Obsah (4)

§ 171§ 96§ 9§ 17

4-18-1171 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.11.2018 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-1171 Kohtunik Ingrid Kullerkann Menetlusalune isik And

§ 171

Väärteoasi Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 171

alusel (

§ 96

lg 2 rikkumine) rahatrahv 5 otsuse sisu trahviühikut, s.o 20 eurot

§ 171

alusel (

§ 96

lg 5 rikkumine) rahatrahv 5 trahviühikut, s.o 20 eurot Tühistada otsus Kaebuse esitaja taotlus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 3 kohus otsustas: Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo Mustvee kordoni Mehikoorma teenistuse vanempiirivalvuri Allan Ruusmaa 25.02.2018 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2603,18,000089 ning lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Andrus Tuula suhtes väärteomenetlus. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri piirivalvebüroo Mustvee Kordoni Mehikoorma teenistuse vanempiirivalvur Allan Ruusmaa koostas 25.02.2018 kiirmenetluse otsuse 2603,18,
2. Selle kohaselt sõitis Andrus Tuula samal päeval kell 11.55 sõiduautoga Škoda Kodiaq (registreerimismärk x) Laaksaare sadamast Lämmijärvele. Transpordivahendiga jääle minekut ta eelnevalt lähimas piirivalvekordonis ei registreerinud. Lisaks rikkus ta piirivalvebüroo juhi korraldusega kehtestatud mootorsõidukitega jääle väljumise keeldu. Sellega rikkus A. Tuula riigipiiriseaduse (

) § 96 lg 5 ja § 96 lg 2. Kohtuväline menetleja karistas A. Tuulat KarS § 63 lg 3 kohaselt

§ 171

alusel (

§ 96

lg 2 rikkumine) rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 20 eurot ja

§ 171

alusel (

§ 96lg 5 rikkumine) rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 20 eurot.

2. A. Tuula vaidlustas otsuse Tartu Maakohtule 05.03.2018 esitatud kaebusega. Jääteel liikluse sulgemise korral peab jääle viiv tee olema tõkestatud hästi märgatava tõkkepuuga. 25.02.2018 ei olnud jääteel liiklemine mingil viisil takistatud. Laaksaare-Piirissaare vaheline jäätee on Maanteeameti poolt rajatud ning kulgeb täies ulatuses Eesti Vabariigi territooriumil. Tegemist oli avalikul jääteel liiklemise, mitte

§ 96lg 5 mõistes jääle minekuga.

Lämmijärvel on kalapüük ja jääl viibimine lubatud kuni 50 meetri kaugusel välispiirist. Laaksaare-Piirissaare vahelise jäätee vähim kaugus välispiirist on vähemalt 1,5 km. Seega ei ole sellel jääteel liigeldes võimalik piirirežiimi rikkuda.

1. Kohtuväline mentleja esitas kaebuse suhtes kirjaliku seisukoha. Lõuna piirivalvebüroo juhi 11.01.
2. a korraldusega nr 5-23/1 keelati alates 13.01.2018 väljumine järve jääle seoses ebapüsiva ja ohtliku jääkattega. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseeks mõeldud dokumendiga, mis ei ole avalikult kättesaadav. Korralduse sisu oli kättesaadav Politsei- ja Piirivalveameti ja Piiriveekogu.ee kodulehtedel. Laaksaare-Piirissaare jäätee oli avatud 25.02.2018 maastikusõidukitele kuni 0,5 tonni. Eesti Vabariik kuulub Euroopa Liidu liikmesriikide hulka ja on ühtlasi ka Euroopa Liidu välispiiriks. Kuna Peipsi järv, Lämmijärv ja Pihka järv on Eesti Vabariigi välispiiriks ka järvepiiri mõistes, siis nendel veekogudel viibimine on piiriäärsel alal viibimine

§ 96tähenduses.

Veesõiduki ja muu transpordivahendiga Peipsi järvele või selle jääle mineku kaugemale kui üks kilomeeter kaldast ning sealt tagasituleku peab registreerima kordonis.

1. A. Tuula esitas taotluse kaebuse menetlemiseks oma elukohajärgses kohtus. Tartu Maakohus rahuldas taotluse ja saatis asja menetlemiseks Harju Maakohtule. Kohtuotsuse põhjendused
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).
3. Kaevatava otsuse kohaselt on rikkumine tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega. Kohtuväline menetleja on kirjalikule vastusele lisanud fotod, mis on esindaja poolt kohtuistungil avaldatu kohaselt tehtud jäätee avamisel. VTMS § 31 lg 1 lähtuvalt peab tõendamisel väärteomenetluses üldjuhul järgima kriminaalmenetluse seadustiku vastavaid sätteid, arvestades väärteomenetluse erisustega. Kooskõlas KrMS § 63 lg 1 tähendab see, et väärteoasjas võib tõendiks olla nii menetlusaluse isiku ütlus kui ka uurimistoimingu protokoll, foto, film või muu teabetalletus.
4. Tõendi kontrollimise, hindamise ja lõppkokkuvõttes ka kasutamise lubatavuse vältimatu eeldus on selle nõuetekohane vormistamine. KrMS § 63 lg 1 on seadusandja salvestiste kui iseseisva tõendiliigi all pidanud eeskätt silmas uurimistoimingute käigus tehtud ning nende toimingute käiku ja tulemusi kajastavaid salvestusi, mis kokkuvõttes vormistatakse vastava 2 uurimistoimingu protokolli lisana ja mille seos asjaga nähtub selle protokolli tekstist. Varem tehtud salvestised saavad sõltuvalt nende sisust olla käsitatavad kas asitõenditena või dokumentidena ja nende vormistamisel tuleb järgida KrMS III peatüki
5. jaos sätestatut. Mistahes muul salvestisel, mida ei ole eelnevalt nimetatud, ei saa süüteomenetluses olla tõenduslikku tähendust (vt RRKKO 3-1-1-83-15 p-d 8 ja 9 koos edasiste viidetega). Tõendiks võib olla ka riikliku järelevalvemenetluse käigus kogutud teave. VTMS § 31 lg 11 kohaselt kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud.
6. Kohtuvälise menetleja esitatud fotode puhul on eelnimetatud tingimused täitmata ning seega pole need tõenditena kasutatavad. Kuivõrd isikule etteheidetav tegevus leidis aset järvejääl, ei ole väärteo toimepanemise aja olustiku kohta täiendavate tõendite kogumine kohtu hinnangul võimalik. Seega on ainsateks asjas kasutatavaks tõendiks menetlusaluse isiku ütlused. II
7. Kiirmenetluse otsuse teokirjelduse kohaselt rikkus A. Tuula Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juhi 11.01.
8. a korraldusega nr 5-23/1 (kehtestatud) mootorsõidukiga jääle väljumise keeldu, millega rikkus

§ 96 lg 2.

Selle sätte kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud politseiametnikul on õigus ohtlike ilmastikuolude tõttu ajutiselt keelata isikute minek piiriveekogudele ja sisemerele või nende jääle navigatsiooniks või liikluseks. 10.

§ 96 lg 2 ei sisaldu kohustust teatud viisil käituda või käitumisest hoiduda.

Tegemist on volitusnormiga, mis annab normis määratletud tingimuste täidetuse korral politseiametnikule õiguse jääle minek keelata. A. Tuulat on karistatud

§ 171 järgi.

Mootorsõidukiga jääteele minek ei ole käsitatav piirirežiimi rikkumisena.

1. VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuvälise menetleja antud ebaõige õiguslik hinnang teole ei tingi iseenesest väärteomenetluse lõpetamist (vt RKKKo 3-1-1-71-13 p 7). Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli jäätee avatud. Seega saab etteheide seisneda jäätee kasutamise nõuete rikkumises.
2. LS § 2 p 20 kohaselt jäätee on külmunud veekogule sõidukite ja jalakäijate liikluseks ajutiselt rajatud, asjakohaste liikluskorraldusvahenditega tähistatud tee. LS § 65 lg 2 kohaselt jääteel peab sõidukijuht täitma jäätee algusesse üles pandud jäätee kasutamise nõudeid ning valvetalituse töötaja korraldusi. Juhul kui jääteel liikuja rikub massipiirangu nõudeid, on tema tegevus karistatav LS § 261 2 alusel, mis näeb mh ette vastutuse sõiduki juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust. Asjas puuduvad lubatavad tõendid selle kohta, millised olid väidetava rikkumise toime panemise päeval jäätee kasutamise nõuded.
3. Ka on kohus asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk teo faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt RKKO 3-1-1-71-13 p 7 koos edasiste viidetega). A. Tuula tegevuse 3 kvalifitseerimine LS rikkumisena eeldaks, et väärteoprotokollis oleks kajastatud nii jääteel liiklemise massipiirang kui ka see, milline oli A. Tuula juhitud mootorsõiduki mass. Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada (Vt RKKK0 3-1-1-88-14 p 6.5)
4. Seega kuulub väärteomenetlus koosseisu puudumise tõttu lõpetamisele osas, milles A. Tuulale heidetakse ette jääle väljumise keelu eiramist. III
5. A. Tuulale heidetakse ette ka seda, et ta ei registreerinud transpordivahendiga jääle minekut lähimas piirivalvekordonis.

§ 9

6 lg 5 kohaselt veesõiduki ja muu transpordivahendiga Narva jõele, Narva veehoidlale, Lämmi- ja Pihkva järvele, Vaniku, Pattina, Kriiva ja Pabra järvele või nende jääle mineku ning sealt tagasituleku peab registreerima kordonis. Veesõiduki ja muu transpordivahendiga Peipsi järvele või selle jääle mineku kaugemale kui üks kilomeeter kaldast ning sealt tagasituleku peab registreerima kordonis. Selle kohustuse täitmata jätmine on karistatav

§ 171 kohaselt piirireziimi rikkumisena.

1. Menetlusaluse isiku ütluste asub Piirisaar tema teada Peipsi järves. Enda sõnul sõitis ta autoga Piirisaarde ja tagasi ning registreerimiskohustuse olemasolust tal teadmine puudus. Arvestades, et Piirisaar asub kaugemal kui üks kilomeeter kaldast, ei hakka kohus võimaliku koosseisueksimust analüüsima – jääle mineku registreerimise kohustus eksisteeris igal juhul. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
2. Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega sellest, et avalikul jääteel registreerimiskohustus ei kehti. Juhul kui jäätee asub piirirežiimiga alal, laienevad seal liikumisele

tulenevad nõuded. Tegu on koosseisupärane ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

1. KarS § 32 lg 1 kohaselt isikut saab õigusvastase teo toimepanemise eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toime panemises süüdi. KarS § 39 lg 1 kohaselt isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Üldjuhul eeldatakse, et inimene teab ühiskonnas kehtivaid käitumiseeskirju. Teo keelatuses eksimuse sedastamiseks ei piisa tõdemusest, et isik ei teadnud vastava õigusliku regulatsiooni olemasolust. Lähtuda tuleb küsimusest, kas isik saab aru oma teo materiaalsest õigusvastasusest (vt RKKKo 3-1-1-92-05 p 8). Viidatud asjas leidis Riigikohus, et keeld sõita järveluidetele puude alla on ilmne ja üldarusaadav.
2. Jäätee on avalikus kasutuses olev tee. Sellel liikumiseks täiendavate tingimuste nõue ei ole ilmne ja kõigile arusaadav. Menetlusalune isik lähtus järvejääle minekul justnimelt asjaolust, et tegemist oli avaliku teega, mille kasutamise võimalusest teavitati massimeedias. Võimalikke lisatingimusi möönis ta juhuks kui läheb suvalisest kohast mootorsõidukiga jääle või kala püüdma. Kohtu hinnangul eeldab

seadusest tulenev keeld täiendavat teavitamist. Teavitavate infotahvlite olemasolu ei ole menetlusaluse isiku ütlustest tuvastatav, muud tõendid selle kohta puuduvad. Täiendavate tõendite kogumine ei ole enam võimalik. 20. Väitele mitteteadmisest või selgitava teabe puudumisest ei saa kohtu hinnangul tugineda piirkonnas elavad või seda sagedasti külastavad inimesed. Teo keelatuse peavad valdkonnas tegutsevad isikud üldjuhul ära tundma (Vt RKKKo 3-1-1-33-16 p 21 koos edasiste 4 viidetega) A. Tuula elab Tallinnas ja enda sõnul sattus sinnakanti elus esimest korda. Ta ei saanud aru oma teo keelatusest ja see eksimus oli temale vältimatu. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt kuulub väärteomenetlus lõpetamisele ka transpordivahendiga jääle minekut piirivalvekordonis registreerimata jätmise etteheite osas. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 5