süüdistatav N.Jazõkova on kohteelsel ülekuulamisel tunnistanud, et juulis 2016 müüs I V korteri J Tule, kellel palus tasuda 15 300 eurot broneerimisraha aadressil , asuva korteri eest. 29.07.2016 tema vahendusel müüdi korter V T OÜ-le. N.Jazõkova andis V T OÜ-le korteri ostuks 4000 eurot. Seejärel andis N.Jazõkova korteri võtmed Tule, kes elab ka praegu selles korteris. T teadis, et korter on müüdud V T OÜ-le. Süüdistatav saab aru, et tema tegevuse tagajärjel on kannatanud jäänud ilma rahata või elamiskohata (IX kd 35-47). Kannatanu V B`iga seotud episood: Kannatanuna V Bi antud ütlustest, avaldusest ja e-kirjadest koos lisadega nähtub, et kannatanu soovis odavat korterit ja leidis huvipakkuva kuulutuse veebilehelt. Korterit vahendas maakler N.Jazõkova. Kuulutuses olnud korter kannatanule siiski ei sobinud ja N.Jazõkova näitas talle korterit aadressil P . Maakler Natalja Jazõkova palus kannatanul tasuda korteri ostmiseks broneerimissumma 3200 eurot, mille kannatanu tasus osade kaupa. Nimelt 17.08.2016 võttis pangaautomaadist välja 2×750 ja 300 eurot s.o kokku 1800 eurot ning andis selle Natalja Jazõkovale. 18.08.2016 võttis kannatanu oma vanaemalt 400 eurot ja andis selle samal päeval Natalja Jazõkovale ettemaksuks. 18.08.2016 said nad Natalja Jazõkovaga kokku ja viimane tegi ettepaneku vormistada kiirlaen X OÜ-lt. Kannatanu kahtles, et talle sellises summas kiirlaenu väljastatakse, sest ta sissetulek oli väike. Seepeale Natalja Jazõkova palus, et kannatanu annaks elamisloakaardi ning kirjutas sellelt andmed. 19.08.2016 käis ta koos Natalja Jazõkovaga Viru Keskuses AS-is Eesti Post laenu saamiseks enda isikut tuvastamas ning Kari tänaval AS-i Swedbank pangaautomaadis raha välja võtmas. Saadud 1000 eurot andis kannatanu Natalja Jazõkovale ettemaksuks. 19.08.2016 on sõlmitud X X OÜ ja Vy Bi vahel maaklerileping korteri P kohta ning objekti hinnaks oli 18 300 eurot, millest 3200 tuli V.Bil tasuda lepingu allkirjastamisel. Peale broneerimistasu maksmist ütles Natalja Jazõkova kannatanule, et korteris on vaja te remonti ja kuu aja pärast saab ta sisse kolida. 19.09.2016 otsustas kannatanu küsida, millal toimub kolimine ja tehing notari juures. Selle peale N.Jazõkova ütles kannatanule, et seal elab inimene sees ja see inimene ei pea teadma, et korter on müügis. Natalja Jazõkova notariaaltehinguks aega kokku ei leppinud. Kolme päeva pärast hakkas kannatanu nõudma, et N.Jazõkova tagastaks 3200 eurot. N.Jazõkova esialgu vastas, et kogusumma ta ei tagasta, sest osa jääb maakleritasuks. 27.09.2016 kirjutas Natalja Jazõkova kannatanule allkirja ning lubas tagastada kogu broneerimistasu enne 07.10.2016.a. Käesolevaks hetkeks on N.Jazõkova tagastanud kannatanule 1700 eurot. X OÜ-le on kannatanu kogu laenu tagastanud ise. Kannatanu täpsustas, et kui kannatanu koos N.Jazõkovaga korteri üle vaatas, siis oli näha, et korteris elab keegi meesterahvas. Tol hetkel kedagi korteris aga ei olnud (II kd tl 90-98, 113-117c, 100-112, 119-125). X OÜ vastusest päringule koos lisadega nähtub, et 18.06.2016 on internetikeskkonnas on vormistatud laenutaotlus nr x V Bi nimele. V B käis isikut tuvastamas Tallinna postkontoris ning laen kanti üle 01.02.2017 V Bi arvelduskontole. 06.07.2017 seisuga oli nimetatud laen tasutud täies ulatuses (II kd tl 129-155). Kannatanu esitatud hagiavalduse kohaselt on kannatanule põhjustatud varaline kahju summas 1500 eurot (II kd tl 126). Väljatrükk kinnistusraamatust tõendab, et ajavahemikul 20.05.2015 kuni 14 1-18-5748 21.10.2016 oli korteriomandi P omanikuks OÜ V T ning alates 21.10.2016 I S ja A L (II kd tl 156-158). Ühtlasi kinnitavad nimetatud omanike vahetusi ka korteriomandi notariaalselt kinnitatud müügi- ja asjaõiguslepingud (kd II tl 161-170, 171-188). Süüdistatav Natalja Jazõkova on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt V.B ise loobus tehingust ja ülejäänud 1500 eurot, ei ole ta siiani suutnud talle tagastada. B nõustus tagasi saama raha osadena (IX kd tl 34-47). Kannatanu J Rga seotud episood: 15.09.2017 koostatud kannatanu ülekuulamisprotokollist, konto väljavõttest, kannatanu esitatud avaldusest, taotlusest, e-kirjast ja nende lisadest nähtub, et kannatanu leidis endale sobiva korteri müügikulutuse veebilehelt oki.doki.ee ning maakler V.K kaudu sai kannatanu teada, et seda korterit müüb N.Jazõkova. Kannatanu võttis N.Jazõkovaga ühendudt ja leppisid kokku kohtumise. 08.09.2016 sõlmis kannatanu firma X X OÜ maakleriga N.Jazõkovaga maaklerilepingu korteri aadressiga U-M , ostmiseks ning maksis sularahas broneerimistasu summas 2500 eurot. N.Jazõkova lubas kannatanule, et varsti tekse omaniku arvel remont ja siis ta broneerib aja notari juures. 11.09.2016 andis kannatanu N.Jazõkovale sularahas veel 3500 eurot. Ülejäänud raha pidi ta kandma notari depoosiidile, kuid N.Jazõkova palus varem maksta sularahas, kuivõrd see kiirendaks remonti. Seega kannatanu maksis lisaks 17.09.2016 sularahas 3000 eurot, 05.10.2016 9000 eurot ja 16.10.2016 1500 eurot. Kokku on kannatanu maksnud N.Jazõkovale 19 500 eurot, et osta korter aadressil U-M , mida on süüdistatav kinnitanud ka oma allkirjaga maaklerilepingu pikendamisel. Samuti nähtub see ka osaliselt kannatanu konto väljavõtetest. N.Jazõkova venitas notariaalse tehingu kuupäeva ei määranud ja remont ei olnud valmis, mistõttu pikendasid maaklerilepingut kuni 04.04.2017, seejärel kuni 02.07.2017, 02.08.2017, 23.08.2017, 01.09.2017 ning siis veel kuni 08.09.2017. Mais 2017 N.Jazõkova helistas kannatanule ja ütles, et andis korteri 136 rendile. Kannatanu sai rentnikuga tuttavaks ja küsis temalt kommunaalarveid, et oleks selge, kellele arveid esitatakse. Need olid firmad S I OÜ ja X X OÜ. Kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt oli korteri aadressiga , omanik alates 30.03.2016 X X OÜ ja alates 09.09.2016 Osaühing V T. 27.07.2017 suhtles kannatanu V.Aiga, kes lubas minna politseisse, kuna N.Jazõkova on toime pannud kelmuse ja korteri x omanik ei ole X X OÜ-lt mingit raha saanud. Pärast seda vestlust tuli kannatanu koju N.Jazõkova, kes kukkus ta ette põlvili ja hakkas nuttes paluma, et kannatanu helistatakse Aile ja paluks temalt, et ta ei läheks politseisse, muidu ta pannakse istuma. 20.08.2017 tuli kannatanule kiri Robert Kimmeli notaribüroost 28.08.2017 broneeritud korteri ostu-müügi tehingu kohta. Tehingut ei toimunud, kuna see oli tühistatud korteri omaniku otsusega. N.Jazõkova helistas samuti kannatanule ja kinnitas, et tehingut ei toimu, kuna tal on omanikule raha üle andmata. 23.08.2017 kandis N.Jazõkova kannatanule 500 eurot seletusega „korteri U-M broneeringu raha tagastamine“ (II kd tl 190-201, 202-214, 222-235, 218-221). Kannatanu J R on esitanud hagiavalduse, mille kohaselt on talle tekkinud varaline kahju summas 19 500 eurot (II kd tl 236). 01.06.2018 on N.Jazõkova kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi, mille kohaselt septembris ja oktoobris 2016 ta sai 19 500 eurot sularahas J Rlt ning andis selle osade kaupa üle V T OÜ-le. Osa raha jättis endale (4500 eurot). V.A talle sularaha kättesaamist kinnitavaid dokumente ei andnud, vaid tasaarveldas X X OÜ viiviste katteks 15 000 eurot. Süüdistatav ei olnud V.A otsusega nõus ja nõudis korteri müüki Rle ja sel eesmärgil broneeris notari aja. Rle ta ei ole väitnud, et X X OÜ on korteri U-M , omanik. Korterivõtmed olid kuni 2017 lõpp tema käes kuni andis need V.Ai naisele M.Š . Samuti on süüdistatav tunnistanud, et broneeris peaaegu korraga kahele X X OÜ klindile (Rle ja Dile) ühe ja sama korteri ning võttis peaaegu üheaegselt nendelt raha U-M korteri eest. Dilt saadud raha andis Aile töösse lootes, et tulevikus leiab Di jaoks uue objekti. (IX kd tl 91-101). Kannatanu A D`iga seotud episood: 15 1-18-5748 Kannatanu A Di avaldusest ja sellel lisatud broneerimislepingust ning A D`i kannatanuna antud ütlustest nähtub, et 17.11.2016 müüs kannatanu oma 3-toalise korteri. Ostjaid pakkusid talle erinevad maaklerid, üks neist oli ka N.Jazõkova, kuid tema toodud ostjatega ei saadud kokkulepet hinnas. Peale korteri müügitehingut kohtas kannatanu notari Annika Kuimeti büroos N.Jazõkovat, kes pakkus talle tulla vaatama 1-toalist korterit aadressil U-M . Kannatanu sõlmis 18.11.2016 N.Jazõkovaga broneerimislepingu korteri aadressiga U-M , Tallinn ostmiseks hinnaga 18600 eurot, sellest summast lepingu kohaselt broneeringutasu oli 2600 eurot (makstud sularahas) ja 5000 eurot lepiti kokku tasutakse X X OÜ kontole. Kannatanu on avaldanud, et tasus X X OÜ-le korteri eest 21 000 eurot. Kogutud tõenditest nähtub, et kannatanu A D on X X OÜ-le tasunud broneeringu raha 18.11.2016 summas 5000 eurot (maksekorraldus selgitusega „korteriost U-M , Tallinn), 21.11.2016 summas 3000 eurot (maksekorraldus selgitusega „korteriost U-M Tallinn), summas 4000 eurot (allkiri raha kättesaamise kohta), 29.11.2016 summas 2000 eurot (allkiri raha kättesaamise kohta), 03.12.2016 summas 7000 eurot (kassa sissetuleku orderi kviitung nr 03.12.2016). Kannatanu ütluste kohaselt teostati selles toas remonti, tema peale 18.11.2016 selles korteris rohkem ei käinud ning notariaalse tehingu lükkas N.Jazõkova pidevalt edasi põhjendusega, et remont ei ole veel valmis. Seejärel veebruaris 2017 N.Jazõkova tegi ettepaneku osta teine korter samas majas, U-M kannatanu nõustus sellega. Uut broneerimislepingut ei sõlmitud. Alates veebruarist 2017 kuni 2017 juuli külastas kannatanu korterit U-M , Tallinn, 4-5 korda, korteris käis remont ja kannatanu poolt väljavalitud olmetehnikat ja ehitusmaterjale kasutati selle korteri nr x viimistlemisel. Juulis 2017 andis Natalja Jazõkova kannatanule toa võtmed. Kannatanu kolis sisse ja ostis sinna oma mööbli. Hiljem sai teada, et korter kuulub firmale V T OÜ-le, kelle esindaja M U selgitas kannatanule, et ei ole saanud N.Jazõkovalt korterite eest (ei U-M x ega
2. x)mingit raha (III kd tl 3-11, 12-15, 16-27). Kannatanu esitatud hagiavalduse kohaselt on talle tekitatud varaline kahju summas 19 500 eurot (III kd tl 28-29). Väljatrükkist kinnistusraamatust nähtub, et korteri U-M x, Tallinn, omanik ajavahemikus 10.11.201611.04.2017 oli X X OÜ, ajavahemikus 12.04.2017-25.05.2017 x OÜ ja alates 26.05.2017 OÜ V T (III kd tl 30-33). Korteri U-M x, Tallinn, omanikeks oli ajavahemikus 30.03.201608.09.2016 X X OÜ ja alates 09.09.2016 Osaühing V T (III kd tl 34-37). Väljatrükk äriregistri teabesüsteemist tõendab, et OÜ X X põhitegevusala hõlmab xbüroo tegevust ning äriühingu juhatuse liikmeteks on D T (III kd tl 38-41). E X OÜ nimel saadetud M Š e-kirjast nähtub, et OÜ V T on nende klient ja OÜ V T juhatuse liige M.U on kinnitanud, et ei ole saanud mingisuguseid sissemakseid seoses korteritega U- M x Tallinn ja U-M xTallinn (III kd tl 4749). 11.05.2018 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokolli kohaselt N.Jazõkova eitas, et vahendas U-M 7x müüki A.D , kuna see korter oli mõeldud J Rle. (IX kd tl 66-76). 01.06.2018 on süüdistatav kohtueelsel uurimisel tunnistanud, et ta broneeris peaaegu, et korraga kahele X X OÜ klindile (Rle ja Dile) ühe ja sama korteri ning võttis peaaegu üheaegselt nendelt raha U-M x korteri eest. Dilt saadud raha andis Aile töösse lootes, et tulevikus leiab Di jaoks uue objekti. Tal oli tulekul u objekt U-M x, Tallinn. Selles majas üks abielupaar (L ja S ) müüsid kahte tuba, plaanis ühe neist osta Dile, millega viimane oli nõus. See abielupaar pidi saama krediiti, et osta x, kuid seda ei juhtunud ja seetõttu pakkus korteri nr x Dile (IX kd tl 91101).17.05.2018 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokolli kohaselt N.Jazõkova teavitas A. Dit, et tema ja Ai vahel on tõsised finantsküsimused ja ükskõik kui palju ta raha Aile ei maksa viimane ei lähe notarisse ja ei vormista korterit Tallinn, U-M nr x Di nimele. A hirmutas teda ja ütles, et müüb korteri nr x edasi teistele ioritele 24000 euro eest. Sellepärast tema otsis kiirelt iori G R , kellega tema ja A.D sõlmis kokkuleppe, et viimane on teadlik korteri müügist, ise jätkab seal elamist ja N.Jazõkova maksab laenu ise edasi. N.Jazõkova ieeris korterisse 4000 eurot (IX kd tl 66-76). Kannatanu N F`ga seotud episood: 16 1-18-5748 Kannatanu N F avaldus lisadega ja antud ütlused, pakkumus/orderileping kinnitavad, et 29.09.2016 sõlmis kannatanu N F X X OÜ maakler N.Jazõkovaga pakkumise/broneerimislepingu korteri aadressil U-M Tallinn ostmiseks ning kannatanu andis Natalja Jazõkovale ettemaksuna 8000 eurot sularahas (V kd tl 151-163, 205-209, 164-168). 19.10.2016 koostati notar Ants Ainsoni poolt korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping, mille kohaselt abikaasad V K ja I K müüsid N Fle korteriomandi aadressil U-M , Tallinn, hinnaga 15 000 eurot, mis oli kuni lepingu sõlmimiseni müüjale täielikult tasumata ning mille ostja hoiustas notari hoiukontol (V kd tl 183-200). Nimelt on kannatanu märkinud, et kui toimus ostu-müügitehing notari juures oli kannatanu sunnitud maksma kogu korteri maksumuse, sest N.Jazõkoval ettemaksuks antud raha enam ei olnud (V kd tl 151-163, 205209). Eeltoodut kinnitab ka kannatanu kontoväljavõte mille kohaselt 18.10.2016 tasus kannatanu notar Ants Ainsoni kontole selgitusega „ u-m , korteri ost-müük“ 15 000 eurot (V kd tl 164-182). N.Jazõkova võttis kannatanult laenu 8500 eurot, mille kohta N.Jazõkova andis 19.10.2016 allkirja. Kannatanu ütluste kohaselt on sellest laenust tagastamata 500 eurot (V kd tl 151-163, 205-209). Väljatrükk kinnistusraamatust kinnitab, et ajavahemikul 19.10.201626.01.2017 olid korteri U-M , Tallinn omanikud N F ja D F (V kd tl 201-204). N F on esitanud hagiavalduse, mille kohaselt on talle tekkinud varaline kahju summas 8500 eurot (V kd tl 210212). 11.05.2018 koostatud ülekuulamisprotokollis on süüdistatav kohtueelses menetluses tunnistanud, et N F ostis korteri U-M , Tallinn, tema vahendusel ning 29.09.2016 sai ta kannatanult 8000 eurot, mille kulutas isiklikuks otstarbeks ja osa rahast tagastas Aile X X OÜ võlgade katteks. Samuti tunnistab, et on võlgu N Fle veel 500 eurot. 18.10.2016 lubas kannatanule, et tagastab hiljem, kuid tagastamise aega ei lubanud, millega N F nõustus (IX kd tl 52-65). Kannatanu V A`iga seotud episood: 04.04.2018 koostatud kannatanu V Ai ülekuulamisprotokollist ja lisatud ostu-müügi lepingust nähtub, et kannatanu sõlmis 28.11.2016 maakler N.Jazõkovaga ostu-müügi eellepingu korteri aadressil V , Tallinn ostmiseks hinnaga 21 500 eurot, millest 3500 oli broneerimistasu. Kannatanu andis N.Jazõkovale broneerimistasudena osade kaupa kokku 6000 eurot. Nimelt kassa sissetuleku orderitest, allkirjadest maksete saamise kohta ja kannatanu antud ütlustest ja kontoväljavõttest nähtub, et kannatanu tasus sularahas X X OÜ-le 26.11.2016 200 eurot, 27.11.2016 200 eurot, 28.11.2016 3500 eurot, 06.04.2017 800 eurot, 08.04.2017 300 eurot, 07.10.2017 100 eurot ja 16.10.2017 900 eurot. Notariaalset ostu-müügi tehingut N.Jazõkova ei organiseerinud, samuti ei tagastanud kannatanule korteri eest makstud raha. Lisaks on kannatanu märkinud, et ta soovis N.Jazõkovaga kaudu müüa ka oma korterit. Selleks sõlmiti 08.12.2016 X X OÜ, huvitatud ostja E S ja V Ai vahel kirjalik broneerimisleping. Kevadel 2017 Alla Metsaots võttis kannatanuga ühendus ja märkis, et tema ema E S on kogu ostusumma N.Jazõkovale tasunud. Kannatanule N.Jazõkova seda raha üle ei ole andnud (VI kd tl 120-147). V A`ile on esitatud hagiavalduse kohaselt tekkinud varaline kahju summas 6000 eurot (VI kd tl 148-149).Väljatrükist kinnistusraamatust nähtub, et korteri V Tallinn, omanik oli ajavahemikul 22.09.2016-03.08.2017 OÜ V T ja alates 04.08.2017 I G (VI kd tl 150-157). 31.05.2018 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokolli kohaselt on N.Jazõkova V.Ai juhtumi kohta selgitanud, et korter V Tallinn, kuulus V T OÜ-le, kuna tema ei jõudnud Aiga kokkuleppele vormistada korter Ai nimele. Ailt saadud raha 6000 euro eest on ta teinud selles korteris remonti ja andis selle üle Aile. Leidis G kes ostis korteri välja, kes on nõus müüma korteri Ai nimele alles pärast seda kui tema ostab korteri välja C Kuna raha temal polnud, siis märtsis 2018 tema ja A sõlmisid kokkuleppe, et A ei oma tema vastu mingeid pretensioone. A ise pakkus sellise kokkuleppe sõlmimist (IX kd tl 77-90). Kannatanu L L`ga seotud episood: 17 1-18-5748 Kannatanu L L avaldusest, lisatud broneerimislepingust ja kannatanu antud ütlustest nähtub, et kannatanu otsustas osta väikese ühetoalise korteri. Vaadanud läbi palju kuulutusi veebilehel www.city24.ee, nägi U-M korteri kuulutust ja helistas kuulutuses olnud telefoninumbrile, millelt vastas meesterahvas, kes andis talle N.Jazõkova telefoninumbri. Kannatanu sõlmis 05.12.2016 maakler N.Jazõkovaga broneerimislepingu S I OÜ-le kuuluva korteri aadressiga U-M Tallinn ostmiseks. Swedbank AS-i maksekorralduse 05.12.2016 kohaselt on L L tasunud X X OÜ-le 9000 eurot ning 09.01.2017 maksekorralduse kohaselt 2000 eurot. N.Jazõkova on andnud allkirjad raha kättesaamise kohta, mille kohaselt on ta saanud kannatanult 13.03.2017 3500 eurot ja 09.03.2017 3100 eurot. Lisaks on N.Jazõkova kinnitanud kannatanult raha saamist 09.01.2017 kviitungiga kassa sissetuleku orderi juurde summas 1000 eurot. Seega on kannatanu tasunud korteri eest kokku 18 600 eurot. Kannatanu on andnud ütlusi ning avaldanud, et korterit näitas talle N.Jazõkova, kellel olid ka nimetatud korteri võtmed. Korter vajas remonti, mistõttu kannatanu oli nõus N.Jazõkovale tegema ettemakse summas 9000 eurot. Seoses sellega pakkus N.Jazõkova talle ka allahindlust summas 400 eurot, lõppkokkuvõttes pidi korteri hind tulema 18 600 eurot. Poolte nõusolekul oli notar määratud 22.12.2016. Ent veidi aega enne tühistas N.Jazõkova notari aja selgitades kannatanule, et remonti ei jõutud ära te. Seejärel mitmel korral N.Jazõkova helistas kannatanule, soovis kannatanule näidata, kuidas remont edeneb ja palus lisaraha, mida kannatanu nõustus maksma. N.Jazõkovaon talle pisarsilmi kinnitanud, et ta ei jää rahast ilma ja seda kasutatakse korteri remondiks. Remont aja jooksul edenes. Alates13.03.2017 ei ole kannatanu N.Jazõkovat näinud, ta ei tule kokkusaamistele ega tagasta raha. N.Jazõkova ei andnud kannatanu antud raha üle korteri omanikule ning korter on edasi müüdud S D OÜ-le (III kd tl 116-125, 133-136). L L on esitanud kriminaalasja raames hagiavalduse, mille kohaselt on talle tekkinud varaline kahju summas 18 600 eurot (III kd tl 140-141). Väljatrükkist kinnistusraamatust nähtub, et korteri aadressiga U-M Tallinn, kuulus ajavahemikul 29.11.2016-11.04.2017 S I OÜ-le, ajavahemikul 12.04.2017-16.08.2017 Osaühingule X X ning alates 17.08.2017 S D OÜ-le (III kd tl 142-146). Väljatrükid äriregistri teabesüsteemist näitavad, et OÜ S I põhitegevusala on xbüroode tegevus ning juhatuse liikmeks on D T (III kd tl 147-149). OÜ S D põhitegevusaladeks on programmeerimine ja enda x ost/müük ning juhatuse liikmeks G R ja U C (III kd tl 150-151). OÜ D tegevusalaks on xbüroode tegevus ja juhatuse liikmeks G R (III kd tl 152-153). Eltrarc X OÜ e-kirjadest lisadega nähtub, et 17.08.2017 on sõlmitud U-M x notariaalne ostumüügileping Osaühing X X ja S D OÜ vahel ning vastavalt üleandmis-vastuvõtmise aktile on ruumid üle antud uuele omanikule. V T OÜ ja X X OÜ vahel on 01.08.2014 sõlmitud teenuse osutamise leping s.o kolmandatele isikutele laenulepingute sõlmimiseks (III kd tl 55-75). 01.06.2018 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokolli kohaselt N.Jazõkova selgitas, et L Lilt sai ta 18 600 eurot, N.Jazõkova tegi U-M korteris remonti ja ostis sinna mööbli. Remondist järgi jäänud raha andis Aile, kuid konflikti tõttu A keeldus vormistamast korterit L nimele (IX kd tl 91-101). Kannatanu E S`ga seotud episood: 09.03.2018 koostatud kannatanu E S ülekuulamisprotokollist koos lisadega nähtub, et kannatanu sõlmis 08.12.2016 broneerimislepingu X X OÜ-ga korteri V x Tallinn ostuks, maakler Natalja Jazõkova vahendas korteri müüki. Kannatanu tasus N.Jazõkova palvel koheselt osade kaupa korteri eest kokku 20000 eurot, mida on Natalja Jazõkova kinnitanud allkirjastatud märkmetega broneerimislepingu lõpus. Kanntanu on esitanud oma kontoväljavõtte, mis kinnitab samuti kannatanu ütlusi ja rahade tasumist Natalja Jazõkovale. Peale selle on N.Jazõkova kinnitanud allkirjaga, et E S andis Natalja Jazõkovale võlgu 8000 eurot, kohustusega tagasi maksta 8700 eurot. Sel ajal N.Jazõkova suhtles aktiivselt kannatanu tütrega ja elas kaks nädalat tema tütre kodus, kuna oma mees oli ta tülide tõttu kodust välja visanud. Notariaalset ostu-müügi tehingut N.Jazõkova ei organiseerinud, samuti ei tagastanud kannatanule korteri eest makstud raha. N.Jazõkova ei selgitanud kannatanule midagi, muudkui 18 1-18-5748 lubas. Kevadel 2017 võttis kannatanu tütar ühendust VAiga ning selgus, et viimane ei ole korteri asukohaga x, Tallinn, eest N.Jazõkovalt raha saanud (IV kd tl 70-78b). E S on esitanud hagiavalduse, mille kohaselt on talle tekitatud varaline kahju summas 28 000 eurot (IV kd tl 79). Väljatrükk kinnistusraamatust kinnitab, et korter aadressil V x, Tallinn, kuulus ajavahemikus 25.02.2015-16.04.2015 X X OÜ-le ning alates 17.04.2015 V Aile (IV kd tl 8082). Kannatanu V.A on andnud ütlusi, et ta soovis N.Jazõkovaga kaudu müüa oma korterit. Selleks sõlmiti 08.12.2016 X X OÜ, huvitatud ostja E S ja V Ai vahel kirjalik broneerimisleping. Kevadel 2017 A M E S tütar võttis V.Aiga ühendus ja märkis, et E S on kogu ostusumma N.Jazõkovale tasunud. V.Aile N.Jazõkova seda raha üle ei ole andnud (VI kd tl 120-147). 01.06.2018 koostatud kahtlustatava N.Jazõkova ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab süüdistatav, et on saanud V x Tallinn, korteri eest 20000 eurot ja 29.12.2016 laenas kannatanult 8000 eurot, kuna vajas kiirelt remondiks raha. V x, asuv korter ei ole müüdud Sle, kuna korteri omanik ei saanud osta korterit nr x kus omanikuks oli V T OÜ (IX kd tl 91101). Kannatanu A Liga seotud episood: Kannatanu A Li avaldusest lisadega, kannatanuna antud ütlustest, lisatud broneerimislepingust ja pretensioonist nähtub, et 02.02.2017 sõlmis kannatanu X X OÜ juhatuse esimehe N.Jazõkovaga broneerimislepingu korteri aadressil X Tallinn, ostmise kohta. Korteri leidis ta portaali www.kv.ee kuulutustest ning helistas maakler V K , kes ütles, et selle korteri müügiga tegeleb maakler N.Jazõkova ja andis kannatanule tema telefoninumbri. Korterit näitas talle N.Jazõkova koos oma abilise Jga. Korter vajas remonti, mille pidi organiseerima N.Jazõkova omaniku S I OÜ arvelt. Broneerimislepingust, 02.02.2017 koostatud X X OÜ kassa sissetuleku orderi kviitungist ja SEB panga sularaha väljamaksest nähtub, et kannatanu tasus broneerimislepingu sõlmimise päeval N.Jazõkovale 3500 eurot. SEB maksekorralduse kohaselt tegi 02.03.2017 kannatanu X X OÜ-le ülekande summas 3000 eurot ning broneerimislepingust nähtuvalt tasus lisaks N.Jazõkovale sularahas 1500 eurot. 15.03.2017 andis kannatanu korteri hindamiseks N.Jazõkovale 120 eurot, mida kinnitab N.Jazõkova poolt allkirjastatud kviitung kassa sissetuleku orderi juurde. Broneerimisleping kehtis kuni 03.03.2017, seejärel pikendati 15.03.2017. N.Jazõkova selgitas kannatanule, et remont ei ole veel lõpetatud remondimeeste süül. Sellepärast küsis ka N.Jazõkova kannatanult ka 4500 eurot 02.03.2017, et ei oli väidetavalt vaja maksta remondimeestele. 15.03.2017 nõudis kannatanu korterivõtmeid, N.Jazõkova palus veel oodata ja lubas hinda alandada. 2017 mai andis N.Jazõkova kannatanule korteri võtmed ning kui kannatanu korterisse läks selgus, et korteris polnud mitte midagi muutunud võrreldes 2017.a veebruariga. 2017 juunis algas korteri remont. Augustis jätsid remonditöölised objekti maha, sest N.Jazõkova jättis neile töötasu maksmata. 17.08.2017 kirjutas N.Jazõkova kannatanule allkirja, et tagastab kannatanule 8120 eurot kolme päeva jooksul. Seejärel oli kannatanu kuu aega Venemaal ning tagasi tulles sai teada, et 12.09.2017 oli korter maha müüdud N K . 2017 aasta septembris pakkus N.Jazõkova kannatanule teist korterit, kuid pank talle enam laenu ei andnud, sest tal puudus omafinantseering ja N.Jazõkova raha talle tagastanud ei ole ja pole selgitanud põhjust, miks ei saa ta talle raha tagastada. (IV kd tl 85-109, 110-119). A L`i on esitanud tsiviilhagi, mille kohaselt on talle tekkinud varaline kahju summas 8120 eurot, mida on ta kinnitanud ka kohtuistungil (IV kd tl 121-128, 268-276). Väljatrükk kinnistusraamatust ja notariaalselt kinnitatud aadressil X Tallinn asuva korteri müügilepingud kinnitavad, et korter X, Tallinn, kuulus ajavahemikul 24.01.2017-29.01.2017 Osaühingule X X, ajavahemikul 30.01.2017-11.09.2017 S I OÜ-le ning alates 12.09.2017 N K . 12.09.2017 koostatud notariaalselt kinnitatud korteriomandi müügilepingust ja asjaõiguslepingust nähtub, et tehingus osalesid S I OÜ volitatud esindaja V Z , ostja N K ja kaastatud tunnistaja N.Jazõkova (IV kd tl 129-133, 134-146, 147-154, 155-166). 01.06.2018 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokollist nähtub, et N.Jazõkova on selgitanud, et L ise loobus X , tehingust, 19 1-18-5748 makstud 8000 eurot ei ole ta jõudnud tagastada, kuna leppisid kokku, et ta ostab tema kaudu muu korteri. Lilt saadud 8000 eurot ta kasutas selle korteri remondiks, intresside tasumiseks V T OÜ-le ning muudeks kuludeks (IX kd tl 91-101). Kannatanu E X ga (N) seotud episood: Kannatanu E X ütlustest ja broneerimislepingust nähtub, et veebruaris 2017 leidis kannatanu internetist korteri X müügikuulutuse. Müügikuulutuses oli märgitud X X OÜ maakler N.Jazõkova kontaktisikuna, kellega kannatanu võttis ühendust ja sai kokku korteri ülevaatamiseks. 12.02.2017 sõlmis kannatanu X X OÜ esindaja N.Jazõkovaga broneerimislepingu S I OÜ-le kuuluva korteri aadressil Xs Tallinn ostmiseks 39 000 euro eest, millest samal päeval kannatanu tasus N.Jazõkovaga juuresolekul 10 000 eurot. Vastav märge tehti ka broneerimislepingusse. 13.02.2017 kannatanu taganes broneerimislepingust, kuna sai teada, et selles majas plaanitakse avada narkosõltlaste keskus. Ajavahemikus 19.02.2017 kuni oktoober 2017 on N.Jazõkova kannatanule tagastanud osade kaupa 5000 eurot. Kannatanu ei tea, mida N.Jazõkova tegi temalt saadud rahaga ja miks ta ei ole suuteline kohe kogu summat tagastama. N.Jazõkova lubab pidevalt kannatanule, et tagastab raha (IV kd tl 167-175). E N on esitanud hagiavalduse, mille kohaselt on talle põhjustatud varaline kahju summas 5000 eurot (IV kd tl 176). Väljatrükist kinnistusraamatust ja notariaalselt kinnitatud müügilepingust nähtub, et korter Xs, kuulub alates 31.10.2016 X X OÜ-le (IV kd tl 177-178, V kd tl 46-58). 01.06.2018 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokolli kohaselt on N.Jazõkova selgitanud, et E.N loobus ise korterist ning tal on jäänud kannatanule tagastamata 5000 eurot (IX kd tl 91-101). Kannatanu I Siga seotud episood: Kannatanu I S avaldus ja ütlused, broneerimisleping ja muud lisad tõendavad, et kannatanu leidis sobiva korteri müügikulutuse veebilehelt www.kv.ee ning maakler V.Kuznetsovi kaudu sai ta teada, et seda korterit müüb N.Jazõkova. Kannatanu võttis N.Jazõkovaga ühendudt ja leppisid kokku kohtumise. 09.09.2017 kannatanu I S sõlmis X X OÜ esindaja N.Jazõkovaga X X OÜ-le kuuluva korteri aadressil Xs, ostmiseks broneerimislepingu objekti hinnaga 41 300 eurot. Kannatanu ütluste kohaselt sõlmis tema abikaasa 01.08.2017 broneerimislepingu sama korteri ostuks ning tema abikaasa maksis N.Jazõkovale sularahas 10 500 eurot broneerimistasuna ja ühtlasi selleks, et N.Jazõkova saaks te korteris täieliku remondi. 01.08.2017 koostatud kviitungist kassa sissetuleku orderi juurde nähtub, et M.S tasus X X OÜ-le korteri X eest 10 500 eurot. N.Jazõkova võttis samal päeval tema abikaasalt sõlmitud lepingu tagasi ja lubas uue tuua. Kannatanu keelitas terve augusti kuu N.Jazõkovat, et kokku saada ja u kirjalik leping sõlmida. Lõpuks see õnnestus 09.09.2017.a. Lepingu allkirjastamise ja raha maksmise ajal teadsid kannatanu ja tema abikaasa, et korter kuulub X X OÜ-le. N.Jazõkova osutas maakleri teenust. 2017 aasta 30. septembriks ei olnud remont tehtud ning kannatanu hakkas raha tagasi nõudma. Notari juurde N.Jazõkova aega kinni ei pannud. 14.08.2017 andis tema abikaasa allkirja vastu N.Jazõkovale veel 1500 eurot remondiks, mida on N.Jazõkova kinnitanud allkirjaga. Kannatanu abikaasa on võtnud ühendust X X OÜ juhatuse liikme D T, kes selgitas, et N.Jazõkova ülesandeks oli korter maha müüa, kuid mingit raha N.Jazõkova talle selle korteri eest andnud ei ole. 2017 oktoobris teatas kannatanu, et katkestab 09.09.2017 sõlmitud broneerimislepingu. Ajavahemikul 05.11.201718.12.2017 tagastas kannatanu N.Jazõkovale 1900 eurot (V kd tl 3-12, 13-16, 17-42). I S on esitanud hagiavalduse, mille kohaselt on talle põhjustatud varaline kahju summas 10 100 eurot (V kd tl 43). Väljatrükist kinnistusraamatust ja notariaalselt kinnitatud müügilepingust nähtub, et korter asukohaga Xs, Tallinn, kuulub alates 31.10.2016 X X OÜ-le (V kd tl 44-45, 46-58). 20.03.2018 koostatud kahtlustava N.Jazõkova ülekuulamisprotokollist nähtub, et N.Jazõkova on kinnitanud, et sai septembris 2017 I Silt X, Tallinn, eest broneerimisraha 10 500 20 1-18-5748 eurot, mida kasutas enda huvides. Ostis toitu, autole kütust ja osaliselt on Silt saadud raha üle andnud Aile. (IX kd tl 35-47) Kannatanute A Siga ja Natalja S`ga seotud episoodid (v.a B AS-ilt võetud laenud): Kannatanu A Si avaldusest, ütlustest ning p lepingust nähtub, et N.Jazõkova palus peale B AS-ilt laenu saamist teda aidata kasvõi mingisuguse täiendava rahaga. Seetõttu 25.11.2017 koostatud plepinguga nr 1614 pantis kannatanu A S N.Jazõkova palvel oma kuldehted ning saadud 500 eurot andis N. Jazõkovale. Nimetatud pandilepingut on kannatanu pikendanud, kuna tal puudub raha ehete väljaostmiseks ja N. Jazõkova temalt laenatud raha tagastanud ei ole (VI kd tl 3-50, 51-65). Kannatanu A S on esitanud hagiavalduse, mille kohaselt on kannatanule põhjustatud N.Jazõkova poolt varaline kahju summas 10 500 eurot, millest 500 eurot on panditud ehete eest N.Jazõkovale laenatud raha (VI kd tl 67-68). Natalja S e-kiri, tõlge, kannatanuna antud ütlused koos lisadega tõendavad, et kannatanu pantis N.Jazõkova palvel ja tulenevalt tema ütlustest raske majandusliku olukorra tõttu 16.03.2018 pandilepingust nr 287 nähtuvalt oma kuldehted summas 400 eurot. Saadud raha andis kannatanu N.Jazõkovale laenuks tähtajaga jaanuar 2018. Kuna kannatanul ei ole võtta kuskilt 400 eurot, ei saa ehteid välja osta ja on igakuiselt lepingut pikendanud. Selleks, et kannatanu saaks lepingut pikendada kuni 16.03.2018 andis N.Jazõkova talle 52 eurot. (VI kd tl 71-77). N S on esitanud hagiavalduse, mille kohaselt on kannatanule põhjustatud N.Jazõkova poolt varaline kahju summas 7465,04 eurot, millest 400 eurot moodustab ps panditud esemete eest saadud ja Natalja Jazõkovale laenatud raha (VI kd tl 79-80). 31.05.2018 koostatud kahtlustatava Natalja Jazõkova ülekuulamisprotokolli kohaselt tema tunnistas, et palus rahalist abi Natalja Slt 400 eurot, kuid eeluurimisel antud ütlustes väitis, et pandilepingut nr 1614 A Sil tema sõlmida pole palunud ja temalt 500 eurot saanud ei ole (IX kd tl 77-90). Kannatanu J Sga seotud episood: Maria Sidorenko e-posti aadressilt saadetud kannatanu I Si e-kirjadest lisadega nähtub, et peale I Si on X Tallinn, korteri eest tasunud N.Jazõkovale ka J S, kes elab selles korteri alates 05.12.2017. Notariaalselt kinnitatud müügilepingu kohaselt on 24.03.2017 X X OÜ müünud X X OÜ-le korteriomandi asukohaga Xs 28-26, Tallinn ning korterile seati hüpoteek summas 50 000 eurot Osaühing V T kasuks. Korteri omanik on N.Jazõkova aga kuna ta ei ole riigilõivu maksnud, siis ei ole omaniku nime registris muudetud (V kd tl 59-71). Notariaalselt kinnitatud müügilepingu väljatrükist e-kinnistusraamatust, nähtub, et J S on 05.12.2017 temale kuulunud korteri aadressil x Tallinn müünud x OÜ-le 40000 euroga (V kd tl 72-82). Väljatrükk äriregistri teabesüsteemist tõendab, et OÜ x tegevusalaks on enda x ost ja müük ning äriühingu juhatuse liige on I K (V kd tl 83-84). Väljatrükist kinnistusraamatust nähtub, et J Sle kuulub maatulundusmaa x (V kd tl 85-90). Swedbank AS vastus päringule lisadega tõendab, et J S arvelduskontolt nr x on tasutud 05.12.2017 OÜ-le V T X X OÜ laenulepingu nr 24.03.17/01 alusel X ostuks 15 000 eurot, 05.12.2018 O M selgitusega „ettemaks + võlg, x“ summas 8300 eurot, 05.12.2017 on sularahaautomaadist HAN00607 kella 18.18-18.21 vahel välja võetud 4x 750 eurot, 15.12.2017 on sularahaautomaadist HAN00311 kella 12.06-12.07 vahel välja võetud 2x 500 eurot, 16.12.2017 on sularahaautomaadist HAN00311 kella 15.39-15.40 vahel välja võetud 2x 500 eurot, 18.12.2017 on sularahaautomaadist HAN00060 kella 15.06-15.08 vahel välja võetud 3x 500 eurot, 19.12.2017 on sularahaautomaadist HAN0144 kella 19.58 19.59 välja võetud 2x500 eurot, 21.12.2017 on sularahaautomaadist HAN00127 kella 15.45-15.46 vahel välja võetud 2x 500 eurot, 1x 200 eurot, 24.12.2017 on sularahaautomaadist HAN00172 kella 12.45-12.46 vahel välja võetud 3x 500 eurot ja 1x 100 eurot, 28.12.2017 on sularahaautomaadist HAN00479 kella 16.11-16.12 vahel välja võetud 2x 750 eurot ja 1x 600 eurot, 30.12.2017 on sularahaautomaadist HAN00114 kella 12.17 kuni 12.19 vahel välja võetud 4x 500 eurot ja 1 x 600 eurot, 31.12.2017 on sularahaautomaadist HAN00173 kella 12.14-12.15 vahel välja võetud 21 1-18-5748 500 ja 750 eurot, 31.12.2017 on sularahaautomaadist HAN00034 kell 15.21 välja võetud 1x 500 eurot, 05.01.2018 on sularahaautomaadist HAN00072 kell 14.54 välja võetud 100 eurot ja kell 16.52 250 eurot, 06.01.2018 on sularahaautomaadist HAN00072 kell 16.54 välja võetud 160 eurot, 13.02.2018 on sularahaautomaadist HAN00623 kell 13.45 välja võetud 160 eurot, 22.02.2018 on sularahaautomaadist HAN00623 kell 14.16 välja võetud 310 eurot (V kd tl 94112). 15.06.2018 koostatud asitõendi (sularahaautomaatide kaamerate salvestuste) vaatlusprotokollist nähtub, et N. J viibis koos J Sga sularaha väljavõtmisel 18.12.2017 (sularahaautomaat nr HAN00060), 21.12.2017 (sularahaautomaat HAN00127), 24.12.2017 (sularahaautomaadist HAN00172), 28.12.2017 (sularahaautomaat HAN00479), 30.12.2017 (sularahaautomaadist HAN00114), 31.12.2017 (sularahaautomaat HAN00034), 05.01.2018 (sularahaautomaadist HAN00072) ja 06.01.2018 (sularahaautomaadist HAN0072). Sularahaautomaadi nr BNA623 kaamera salvestustest nähtub, et 22.02.2018 ja 13.02.2018 seisis sularaha väljavõtmisel kannatanu taga lühikeste heledat värvi jutega ja sinist värvi jopes meesterahvas (V kd tl 113). J S on kannatanuna andnud ütlusi selle kohta, et tema soovis N.Jazõkova käest osta korterit Xs x. Broneerimislepingut nad ei allkirjastanud, vaid Natalja Jazõkova kinnitas talle, et korter on tema nimele broneeritud. N.Jazõkova lubas talle, et kahe nädalaga remondib selle korteri ja niikaua võib ta selles korteris elada. 05.12.2017 N.Jazõkova sõidutas kannatanu mingisusse lattu, kellegi X Ai juurde. A tõi kannatanule mingi paberi, kus oli märgitud summa 15 000 eurot, mis kannatanu allkirjastas. Kannatanu ei saa aru millisest laenulepingust firmade X X ja V T OÜ vahel jutt käib, kannatanu ei ole laenulepingut näinud ja ei oska vastata miks 15 000 euro ülekande selgituses oli märgitud laenuleping 24.03.17/01 X lepingu alusel Xs x(ost). Samuti ei tea, kuidas tehti tema kontolt ülekanne summas 15 000 eurot V T OÜ kontole. 05.12.2017 õhtul maakler O M, kes kannatanu korterist aitas maha müüa ja tutvustas talle N.Jazõkovat, palus kannatanul 4 korda võtta pangaautomaadist välja iga kord 750 eurot ja selgitas, et antud raha on tal vaja maksta N.Jazõkovale maaklerteenuste eest. Selle raha andis ta sularahas O Mle. Ajavahemikus 15.12.2017 kuni 22.02.2018 võttis kannatanu Natalja juuresolekul oma kontolt erinevates pangaautomaatidest välja sularaha (kogusummat ei oska öelda). Kannatanu sisestas pangakaardi PIN koodi, Natalja Jazõkova valis summa ning võttis sularaha korteri Xs x, remondiks. 2018 veebruaris teostas korteris remonttöid S , kellega koos ta läks Kari 4 asuva pangaautomaadi juurde, et maksta remontööde eest ja plastikakende tellimiseks 740 eurot. Kannatanu sai kontolt välja võtta üksnes 310 eurot, mis ta andis S . Kannatanule teatas Xs x korteriühistu esimees, et korter Xs x kuulub teisele isikule ja, et ta valmistuks välja kolimiseks. Natalja selgitas kannatanule, et ta võttis ise 30 000 laenu ja ostis korteri Xs x oma nimele, et müüa kannatanule korter edasi 38 000 euroga ja palus tal mitte muretseda (V kd tl 114-121). J S on esitanud hagiavalduse, mille kohaselt on kannatanule põhjustatud varaline kahju 41 030 eurot (V kd tl 122). X X OÜ e-kirjast lisadega nähtub, et J S on oma allkirjaga kinnitanud rahaülekannet V T OÜ-le X X OÜ võlakohustuse eest summas 15000 eurot 08.12.2017 lepingu nr 24.03.17/01 alusel. X X OÜ esindaja teada oli tegemist Natalja Jazõkova ja J S omavahelise kokkuleppega ning kannatanu soovis tulevikus omanda korterit Xs . Lisaks võttis X X OÜ-ga ühendust maakler O ning ütles, et tema tegi ülekande summas 15 000 eurot S kontolt ning ta aitab omakasupüüdmatult J Sl omandada eluaset. Seoses sellega 02.04.2018 on J S eitatud avalduse, mille kohaselt kandis kannatanu V T OÜ-le 15 000 eurot korteri aadressil Xs ostmiseks ning palus nimetatud summa tagastamist, kuna notariaalset tehingut ei ole toimunud (V kd tl 123-134). X X OÜ e-kirjad lisadega tõendavad, et X X OÜ ja X X OÜ- vahel on sõlmitud laenuleping nr 08.02.17/01 summas 20000 eurot seades X X OÜ kasuks hüpoteegi summas 30 000 eurot korteriomandile U-M. Samuti on V T OÜ ja X OÜ vahel sõlmitud laenuleping nr 24.03.17/01 summas 35 000 eurot seades V T OÜ kasuks hüpoteegi summas 50 000 eurot korteriomandile Xs. Esitatud laenulepingute alusel on esitatud nõudeavaldused pankrotihaldurile (V kd tl 135-148). 20.03.2018 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokolli kohaselt on N.Jazõkova selgitanud, et X X OÜ tema isikus ostis 2017 22 1-18-5748 aastal X X OÜ-lt korteri X. Korteri eest tasus notar Ain Ainsoni deposiitkontolt, kuid ei maksnud riigilõivu ja seetõttu ei ole märget kinnistusraamatus. X X OÜ andis talle selle korteri ostuks 35 000 eurot laenu. Sle lubas N.Jazõkova, et müüb korteri tingimusel, et kannatanu maksab 23 000 eurot sularahas talle ja 15 000 eurot ülekandega X A. O M viis S enda autoga pangakontorisse ning kannatanu tegi ülekande summas 15 000 isiklikult. 23 000 eurot võttis kannatanu välja pangaautomaatidest N.Jazõkova juuresolekul. Saadud rahast N.Jazõkova kulutas 8 000 eurot Xs remondiks ja 15 000 eurot tasus sularahas Ae oma enda isiklike varem võetud laenude arvestuseks (IX kd tl 35-47). Kannatanu AS B`ga seotud episoodid: 18.06.2018 määrusega on menetlusest kõrvaldatud kannatanutena N Ia ja L S ning jäetud tunnistaja staatusesse (VIII kd tl 1-2). Kannatanuks on V Ii, L S, Natalja Ia, A Si ja Natalja S nimel AS-ilt B võetud laenude osas tunnistatud B AS (VIII kd tl 32-34). Natalja Ia avaldusest lisadega ja kannatanuna antud ütlustest nähtub, et N.Jazõkova pakkus N.Iale korterit aadressil H ja lubas selle broneerida. N.Ia selgitas N.Jazõkovale, et temal ei ole raha korteri ostuks. Selle peale tegi süüdistatav N.Iale ettepaneku võtta laenu B AS-ilt. N.Jazõkova palvel andis N.Ia oma internetipanga andmed ja 23.12.2016 vormistas N.Jazõkova N.Ia nimele laenu summas 10630 eurot, millest 630 eurot moodustas lepingutasu. N.Ia saadud 10000-st eurost võttis pangaautomaadist välja ja andis N.Jazõkovale 8900 eurot, 1100 eurot jättis endale isiklikeks kuludeks. N.Jazõkova ütles kannatanule, et ülejäänud korteriostu raha peab ta ise kuskilt laenama ja pantida tuleb korter mida ostetakse. 23.12.2016 sai kannatanu allkirja, et N.Jazõkova võttis temalt võlgu 600 eurot kuni 01.juulini 2017.a. 27.12.2016 sai kannatanu N.Jazõkovalt allkirja, et N.Jazõkova on kannatanult laenanud 7400 eurot. 06.03.2017 sai allkirja, et N.Jazõkova sai NIalt võlgu 9200 eurot Maardus asuva korteri vormistamiseks ja N.Jazõkova kohustub raha tagastama hiljemalt 25.03.2017. 20.06.2017 sai kannatanu N.Jazõkovalt allkirja, et maksab tema eest x OÜ-le graafiku alusel 10146,38 eurot ja et, 29.06.2017-ks tasub 3500 eurot. N.Jazõkova ei ole antud lubadust täitnud. N.Jazõkova on andnud ajavahemikus 11.05.2017- 30.05.2017 osade kaupa kannatanule 1196,80, mis kannatanu tasus laenu eest inkassofirmale x OÜ. Korterit N.Ia ei saanud, koguaeg olid mingid ettekäänded. Ülejäänud raha N.Jazõkova talle ei ole tagastanud ega laenu ise tasunud. 27.04.2017 seisuga oli laenu võlgnevus 11 343,68 eurot (III kd tl 154-166, 181-186) Natalja Ia arvelduskonto väljavõte kinnitab, et N Ia on välja võtnud sularaha pangaautomaatidest: 24.12.2016 2x 300 eurot; 25.12.2016 200 eurot ja 400 eurot; 26.12.2016 600 eurot; 27.12.2016 500 eurot ja 3x 1000 eurot ning SEB panga esindusest 27.12.2016 3600 eurot (III kd tl 168180). Väljatrükist kinnistusraamatust nähtub, et korter asukohaga H x, kuulub alates 14.11.202 A Vile (III kd tl 188). AS B vastusest nõudekirjale koos lisadega nähtub, et 23.12.2016 taotleti interneti teel portaalis www.b.ee IP aadressilt x N Ia nimel laenu summas 10630 eurot, millest lepingutasu oli 630 eurot. Isik tuvastati oma pangakontolt tehtud tuvastusmaksega. Leping nr x sõlmiti 23.12.2016 ning samal päeval kanti N.Ia kontole 10 000 eurot. B AS tegi maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning asi on täitemenetluses. Seisuga 22.06.2018 oli võlgnevuse jääk 4747,20 eurot (III kd tl 192-207, IX kd tl 211-232). Tel Eesti AS-i vastusest päringule nähtub, et IP-aadressi x kasutati aadressil x (II kd tl 72-73). Tunnistaja M S ütluste kohaselt on ta korteri x omanik ning korter oli antud üürile Lna N (endise nimega J ), kes töötab laene väljastavas ettevõttes juristina. Oma ütluste kinnitamiseks esitas tunnistaja M S ja L J vahel sõlmitud eluruumi üürilepingu (II kd tl 76-80). 31.05.2018 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokolli kohaselt on süüdistatav selgitanud, et jaanuaris 2015 sai tuttavaks L nimelise naisega, kes töötas AS-is B juristina. N. Jazõkova on öelnud, et otsustas kasutada seda uut tutvust ja rääkis, et vajab raha ja on inimesi, kelle peale saab laenu võtta. Nende vestluse tulemusena selgus, et Lna soovib saada igalt laenusummalt 15-25% endale isiklikult ja aktsepteerib AS B poolt laenutaotlust. Laenutaotluse aga täitis Lna 23 1-18-5748 isiklikult, N. Jazõkova teatas isiku nime ja elukoha aadressi. Lna pidi märkima isiku sissetuleku suuruse, mis ei vastanud tegelikkusele. N. Jazõkova on andnud Lna kätte inimeste koodikaarte ja koos PIN-koodidega ja Lna tegi neist mobiiliga pilte. Laenuraha tuli kahe päeva jooksul. Lna rahale isiklikult järgi ei tulnud, vaid saatis tuttava. N. Jazõkova kinnitab, et lubas inimestele nende nimel võetud laenud, kuid ei ole seda teinud (IX kd tl 88-89). 20.03.2018 koostatud kahtlustatava N.Jazõkova ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab N. Jazõkova, et tema tuttav B AS-is töötav naisterahvas võttis 23.12.2016 N Ia nimele laenu. N.Jazõkova andis naisterahvale, kes füüsiliselt laenu võttis 2000 eurot ja ülejäänud N Ialt saadud raha 6900 eurot kasutas isiklikuks otstarbeks ja enda maakleritöö huvides (IX kd tl 3547). L S avaldusest ja kannatanuna antud ütlustest nähtub, et 2017. aasta augustis palus N.Jazõkova L S kontonumbrit selleks, et L S kontole kantakse üle 10000 eurot. N.Jazõkova ütles kannatanule, et ta ei saa oma kontot kasutada, kuna see on arestitud. L S kohtus N.Jazõkova ja ühe naisterahvaga, kes pildistas L S internetipanga koodikaarti, kasutajatunnust ja ID-kaarti. Laenu võtmisest N.Jazõkovaga mingit juttu ei olnud. Laekunud raha võttis L S N.Jazõkova soovil välja osade kaupa pangakontorist ja sularahaautomaadist ja andis N.Jazõkovale 10000 eurot. 2017 aasta lõpus selgus, et N.Jazõkova oli võtnud laenu oAs-ilt B (laenuleping nr
3. x)L S nimel ja tema teadmata ning N.Jazõkova saadud raha tagasi maksnud ei ole Kannatanu ei ole kasutanud telefone numbritega x ega e-posti x, tegemist on valeandmetega. Aadressil x, Tallinn on tema endine üürikorter, kus ta elas mai 2014-mai 2016. Alates mai 2016 elab ta üürikorteris x, mille ta sai N.Jazõkova vahendusel. N.Jazõkova pidevalt lubab, et tagastab laenu AS-ile B, kuid ei ole siiani seda teinud. Kannatanu ei ole seda laenu võtnud ega kavatse ka tagasi maksta (IV kd tl 181-184, 209-213). AS B vastustest nõudekirjale koos lisadega nähtub, et 15.08.2017 taotleti interneti teel portaalis www.b.ee L S nimel laenu summas 10630 eurot, millest lepingutasu oli 630 eurot. Isik tuvastati oma isiklikule pangakontole sisse logimise kaudu. Leping nr x sõlmiti 15.08.2017.a ning L S kontole kanti 10 000 eurot. Taotleja on märkinud kontaktandmeteks aadressi x, telefoni nr x ja e-posti: x. Laenutaotleja logis sisse ja esitas taotluse järgmistelt IP aadressidelt x, B AS tegi maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning asi on täitemenetluses (IV kd tl 187-205, IX kd tl 177-210). 20.03.2018 koostatud kahtlustatava N.Jazõkova ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab N. Jazõkova, et kasutades enda isiklikke tutvusi ja leidis ühe naisterahva, kes töötas AS-is B ning kelle abil võttis ta 15.08.2017 laenu L S nimel summas 10 000 eurot. Laenutaotluse koostas B AS-is töötav naisterahvas. N.Jazõkova on tunnistanud, et tema eesmärgiks oli vaid raha saada. Dokumentide üleandmise juures viibis S ise. Saadud rahast 2500 andis B AS-i töötajale, ülejäänud jättis N.Jazõkova endale ja kasutas isiklikes huvides. Selgitas, et vajas Slt abi, palus võlgu ja S oli nõus (IX kd tl 35-47). V I on andnud ütlusi, mille kohaselt 2017 jaanuaris helistas kannatanule N. Jazõkova ja küsis kas tal on internetipank, et tal on vaja kiiresti raha üle kanda. Järgmisel päeval tuli N. Jazõkova kannatanu juurde, palus panka tulla ja avada internetipank. Kannatanu läks temaga kontorisse, pärast teenuse avamist andis kõik internetipanga koodid ja paberid N. Jazõkova kätte. N. Jazõkova ütles talle, et tal on vaja tema kontot kasutada 10 000 euro ülekandmiseks. 20.01.2017 võttis kannatanu pangaautomaadist 5000 eurot ja pangakontorist 4500 eurot, mida kinnitab sularaha väljamakse kviitung. Kannatanu on öelnud, et andis väljavõetud raha N. Jazõkovale. 500 eurot lubas N. Jazõkova kannatanul endale jätta. Alles hiljem sai kannatanu teada, et N. Jazõkova sõlmis 20.01.2017 internetipanga kaudu tema nimele firmaga B AS laenulepingu nr x summas 10 000 eurot ja tegemist ei olnud N. Jazõkova isikliku rahaga. Ajavahemikus alates 10.04.2017 kuni 29.05.2017 on kannatanu N. Jazõkovalt saadud sularaha summas 950,28 eurot ja A K saadud 112 eurot tasunud OÜ-le X laenu kustutamiseks (I kd tl 9-11, 12-22, 24-25). V I`i hagiavalduse kohaselt on kannatanule tekkinud varaline kahju (I kd tl 26-27). OÜ B X ja 24 1-18-5748 AS B vastustest nõudekirjale, laenulepingust ja teistest lisadest nähtub, et 19.01.2017 registreeriti kasutaja V I interneti teel portaalis www.b.ee IP-aadressil x oma isikliku pangakonto kaudu AS-is Sampo Pank. Samal päeval esitas isik laenutaotluse ning 20.01.2017 kanti V. Ii nimel allkirjastatud laenulepingu nr x alusel isiku kontole laenusumma 10 000 eurot, 630 eurot oli lepingu sõlmimise tasu. Isik ei käinud ennast kohapeal tuvastamas, teostati tuvastusmakse laenusaaja pangakontolt. B AS tegi maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning asi on täitemenetluses (II kd tl 52-67, IX kd tl 141-176). OÜ X vastusest päringule nähtub, et ajavahemikul 03.04.2017-29.05.2017 on võlast tasutud (A K, T L ja V Ii poolt) 1062,28 eurot ning et võlanõue tagastati B X OÜ-le. B AS tegi maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning asi on täitemenetluses (II kd tl 84-87). 20.03.2018 koostatud kahtlustatava N.Jazõkova ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab N. Jazõkova, et tema tuttav B AS-is töötav naisterahvas võttis ka V Ii nimele laenu. N.Jazõkova andis naisterahvale 2000 eurot tänutäheks ja ülejäänud 8000 kasutas isiklikuks otstarbeks (IX kd tl 35-47). Kannatanu A Si avaldusest, ütlustest, kontoväljavõttest ja allkirjast laenu summas 10 000 eurot kätte saamise kohta nähtub, et A S andis oma ema N S palvel Natalja Jazõkova kätte enda internetipanga dokumendid, Jazõkova pidi vormistama krediidi kannatanu nimelt ja tagastama kannatanule laenu sularahas. Kannatanu A Si kontoväljavõttest nähtuvalt AS-lt B laekus 01.11.2017 laen summas 10 000 eurot. Kannatanu ütluste kohaselt võttis ta samal päeval osade kaupa välja 9000 eurot ja andis N. Jazõkovale. 14.11.2017 andis A S N.Jazõkovale veel 1000 eurot nimetatud laenust. 02.11.2017 on N.Jazõkova andnud allkirja, et tema võttis A Silt laenuks raha 10 000 eurot ja kohustub iga kuu 28. kuupäevaks maksma 200 eurot, selle laenu protsentidena ning tagastama laenusumma osade kaupa 1 aasta jooksul. Sularaha väljavõtmise tasud jäid kannatanu kanda. N. Jazõkova on kannatanule tagastanud 200 eurot, mis on edasi kantud B AS-ile (VI kd tl 3-50, 51-65). Kannatanu A S on esitanud hagiavalduse, mille kohaselt on kannatanule põhjustatud N.Jazõkova poolt varaline kahju summas 10 500 eurot, millest 10 000 moodustub B AS-ilt võetud laen (VI kd tl 67-68). Natalja S e-kiri, tõlge, kannatanuna antud ütlused koos lisadega tõendavad, et kannatanu Natalja S andis 01.11.2017 Natalja Jazõkova kätte enda internetipanga dokumendid, N.Jazõkova vormistas kannatanu nimel laenu summas 7512 eurot, millest 446,96 moodustas lepingutasu. 01.11.2017 AS-lt B laekus laen 7065,09 eurot, mille kannatanu võttis välja ja andis 7000 eurot sularahas N. Jazõkovale. 65,04 eurot läks sularaha väljavõtmise teenustasudele. Kannatanu nõustus laenu võtmisega, kuna tal hakkas N. Jazõkovast kahju. Samuti palus kannatanu anda oma pojal internetipanga dokumendid N.Jazõkovale, et viimane saaks tema nimel võtta laenu. N.Jazõkova lubas hakata laenu ise tagasi maksma koos intressiga. N. Jazõkovaga oli raha väljavõtmisel kaasas meesterahvas, kellele N. Jazõkova andis laenurahast 2000 eurot. N. Jazõkova ei ole tasunud AS-ile B kannatanu nimele võtud laenu (VI kd tl 7177). Natalja S on esitanud hagiavalduse, mille kohaselt on kannatanule põhjustatud varaline kahju summas 7465,04 eurot, millest 7065,04 moodustab AS-ilt B võetud laen (VI kd tl 79-80). AS B vastusest nõudekirjale koos lisadega nähtub, et interneti teel portaalis www.b.ee 01.11.2017 on A Si nimel sõlmitud laenuleping nr x summas 10630 ja N S nimele laenuleping nr x summas 7512 eurot. Laenu taotlused esitati IP aadressilt x, kasutajad registreeriti IP aadressidelt x. Mõlema laenu osas on tehtud tagasimakseid laenuvõtja pangakontolt. B AS tegi maakohtule Natalja S võla nõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele N S esitas vastuväite, maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja on antud hagimenetlusse (VI kd tl 85-118, IX kd tl 233-245). Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist ja õiendist nähtub, et 01.11.2017 kell 13.17-14.03 külastas veebilehte www.b.ee abonentnumber 5x, mille kasutaja on politsei andmebaasi andmetel L N alates 17.06.2013.a (VIII kd tl 16-17). 31.05.2018 koostatud kahtlustatava Natalja Jazõkova ülekuulamisprotokolli kohaselt ta tunnistab, et võttis kannatanute A Si ja Natalja S nimel laenud AS-ilt B, laenu summad võttis endale ja maksis L 25% (IX kd tl 77-90). 25 1-18-5748 Tunnistaja M S (AS B juhatuse liige) antud ütlustest nähtub, AS-st B laenu taotlemise/saamise üldine kord. AS B kasutab laenude väljastamisel täisautomatiseeritud programmi. Nimelt arvutiprogramm teostab isikute kontrolli; selekteerib välja inimesed, kes laenu saavad; kasutaja siseneb läbi oma isikliku pangakonto ning teeb oma pangakontolt tuvastusmakse. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et lepingut ei allkirjastata digitaalselt, vaid kasutaja sisestatud telefoninumbrile saabub kinnituskood, mis tuleb sisestada laenutaotluse lõplikuks kinnitamiseks veebilehe www.b.ee aknasse. Laenusumma makstakse välja kontole, mille pealt on tehtud tuvastusmakse. Tunnistajale on L J nimi tuttav, kuid ta ei tea kust. Tunnistaja teada ei ole L J nende juures töötanud (VIII kd tl 18-23). B AS seaduslik esindaja M S on esitanud hagiavalduse, mille kohaselt on neile kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 36 668,94 eurot, millest V.Ii nimel võetud laenu jääk on 5418,91 eurot, Natalja Ia nimel võetud laenu jääk 4747,20 eurot, L S nimel võetud laenu jääk 6612 eurot ja N S nimel võetud laenu jääk 8126,88 eurot ja A Si nimel võetud laenu jääk 11763,95 (IX kd tl 134-138). Üldised tõendid: Tunnistaja X Ai (X X OÜ juhatuse liikme) ütlused, millest nähtuvalt V T OÜ ja X X OÜ vahel on sõlmitud koostööleping juriidiliste teenuste osutamiseks. V T OÜ on tpordifirma. X A pakkus oma kauaaegsele tuttavale V T OÜ juhatuse liikmele ieerimisvõimalust xsse, kuivõrd x turg on lai ja X X OÜ-l ei ole nii palju rahalisi vahendeid. X X OÜ osutas teenuseid V T OÜle korterite hindamises, taustauuringute tegemisel ja notariaja kokkuleppimises. Intresse laenulepingute eest sai V T OÜ. X X OÜ tegi 2014 detsember kuni suvi 2017 koostööd OÜ-ga X X Natalja Jazõkova isikus, mis seisnes laenude andmises x soetamiseks, kus tagatiseks olid ostetavad korterid, aga ka N.Jazõkova eraisikuna käendajana, intress oli 24 % aastas, millega N.Jazõkova oli nõus. Korterid tavaliselt vormistati tunnistaja firma omandiks kuni laenu tagastamiseni. Tunnistaja ei sundinud N.Jazõkovat laene võtma. Mingeid lepinguväliseid makseid N.Jazõkova V.Aile sularahas ei teinud. Vastasel juhul kui uskuda N.Jazõkova ütlusi, siis laenude intressiks oleks olnud 50% aastas, mis on ebareaalne ning eluliselt mitteusutav, sest sellise intressiga N.Jazõkova oleks saanud laene ükskõik mis laene andvalt ettevõttelt. Koostöö laabus kuni kevadeni 2017, seejärel ta hakkas hilinema laenatud raha tagasimaksetega, tekkisid probleemid ning augustis 2017 tema firma keeldus koostööst N.Jazõkovaga. Vaatamata mittekohusetundliku äritegevusele, tunnistajale teadaolevalt N.Jazõkova 2016.aastal ostis tütrele tunnistaja poest teemantidega sõrmuse, tellis endale ja tegi ettemaksu 5000 eurot maksva teemantidega sõrmuse eest, maksis kinni tütre kosmeetiku kursuseid Peterburis, käis 2015-2017 puhkamas Bulgaarias ja on sealt tunnistajale helistanud. (I kd tl 98-105). OÜ X X e-kiri lisadega, millest nähtuvalt X X OÜ ja X X OÜ vahel 2015. aasta algusest kuni 2018. aastani sõlmitud järgmised lepingud: 25.02.2015 laenuleping nr 25.02.15-01 summas 12 500 eurot, millega seati hüpoteek summas 19000 korteriomandile aadressil V, Tallinn; 25.02.2015 käendusleping nr 25.02.2015-01 vastutusega 19 000 eurot; 27.02.2015 laenuleping nr 27.02.15-01 summas 6200 eurot, millega seati hüpoteek summas 16000 korteriomandile aadressil x ning selle Lisa 2, 3 millega väljastati lisalaenud; 27.03.2015 laenuleping nr 27.03.1501 summas 14 500 eurot, millega seati hüpoteek summas 22 000 korteriomandile aadressil P x; 22.04.2015 laenulepingud nr 22.04.15-01 ja 22.04.15-02 summas 15000 eurot, millega seati ühishüpoteek summas 70 000 eurot korteriomanditele aadressil X Tallinn, lepingu Lisa 1 lisalaen summas 1000 eurot ning 22.04.2015 käendusleping nr 22.04.2015-01 vastutusega 70 000 eurot; 30.07.2015 laenuleping nr 30.07.15-02 summas 19 000 eurot, millega seati hüpoteek summas 28 500 korteriomandile aadressil; 16.11.2015 laenuleping nr 16.11.15/01 summas 18 500 eurot, millega seati hüpoteek summas 25 000 korteriomandile aadressil X Tallinn; 08.02.2017 laenuleping nr 08.02.17/01 summas 20 000 eurot, millega seati hüpoteek summas 30 000 korteriomandile aadressil x Tallinn ning 08.02.2017 koostatud käendusleping käendaja vastutusega 30 000 eurot; 18.11.2015 koostatud käendusleping nr 18.11.2015/01 käendaja 26 1-18-5748 vastutusega 25 000 eurot; 30.07.2015 koostatud käendusleping nr 30.07.2015-01 käendaja vastutusega 28 500 eurot. Lisaks on Natalja Jazõkova sõlminud eraisikuna 02.10.2015 laenulepingu summas 3000 eurot. Samuti nähtub OÜ X X OÜ esitatud sõnumite kuvatõmmistest, et Natalja Jazõkova omandas tütre E R 31.07.2016 sünnipäevaks briljantsõrmuse väärtusega 1390 eurot. Seoses isikliku laenuga on X X OÜ märkinud, et äriühing on arvestanud võlgnevuse katteks järgmised summad 1050 eurot (manuses N.Jazõkovale 06.03.2018 saadetut kirja tõmmis, samuti 1000 eurot, mille N.Jazõkova tasus ettemaksuna briljantsõrmuse eest, mille ta broneeris enda jaoks kogumaksumusega 5490 eurot. N.Jazõkova ja X A sõnumite väljatrükist nähtub, et N.Jazõkova lubab lahendada laenudega seotud küsimusi, keelab x korteriga seonduvalt tasuda riigilõivu, kuna seal tuleb arest ning ei vasta hoolimata korduvatele teadetele, millal tagastab x korteri võtmed V T OÜ-le (I kd tl 106192). Tunnistaja M U (V T OÜ juhatuse liikme) ütlused kinnitavad, et V T OÜ-l olid vabad vahendid ja A pakkus talle ieerida kasumi teenimise eesmärgil x ostu või hüpoteeklaenudesse. OÜ X X koostas V T OÜ-le lepingud, hindas x objekte ja määras notariaja jne. Korteri võtmeid tunnistaja käes ei olnud - need olid OÜ X X valduses. V T OÜ maksis maakleritasu otse N.Jazõkovale. Tunnistaja teada olid kõik V T OÜ-le kuulunud korterid tühjad. M U ei ole kortereid välja üürinud (II kd tl 1-6). Väljatrükk e-kinnistusraamatust, millest nähtuvalt on OÜ-ga V T olnud seotud muuhulgas x asukohaga: Tallinn, x korterid x ja korteriomand aadressil x(II kd tl 7-8). V T OÜ vastus päringule lisadega tõendab, et X X OÜ on V T OÜ-le 01.08.2017 maksnud seoses laenulepinguga nr 24.03.17/01 intressi summas 1400 eurot, 01.03.2018 seoses laenulepinguga nr 5.05.2017/01 viiviseid 900 eurot, 04.08.2017 seoses laenulepinguga nr 505.2017/01 884 eurot, 01.10.2015 ja 02.10.2015 seoses x kokku 8000 eurot, 10.11.2017 seoses korteri x broneerimisega 2512 eurot, 10.11.2017 seoses laenulepinguga nr 10.11.15/01 lisa nr 3 1233,50 eurot, 11.10.2017 seoses korteri x broneerimisega 1243,57 eurot. V T OÜ ja X X OÜ vahel on sõlmitud järgmised lepingud: 10.11.2015 laenuleping nr 10.11.15-01 summas 89 000 eurot, millega seati hüpoteek summas 133 000 eurot korteriomanditele aadressil x ja x; 15.10.2015 laenuleping nr 15.10.15-01 summas 20 500 eurot, millega seati hüpoteek summas 30 000 eurot korteriomandile aadressil x; 15.10.2015 koostatud käendusleping nr 15.10.201502 käendaja vastutusega kuni 30 000 eurot; laenuleping nr 17.0616/01 summas 22 500 eurot, millega seati hüpoteek summas 33 000 eurot korteriomandile aadressil x, Tallinn; 20.06.2016 sõlmitud laenuleping nr 20.06.16/01 summas 19000 eurot, millega seati hüpoteek summas 28000 eurot korteriomandile aadressil x; 24.03.2017 koostatud laenuleping nr 24.03.17/01 summas 35 000 eurot, millega seati hüpoteek korterile aadressil x; 24.03.2017 sõlmitud käendusleping, käendaja vastutusega kuni 50 000 eurot; 05.05.2017 koostatud laenuleping nr 05.05.2017/01 summas 20 000 eurot, millega seati ühishüpoteek summas 168 000 kinnistutele x ja x (II kd tl 11-45). Väljatrükk äriregistri teabesüsteemist, mille kohaselt oli X X OÜ põhitegevusalaks xbüroode tegevus ja pd. Harju Maakohtu 19.03.2018 kohtumäärusega on välja kuulutatud äriühingu pankrot (VII kd tl 75-77). Väljatrükkidest äriregistri teabesüsteemist nähtub, et OÜ V T tegevusaladeks on tportteenused, logistika ja ekspedeerimine, osanikud V ja M U ja OÜ X X tegevusaladeks on muuhulgas xtehingud ning juhatuse liikmed M Š ja osanik X A ( I kd tl 198-227 ). Väljatrükist e-kinnistusraamatust ja õiendist nähtub, et X X OÜ-le kuulusid 15.06.2018 seisuga korteriomandid X , Tallinn ja x, Tallinn ning X X OÜ omandisse on kuulunud muuhulgas korterid asukohaga: x, Tallinn; x; x ja x(VII kd tl 78-80, 147). Väljatrükk e-kinnistusraamatust nähtuvad N.Jazõkova omandis olnud x - 3 korteriomandit. (VII kd tl 81-82). Väljatrükk äriregistri teabesüsteemist tõendab, et N.Jazõkova on olnud seotud äriühingutega AS x, OÜ x ja OÜ x, mis kõik on registrist kustutatud (VII kd tl 83). Väljatrükist äriregistri 27 1-18-5748 teabesüsteemist nähtub, et x OÜ, mille juhatuse liige alates 15.04.1998-11.07.2013 oli N.Jazõkova, tegeles x ostu-müügiga (VII kd tl 84-88). Maanteeameti vastus nõudekirjale koos lisadega kinnitab, et N.Jazõkova nimele registreeritud sõiduautole Marcedes-Benz reg. nr x on seatud hulgaliselt käsutamise keelumärked alates 01.03.2012-18.08.2017 kohtutäiturite poolt (VII kd tl 103-114). Vastused kohtutäituritelt nõudekirjadele, millest nähtuvalt on alustatud täitemenetlused N.Jazõkova suhtes 048/2015/292, 025/2015/3062 ning X X OÜ osas 025/2017/1877. Kohtutäiturid on arestinud võlgnike pangakontod, pangaarvetel rahalised vahendid puuduvad. 11.04.2016 arestiti N.Jazõkova töötasu OÜ-lt X X. Kohtutäituri andmetel ei oma N.Jazõkova registrites registreerimisele kuuluvat ning materiaalset väärtust omavat vara. Võlgnikuga maksekokkulepet ei ole tehtud. X X OÜ osas on välja kuulutatud pankrot (VII kd tl 118-124). Harju Maakohtu 19.03.2018 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-17-7275 nähtub, et 19.03.2018 kuulutati välja X X OÜ pankrot, pankrotihalduriks nimetati Magnus Braun (VII kd tl 127-134). E-toimiku vastusest ja sellele lisatud tsiviilasja nr 2-17-7275 04.04.2018 toimunud kohtuistungi protokollist nähtuvad N.Jazõkova tsiviilasja raames antud ütlused mh see, et N.Jazõkova võttis V Tilt laenu ja siis vormistati korteriomand X X OÜ nimele. Vahest oli aga nii, et X X OÜ paigutas raha, aga V T vormistas x enda nimele. Korterid oli vormistatud X X OÜ või V T nimele, aga N.Jazõkova tegi remonti. Tõendeid N.Jazõkoval esitada ei olnud, remondikulu tšekid on olemas. Kõik laenud olid võetud protsentide tasumiseks (VII kd tl 137142). E-toimiku vastusest nähtuvalt oli N.Jazõkoval vara (2 korteriomandit) väärtusega 65 000 eurot ja võlgnevusi rohkem kui 542 882,01 eurot (VII kd tl 143-146). Nõudekirjast ja pankrotihalduri Magnus Brauni vastusest lisadega nähtub, et ajutise halduri aruande kohaselt oli X X OÜ-l vara 65 000 (sh. korteriomandid asukohaga x, Tallinn ja
4. x)ja kohustusi esines võlgnikul summas 76 362,26 eurot. X X OÜ sisuline majandustegevus lõppes kontoväljavõtete kohaselt 2017 märtsis. 2014 aasta majandusaruande kohaselt X X OÜ puhaskasum oli 1466 eurot, müügitulu 18 482 eurot ja ärikulud 17 016 eurot (VII kd tl 148218). Tunnistaja S Š ütlustest koos lisaga nähtub, et viimastel aastatel on N.Jazõkova võtnud paljudelt tuttavatelt, tuttavate tuttavatel võlgu raha ning ei ole seda tagastanud. Tunnistaja arvab, et N.Jazõkova annab oma raha V.Rile. 2016.a N.Jazõkova tegi tunnistaja ja veel 2 tuttava jaoks väga ilusa vastuvõtu, laud oli lookas ja tellis viiuldaja. Ükskord tunnistaja olles N.Jazõkova kodus nägi raha pakki ja N.Jazõkova ütles, et selles on 52 000 eurot ning peab selle andma V.Rile. Samuti on N.Jazõkova tunnistajale rääkinud, et ajab asju ärimehega V.Aiga, võtab temalt laene väga suure protsendiga ja üha rohkem mässib end sisse nendesse laenudesse. N.Jazõkova ütles, et seda ta lõpetada ei saa, sest tal ei ole teist väljapääsu. Samuti on tunnistaja kuulnud N.Jazõkova vanemalt tütrelt, et ema on ostnud nooremale tütrele briljantsõrmuse ja maksnud kinni õpingud Venemaal. Kui N.J oli kinni võetud helistas ta tunnistajale ja palus ülekuulamisprotokolli lisas (paberitükk nimede ja numbritega) üles kirjutatud kannatanutele helistada, et nad ei läheks politseisse. (VIII kd tl 35-37). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti N.Jazõkova kinni 19.03.2018 ning tema juurest võeti ära: mobiiltelefon Sony Xperia, kaks võtit, sõiduauto võti, mapp dokumentidega, 3 mälupulka, tunnistus x omamise kohta Bulgaarias, ruuduline paberileht käxs kirjutatud tekstiga (VIII kd tl 38-42). 09.03.2018 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavateks objektideks 19.03.2018 kahtlustatava N.Jazõkova kinnipidamisel ära võetud dokumendid: 21.01.2018 X X OÜ orderi kviitung 490 euro saamise kohta X X OÜ-lt, 19.02.2018 V T OÜ orderi kviitung 500 euro saamise kohta X X OÜ-lt, 22.02.2018 X X OÜ orderi kviitung 800 euro saamise kohta X X OÜ-lt, 01.03.2018 V T OÜ orderi kviitung 900 euro saamise kohta X X OÜ-lt, 09.09.2017 maksekorraldus N.Jazõkova kontolt OÜ V T OÜ kontole tasumise kohta summas 245 eurot 28 1-18-5748 selgitusega broneerimine U-M 7-136 J R, 09.09.2017 maksekorraldus N.Jazõkova kontolt OÜ V T OÜ kontole tasumise kohta summas 245 eurot selgitusega broneerimine x D A, 20.12.2017 maksekorraldus N.Jazõkova kontolt OÜ V T OÜ kontole tasumise kohta summas 400 eurot selgitusega X X OÜ laenuleping 05.05.2017, 21.12.2017 maksekorraldus N.Jazõkova kontolt OÜ V T OÜ kontole tasumise kohta summas 100 eurot selgitusega X X OÜ laenuleping 05.05.2017, plastikaart ehk tunnistus x omamise kohta Bulgaarias, mis on välja antud 05.02.2007 ning ruuduline paberileht käxs kirjutatud tekstiga: A M 22000E, V K 53180E+72300E viivis 2,5%, S S 84000E, D V 100000E (VIII kd tl 49-50). 19.03.2018 koostatud läbiotsimisprotokollist ja 04.06.2018 asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt Natalja Jazõkova elukohast, aadressilt x Tallinn läbiotsimisel leiti ja asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi: X X OÜ ja X X OÜ vahel 22.04.2015 sõlmitud laenulepinguid nr 22.04.15-01, 22.04.2015-02 ja 22.04.15-03 ning käenduslepingut; X X OÜ ja N.Jazõkova vahel 30.07.2015 sõlmitud laenulepingut nr 02.10.15-01, OÜ X X ja N.Jazõkova vahel 17.06.2016 sõlmitud laenulepingut, OÜ V T ja X X OÜ vahel 22.04.2015 sõlmitud lepingut, E N ja X X OÜ 12.02.2017 sõlmitud (Tallinn,
5. x)broneerimislepingut, J T ja X X OÜ vahel 22.07.2017 sõlmitud (Tallinn,
6. x)broneerimislepingut, täitmata eluruumi üürilepingut, J R ja X X OÜ vahel 08.09.2016 sõlmitud (Tallinn,
7. x)broneerimislepingut, V Ai ja X X OÜ vahel 28.11.2016 sõlmitud (Tallinn,
8. x)ostu-müügilepingut, L Li ja X X OÜ vahel 05.12.2016 sõlmitud (Tallinn,
9. x)broneerimislepingut, E Š ja X X OÜ vahel 08.12.2016 sõlmitud (Tallinn,
10. x)broneerimislepingut, 26.05.2017 NTE x OÜ ja V T OÜ vahel sõlmitud (x, Tallinn) ruumide üleandmise-vastuvõtmise akti, V Bi elamisloa koopiat, X X OÜ kviitungit N.Jazõkova poolt tasutud 253,67 euro kohta, Swedbank AS maksekorraldust 17.04.2015 X OÜ-lt notar Ants Ainsonile selgitusega: „V x(kred.lepingu lõpetamine - OÜ X X)“, paber kirjaga „Ia N x “. Eeltoodud laenu ja broneerimislepingud, kviitungid olid poolte poolt allkirjastatud (VIII kd tl 61-7, 74-78). 20.03.2018 koostatud läbiotsimisprotokolli ja 09.05.2018 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt leiti aadressil Tallinn, Pinna 4 parklas asuvast sõidukist VW Passat reg. nr x ning vaadeldi asitõendi vaatlusprotokollis: 10.11.2017 koostatud V T OÜ kahte kviitungit raha summades 2512 ja 1233,50 eurot kassasse laekumise kohta X X OÜ-lt, 18.032018 N.Jazõkova ja V Ai vahel sõlmitud kokkulepet korteri brineerimisraha tagastamise kohta ja S Xi poolt väljastatud sõiduauto kasutamise volitust (VIII kd tl 79-89,90). Tunnistaja S S ütlused, mille kohaselt S X andis Natalja Jazõkovale sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga xkasutamiseks, kuna ta enda auto olevat remondis (VIII kd tl 9197). Natalja Jazõkova kahtlustatavana ülekuulamise protokollidest 20.03.2018, 11.05.2018, 17.05.2018, 31.05.2018, 01.06.2018, 08.06.2018, 20.06.2018, mis on varasemalt juba osaliselt refereeritud ning kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatav tunnistab oma süüd temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises. Lisaks sellel on süüdistatav selgitanud, et alustas maaklerina tegutsemist 1998 aastal, kui ta asutas kinnisavara müügiga tegeleva äriühingu OÜ x, mis tegutses oma kohustusi täites kuni majanduslanguseni ning 2013 aastal kuulutati välja äriühingu pankrot. Seejärel otsustas ta tegelema hakata odava xga. V Ii korter oli üks esimesi projekte. Süüdistatavale kuuluv äriühing X X OÜ alustas koostööd V.A , kes esindas firma V T OÜ-d. X Aiga oli neil suuline kokkulepe, et N.Jazõkova soetab odavat x, teeb remonti ja tegeleb korteri realiseerimisega. Kui korter vormistati V T OÜ nimele, võttis süüdistatavalt V.A osa rahast sularahas, aga ülejäänud summa (vahest täismaksumuse) kandis notari deposiitkontole. Seega peale notaritehingut sai V T korteriomanikuks. Vahel kui oli sõlmitud X X X OÜ-ga laenuleping vormistati korter X X OÜ nimele. Korteri eest sai raha müüja ja süüdistatav jäi V.Aile võlgu. 2016. aastal V.A venitas ja ei lubanud kirjutada kortereid ostjate nimele. N.Jazõkova on tunnistanud, et ta ei teadnud mida te, sest tema kulud ületasid tulusid. Süüdistav sattus stressi ja soovis te enesetappu, kuid jätkas tegutsemist. Alates 2015 29 1-18-5748 aastast on võtnud X Ailt laene vähemalt 11 korral ja ligikaudu 330 000 eurot. Viimase 2,5 aasta jooksul iga kuu pidi süüdistatav tagastama X Aile 4000-5000 eurot. On tagastanud ca 195 000 eurot, viimati maksis veebruaris 2018 kannatanult Slt saadud rahaga. N.Jazõkova on öelnud, et V.A käsutas isiklikult X X OÜ ja V T OÜ raha, ei lubanud maha kanda kogu summat sihipäraselt objektile. Samas on ta ka tunnistanud, et kasutas kannatanutelt saadud raha oma võlakohustuste täitmiseks, isiklikuks otstarbeks. korterite remondiks ning uute korterite broneerimiseks. Kirjalikke tõendeid tal V.Aile tasutud summade kohta esitada ei ole. N.Jazõkova on tunnistanud, et avaldas internetis kui X X OÜ maakler erinevate korterite müügikuulutusi, põhiliselt okidoki.ee lehel. Lisaks on süüdistatav märkinud, et 52 000 eurot ta pole kunagi V.Rile edasi andnud, tütrele ostis sõrmuse, mis maksis 700 eurot. Samuti V.A pakkus talle 2016.a tellida teemantidega sõrmust, kuid ta ei ostnud seda. Tema tütre kosmeetikukursuse Peterburis maksis kinni V.R. Kuna süüdistataval endal ei ole dokumente, siis ta tunnistab kõigi kannatanute rahalised nõuded täiel määral õigeks (IX kd tl 35-47, 52-65, 66-76, 77-90, 91-101, 102-113, 114-124, 268-276). Kvalifikatsiooni ja süüdistatavat iseloomustavad muud dokumendid: Registriteatest nähtub, et N.Jazõkoval on 4 kehtivat karistust väärteokorras (IX kd tl 125127). Tõend isiku maksustatava tulu kohta tõendab, et Maksu- ja Tollmetil puuduvad andmed Natalja Jazõkova 2016. aasta tulude kohta (IX kd tl 128). Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p.p 1,3,4,5 ettenähtud kuriteo toimepanemisena. KarS § 209 eeldab, et enne varakäsutuse tegemist on kannatanu viidud eksitusse ning kannatanu varakäsutus on tehtud eksimuses olles ning selle eesmärgiks on varalise kasu saamine. Samuti tuleb kelmuse sisustamisel lähtuda asjaolust, et kelmuse toimepanemise korral peab süüdlasel juba enne lepingu või tehingu sõlmimist või selle sõlmimise ajal esinema tahtlus tingimuste mittetäitmiseks. Lepingu allkirjastamisega väljendab isik tahet te kokkulepitud tingimustel tehing ja lubab täita kokkulepitud viisil oma kohustused. Kui tegelikult pole isikul lepingu sõlmimise ajal valmidust või tahet kokkulepet täita, on ta oma tahte kohta valeandmeid esitanud ehk neid asjaolusid moonutanud. Kelmusega on tegemist vaid juhul, kui lisaks teiste kuriteo koosseisu elementide olemasolule on tuvastatud, et süüdlasel oli juba enne lepingu sõlmimist eesmärgiks selle tingimusi mitte täita ning varakäsutuse teostamiseks viidi kannatanu pettuse abil eksitusse. Tahtluse tuvastamisel ei arvestata mitte ainult süüdistatava ütlusi, vaid hinnata tuleb ka käitumise objektiivset külge nii enne kui pärast lepingu sõlmimist. Käesolevas kriminaalasjas on eelnevalt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et Natalja Jazõkova esitledes end maaklerina sõlmis kannatanutega korteri ostuks broneerimislepinguid, allkirjastas võlakirju laenu saamiseks ja/või võttis teiste inimeste nimel laene. Samuti on süüdistatav ka ise tunnistanud, et tema oli tõesti isikuks, kes nimetatud korterite broneerimislepingud süüdistuses märgitud ajal ja kohas sõlmis, tema küsis inimestelt ostetavate korterite eest ettemakseid, broneerimistasu, oma tarbeks laene ja pakkus välja kannatanutele laenude taotlemist B AS-ilt oma tuttava kaudu. Süüdistatav on oma süüd temale inkrimineeritud süütegudes tunnistanud täies ulatuses. Kannatanute V Si, T Gi, O T, J Tu, V Bi, J R, N F, A Di, V Ai, L Li, E S, A Li, E X , I Si ja J S suhtes toimepandud kelmuste episoodides märgib kohus järgmist. Kõigepealt esitles N.Jazõkova end maaklerina, näitas kannatanutele korterit ning ostu soovi korral vormistas ja allkirjastas kannatanutega broneerimislepingu (v.a J Sga sõlmiti suuline broneerimisleping), mille kohaselt olid kannatanud kohustatud tasuma koheselt broneerimistasu. Seejärel küsis N.Jazõkova lisaks broneerimistasule korduvalt kannatanutelt ettemakseid väidetavalt remondi 30 1-18-5748 tarbeks või muudeks kulutuseks. Selliselt lõi N.Jazõkova kannatanutele ettekujutuse, et nad on soovitud korteri broneerinud ning nüüd peavad ootama, millal saab valmis kokkulepitud remont ja sõlmitakse notariaalne tehing. Tegelikkuses aga kannatanutega notariaalset tehingut ei sõlmitud ning tasutud broneerimistasusid, antud laene ja ettemakseid N.Jazõkova ei ole enamuses tagastanud. Tõsi, kannatanutel N.Fl ja O Tl õnnestus siiski kortreid osta, kuivõrd nad tasusid notariaalse tehingu sõlmimise ajal notari kontole korteri täishinna, hoolimata varasemast broneerimistasust ja ettemaksetest. Enamike kannatanute osas notariaega kokku ei lepitud. N.Jazõkova on lasknud te mitmes korteris remonti. Samas kannatanu A.Li korteris oli ta samuti lubanud remontöid teostada, kuid mitme kuu möödudes ei olnud seal kannatanu ütluste kohaselt midagi muutunud. Kohus leiab, et remontööde tegemine ega ka vähesel määral kannatanutele raha tagastamine, ei välista, et N.Jazõkoval puudus algusest peale soov endale broneerimislepinguga võetud kohustusi täita. Kohtu hinnangul täitis see lisarahade välja meelitamise ja venitamise taktika eesmärki. Esiteks näitab seda asjaolu, et broneerimistasusid ei maksnud ta koheselt edasi korterite omanikele ja seetõttu ei olnud notariaalse tehingu sõlmimine ka võimalik. Samuti vaadates N.Jazõkova isiklikku kui ka X X OÜ majanduslikku olukorda iseloomustavad tõendid ja laenukohustusi nähtub, et kumbki ei olnud võimeline korteri omanikelt korterit välja ostma või vajadusel kannatantele broneerimisraha tagastama olukorras, kus raha on isiklike ja äriühingu vajadusteks ära kulutatud. Lisaks on