Obsah (4)

§ 1043§ 1045§ 1050§ 115

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-11710 Tsivi

) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5.

1. ptk
2. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü.

§ 1043

järgi peab kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse järgi.

§ 1045

lg 1 p 5 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohtupraktika kohaselt peab kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks hageja tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas õigusvastaselt hagejale kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (

§ 1050lg 1).

8. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja korduvalt juhtinud kostja tähelepanu maja fassaadi puudustele, mille tõttu on kahjustada saanud hageja korter. Hageja heidab kostjale ette tegevusetust nimetatud puuduste kõrvaldamisel. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et poolte vahel puudub lepinguline suhe, siis tuleb kohtul esmalt hinnata, kas kostjal oli seadusest tulenev kohustus teatud viisil käituda vältimaks hagejale kahju tekkimist (

§ 1045lg 1 p 7).

Kohus leiab, et kostjale ei tulenenud korteriühistuseadusest (KÜS) ega mõnest muust õigusaktist 3 kohustust korteriomanike ühise omandi majandamine (hooldamine), s.h kõrvaldada omaalgatuslikult maja fassaadi puudused. Seega puudub deliktiõiguslik kaitsenorm, mille rikkumise korral saaks hageja nõuda kostjalt kahju hüvitamist. 9. Riigikohus on leidnud, et kui kahju tekitajale on etteheidetav tegevusetus, mille tagajärjel saabus väidetavalt kahju, tuleb olukorras, kus puudub vastavat juhtumit reguleeriv kaitsenorm (

§ 1045

lg 1 p 7 ja lg 3) kontrollida lisaks, kas kahju tekitajal oli kohustus käituda mingil viisil, et kahju tekkimist ära hoida, kuid ta ei käitunud vastavalt, s.t kas tal lasus selles olukorras käibekohustus, mida ta on rikkunud. Käibekohustus tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttest ning sellest tulenevalt peab isik õigusi teostades ja kohustusi täites tegema üldise käibekohustuse tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju. Kuigi käibekohustuse rikkumine on kahju tekitamise õigusvastasuse kontekstis olemuselt sarnane seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (

§ 1045

lg 1 p 7 ja lg 3), eristab seda viimasest eelkõige tõik, et käibekohustus ei sisaldu üldkehtivates õigusnormides, vaid kohus peab käibekohustuse rikkumisega tekitatud kahjuhüvitamise nõude lahendamiseks esmalt tuvastama, kas kahju tekitajal lasus käibekohustus ning milline oli selle käibekohustuse sisu ja ulatus (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-48-15, p 24). Kohus selgitab, et kõige üldisemalt tähendab käibekohustus ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest. Seega tuleb kohtul iga üksikjuhtumi puhul selgitada, kas kahju tekitajal oli juhtumi asjaolusid arvestades käibekohustus kannatanule kahju tekitamise ärahoidmiseks. Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohuolukorras, st milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks kasutama.

1. Kohus on seisukohal, et arvestades asjas esitatud asjaolusid ja tõendeid, ei ole kostja käibekohustust rikkunud. Kohus ei ole tuvastanud, et kostjal lasus käibekohustus käituda viisil, et ära hoida hagejale kahju tekkimist. Vastupidi, hageja ja kostja vahelisest kirjavahetusest nähtub, et kostja on kinnisvarahaldusettevõtjana tegutsenud hoolsalt, edastanud hageja probleemid korteriühistu juhatusele ning hoidnud hagejat kursis puuduste kõrvaldamise tegevusplaanidega. 06.04.2017 elektronkirjas teavitas hageja kostjat maja välisseina vee läbijooksudest hageja korteris. Kostja töötaja vastas samal päeval hagejale, et probleemist ollakse teadlikud, kohtutud on ka hageja üürnikuga ning kogu informatsioon edastatakse edasiseks otsustamiseks korteriühistu juhatusele (tl 17 ja selle pöördel). Ka edaspidisest kirjavahetusest nähtub, et kostja on pidevalt hagejale selgitanud olukorda ning põhjuseid, miks ei ole maja fassaadi parandustöid teostatud (vt poolte kirjavahetus, tl 14-17).
2. Kohus leiab, et kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest. Kuna deliktilise vastutuse üks eeldus on täitmata, ei hinda kohus nõude teisi eeldusi.
3. Kohus peab vajalikuks märkida, et käesolevas kaasuses võib tõusetuda korteriühistu vastutus väidetava kahju tekitanud sündmuse ajal kehtinud KÜS § 2 lg 1 ja

§ 115

lg 1 alusel, kui on täidetud ka

§ 115lg 2 või 3 eeldused.

KÜS § 2 lg-st 1 tuleneb korteriühistule võlaõiguslik ühise omandi majandamise ja hooldamise kohustus, mille täitmist on õigus nõuda isikutel, kes on korteriühistu liikmed. Kui korteriühistu rikub seda kohustust, on võimalik korteriühistu vastutus. Menetluskulud

1. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hageja kanda. 4
2. Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus kostja menetluskulusid. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 320 eurot käibemaksuta (tl 63). Tegemist on menetluskuludega TsMS § 138 lg 1 mõttes.
3. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-21-115-13; nr 3-2-1-145-13).
4. Kohus nõustub kostja esindaja tunnitasu suurusega 80 eurot käibemaksuta. Kostja taotlusel mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on kostja esindaja teostatud toimingud ja nende ajakulu põhjendatud ja vajalik. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskuludena 320 eurot.
5. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 5