4-18-51/22

K O H T UMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2018.a. Tallinn Väärteoasja number 4-18-51 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuistungi sekretär Annika Peld Väärteoasi Rein Laidi (Laid) väärteoasi LS § 221 lg 1 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse otsus väärteoasjas nr 2302,17,013113 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud prefektuuri 20.12.2017
2. november 2018.a. Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor Menetlusalune isik Rein Laid RESOLUTSIOON Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 20.12.2017 otsus väärteoasjas nr 2302,17,013113 ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 30 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Edasikaebamise kord Määrusele võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 20.12.2017 kiirmenetluse otsusega karistati Rein Laidi LS § 221 lg 1 järgi rahatrahviga 80 eurot selle eest, et ta juhtis 20.12.2017 kell 10.40 Sõpruse pst ja A.H.Tammsaare tee ristmikul mootorsõidukit, sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava punase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud juht peatuda enne ristmikku. Rein Laid esitas selle otsuse peale kaebuse paludes otsus tühistada ja väärteomenetlus VTMS (väärteomenetluse seadustiku) § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kaebuse kohaselt on kiirmenetlust kohaldatud olukorras, kus asjaolud ei olnud selged. Väärteo toimepanemise ajaks on märgitud 20.12.2017 kell 10.40, kuid kaebuse esitaja oli sellel ajal Harju Maakohtus. Kiirmenetluse kohaldamine eeldab, et kohtuväline menetleja on kõigi lisatud tõenditega tutvunud ja neid hinnanud tõendamisreeglite kohaselt. Selle tegemata jätmine kujutab endast väärteomenetlusõiguse rikkumist. Kiirmenetluse otsuse koostaja tegi otsuse ilma kaebuse esitajat süüstavat videot ise nägemata. Ka kaebuse esitajale ei võimaldatud kiirmenetluse otsuse koostamise ajal videoga tutvuda. Kaebuse esitajale selgitati, et kõigi tõenditega saab ta tutvuda järgmisel päeval, s.o 21.12.
3. 21.12.2017 öeldi aga kaebuse esitajale, et videomaterjaliga tutvumine ei ole võimalik, kuna seda ei ole veel üles laaditud. Alles 27.12.2017 teatati talle, et videosalvestis on kättesaadav. Nimetatud rikkumised on kaasa toonud põhjendamatu otsuse. Menetluse käik Harju Maakohus tühistas 28.02.2018 otsusega kohtuvälise menetleja otsuse. Harju Maakohus põhistas oma otsust sellega, et kiirmenetluse otsus oli koostatud olukorras, kus asjaolud ei olnud selged. See kujutas endast väärteomenetluse olulist rikkumist, mis tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-39-03 tõi kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kohus ei pidanud lubatavaks tõendiks väljaspool väärteomenetlust vormistatud kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolli, kuna sellist tõendi liiki seadus ette ei näe. Liiklusjärelevalve käigus kogutud salvestis oli kohtu hinnangul lubatav tõend, sest sellise tõendiliigi näeb ette VTMS § 31 lg 1’, kuid seda salvestist ei olnud kiirmenetluse otsuse tegemise ajal võetud asja materjalide juurde ja see laaditi üles pärast kiirmenetluse otsuse koostamist. Menetlusalune isik eitas rikkumise toimepanemist. Seetõttu ei olnud kiirmenetluse asjaolud selged ning kohus tühistas kohtuvälise menetleja otsuse. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kohtuväline menetleja kassatsioonkaebuse. Riigikohus tühistas 23.10.2018 otsusega Harju Maakohtu otsuse. Riigikohus leidis, et kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokoll on lubatav tõend. Kohtuvälise menetleja rikkumise salvestise vaatlemata jätmise pidanuks maakohus kaebemenetluses kõrvaldama. Seetõttu tühistas Riigikohus maakohtu otsuse ja saatis asja Harju Maakohtule uueks arutamiseks. 27.11.2018 kohtuistungil palusid pooled menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kohtu põhjendused Vastavalt VTMS § 30 g 1 menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui: 1) menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi; 2) menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud; 3) menetlusalune isik on võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis või 4) alaealine menetlusalune isik on võtnud kohustuse kasutada lepitusteenust või võtnud muu asjakohase kohustuse. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õige lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Menetlusalusele isikule inkrimineeritakse liiklusrikkumise toimepanemist, millega varalist kahju ei tekitatud. Menetlusalusel isikul puuduvad varasemad liiklusalused rikkumised. Rikkumisest on möödunud ligi aasta ning selle aja jooksul ei ole menetlusalune isik toime pannud ka uusi rikkumisi. Antud rikkumine võis olla toime pandud ettevaatamatusest, sest menetlusalune isik sõitis ühistranspordi järgi eeldades, et täidab ühtlasi liiklusnõudeid. Kuivõrd puuduvad andmed selle kohta, et tegu oli toime pandud tahtlikult, ei ole kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süü suur. Avalik menetlushuvi puudub. Seetõttu on õige lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Kohus lõpetab menetluse VTMS § 30 lg 1 alusel. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik