lg 1- § 25 lg 1, 2 järgi karistati vangistusega 1 aasta 3 kuud.
lg 1 alusel jäeti karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Helmut Rikk ei pane 1 aasta 5 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja lõpp 17.09.2018, Kehtivaid väärteokaristusi kuus, tõkend – ei ole kohaldatud - süüdistuses
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Helmut Rikki süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 18.07.2018 kella 00.28 ajal Tallinnas Narva mnt ja Turba tn ristmiku juures mootorsõidukit Saab registreerimismärgiga x, olles joobeseisundis (narkojoove – uriinist tuvastatud amfetamiin, metamfetamiin, diasepaam, GHB). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Helmut Rikk pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
MS § 245 sätetest on prokurör Heleri Randma, süüdistatav Helmut Sikk ja tema kaitsja Silver Reinsaar käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Helmut Rikkile karistuseks 7 kuud vangistust.
aasta otsusega mõistetud ärakandmata karistusega, s.o vangistus 1 aasta 3 kuud. Liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega asendada 1 aasta 10 kuud vangistust 660 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6 ja 7 alusel allutada üldkasuliku töö tegemise ajaks Helmut Rikk elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Helmut Rikk kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: - elama oma alalises elukohas (x); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 5 alusel kohustada Helmut Rikki käitumiskontrolli ajal läbima programmi “Kaine elu” TSF Tervisekliinikus, millega alustab esimesel võimalusel.
lg 2 p 2¹ ja 7 alusel kohustada Helmut Rikki käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid (v.a talle arsti poolt välja kirjutatud ravimid) ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootilisi aineid omavate ja tarvitavate isikutega või narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased ning raviprogrammis osalevad isikud).
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Helmut Rikk temale
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Helmut Rikkilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 750 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 tuleb Helmut Rikkil tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Helmut Rikkilt tuleb välja mõista joobeseisundis tuvastamisega tekkinud kulu kokku summas 323 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele 2 asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 1021 eurot tuleb Helmut Rikkil tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse s.o esimesed üksteist kuud 89 eurot ja kaheteistkümnendal kuul 94 eurot. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 4, § 65 lg 2, § 69, § 75, 50 lg 1 p 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Helmut Rikk
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 7 kuud vangistust.
lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.04.2017.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aastat 10 kuud vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel asendada mõistetud vangistus 1 aasta 10 kuud üldkasuliku tööga 660 tundi, mille tegemisajaks määrata 2 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Helmut Rikk üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Helmut Rikk kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: - elama oma alalises elukohas (x); - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 5 alusel kohustada Helmut Rikki käitumiskontrolli ajal läbima programmi “Kaine elu” TSF Tervisekliinikus, millega alustab esimesel võimalusel.
lg 2 p 2¹ ja 7 alusel kohustada Helmut Rikki käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid (v.a talle arsti poolt välja kirjutatud ravimid) ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootilisi aineid omavate ja tarvitavate isikutega või narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased ning raviprogrammis osalevad isikud). Vastavalt
lg 1 p 1 võtta Helmut Rikkilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 sätetele on Helmut Rikk kohustatud viie tööpäeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist loovutama juhiloa Maanteeametile. Helmut Rikk määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Menetluskulud 3 Välja mõista Helmut Rikkilt 750 eurot sundraha ja joobetuvastamise kulu 323 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1073 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest s.o esimesed üksteist kuud 89 eurot ja kaheteistkümnendal kuul 94 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Helmut Rikkile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.