Obsah (12)

§ 177§ 654§ 657§ 613§ 477j§ 614§ 477§ 652§ 175§ 171§ 178§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2018, Tallinn Tsiviilas

) § 162 lõike 1 alusel hageja kanda. Kostja palus hagejalt välja mõista õigusabikulu 1058.40 eurot (käibemaksuga) (t lk 94–97). Hageja vaidles vastu nii esindaja ajakulule kui tunnitasule, leides, et kuna tegemist ei olnud keeruka õigusvaidlusega, on põhjendatud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ning ajakulu maksimaalselt 4h. Lisaks leidis hageja, et maakohtu 13.07.2017 määrusest nähtuvalt tuli kostjal esitada menetluskulude nimekiri, mis on seotud hagiga tutvumisega ja sellele vastamisega, hiljemalt 23.10.

1. Kostja esitas need kulud 10.01.2018, seega hilinenult.
2. Kohus leidis, et kostja esindaja tunnitasumäär 140 eurot, millele lisandub käibemaks, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14; lahend nr 3-3-1-82-14). Kohus arvestas siinjuures, et kostja esindajaks on vandeadvokaat.
3. Kostja esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on tutvunud hagiga ja analüüsinud olukorda 2h, koostanud vastuse hagile 4h, tutvunud kohtu e-kirjaga, suhelnud kliendiga ning koostanud kohtule edastatud menetlusdokumendi 0,3h. Kokku on kostja esindaja ajakulu 6h 30min ehk 882 eurot, millele lisandub käibemaks 176.40 eurot. Hageja leidis, et põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 4h. Kohus vastava seisukohaga ei nõustunud, kuna kostja esindaja on pidanud tutvuma esitatud hagiga ja koostanud sellele vastuse. Samuti kuulub hageja poolt hüvitamisele kulu, mis on tekkinud seoses kliendiga ja kohtuga suhtlemisel. Lisaks märkis kohus, et hageja enda õigusabikulud on kokku 1182 eurot, ajakuluga 9,85 tundi (t lk 100–101). Seega vaatamata sellele, et kostjat on antud juhul esindanud kohtus vandeadvokaat, on poolte õigusabikulud samas suurusjärgus.
4. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et kostja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja hageja poolt kuulub kostjale hüvitamisele õigusabikulu 1058.40 eurot (882 + 20%).
5. Kooskõlas

§ 177

lõikega 4 rahuldas kohus kostja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus

1. 16.07.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt, tühistada otsus kostja menetluskulude suuruse osas ja lugeda põhjendatud kulude suuruseks 480 eurot (s.o 4h tunnitasuga 120 eurot koos käibemaksuga).
2. Hageja ei nõustu, et kordusüldkoosoleku kokkukutsumiseks ei ole vaja eraldi kutset esitada. MTÜS § 20 lõigetest 1 ja 6 tuleneb, et iga üldkoosoleku kokkukutsumiseks peab olema avaldatud eraldi kutse, kus peavad olema märgitud kohustuslikud andmed, s.o toimumise aeg, koht ja päevakord. Isegi, kui kohtuga nõustuda, et on kostja oluliselt rikkunud kordusüldkoosoleku kokkukutsumise korda. Teates ei ole märgitud 6 kordusüldkoosoleku päevakorda. Lisaks tuleneb seadusest, et üldkoosoleku kutse ei saa olla tingimuslik. Antud juhul oli tingimuseks, et kui 22.03 üldkoosolek osutub otsustusvõimetuks. Kostja ei teavitanud ühistu liikmeid, et kõnealune tingimus on täidetud.
3. Maakohtu otsus on väär ka osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et 10–15 eaka liikme eest nendele osutatud teenuse eest maksmine ei ole majandamiskulu KÜS-i mõttes. Kohus jättis põhjendamata, miks peab eelistama neid 10–15 liiget ja tasuma nende eest neile osutatud teenuse eest, samal ajal aga mitte maksta teiste liikmete kulusid seoses pangateenuse kasutamisega. Seega kohtleb KÜ otsus liikmeid ebavõrdselt.
4. Kohus jättis vääralt rahuldamata hageja taotluse tõendite kogumiseks. Hageja soovis kogutavate tõenditega tõendada, et lepingu alusel tehtud kulud ei ole põhjendatud.
5. Kohus põhjendas otsust üllatuslikult mh sellega, et hageja ei ole KÜ 23.04.2015 üldkoosoleku otsust kohtus vaidlustanud. Kohus ei ole pooltega arutanud 23.04.2015 üldkoosoleku otsuse vaidlustamise küsimust. Kohus ei põhjendanud, kuidas on seotud käesolev vaidlus ja 23.04.2015 üldkoosoleku otsuste kehtivus ja vaidlustamine.
6. Kohus hindas vääralt kostja menetluskulusid. Hageja esitas kostja kulude kohta 14.06.2018 seisukoha, millest nähtuvalt on kostja esitanud menetluskulud seoses hagiga tutvumisega ja vastuse koostamisega hilinenult, mistõttu palus hageja need arvestamata jätta. Kohus ei ole põhjendanud hageja vastava seisukohaga mittenõustumist. Vastuolus seadusega on kohtu põhjendus, et kostja kulude suurus on põhjendatud, kuna poolte õigusabikulud on samas suurusjärgus. Tuleb arvestada, et hageja esindaja ajakulu oli 9,85h, kostja esindajal aga 6,5h. Hageja jääb menetluskulude osas varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et põhjendatud on maksimaalselt 4h tunnitasuga 120 eurot koos käibemaksuga. Vastustaja seisukoht
7. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
8. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära vastustaja seisukoha ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, mis oleks toonud kaasa ebaõige lõpplahendi tegemise. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja

§ 654lõikest 6 tulenevalt neid ei korda.

Samuti võtab kolleegium kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta.

§ 657

lõike 1 punkti 1 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. 29. Esmalt selgitab kolleegium, et maakohus jättis tsiviilasja lahendades tähelepanuta, et menetluse kestel muutus korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise avalduse lahendamise menetluse liik. Nimelt kehtib alates

§ 613

lõike 1 punkt 4 sõnastuses, mille kohaselt tuleb sellised vaidlused lahendada hagita menetluse korras. Seega oleks maakohtul tulnud menetluse kestel menetluse liiki muuta ja jõuda lõpplahendini hagita 7 menetluse regulatsiooni (

§ 477jj) järgides.

Samas on kolleegium seisukohal, et käesoleva tsiviilasja lõpptulemust selle lahendamine hagita menetluse asemel hagimenetluses ei mõjutanud. Menetlusosaliste ring vastab

§ 614

lõikes 2 (alates 01.01.2018 kehtivas redaktsioonis) sätestatule (avaldaja ja korteriühistu). Samuti osales maakohus asja õigeks lahendamiseks vajaliku piisava aktiivsusega menetluses. Kostja ei esitanud väiteid tema õiguste rikkumise kohta seoses hagejale pikema edasikaebetähtaja rakendamisega maakohtu poolt.

§ 477

lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Senises kohtupraktikas ei ole kõrgema astme kohtud lugenud vale menetlusliigi valikut madalama astme kohtus selliseks rikkumiseks, mis kujutab endast menetlusõiguse normi olulist rikkumist (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-15, punkt 17). 30. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja 22.03.2017 üldkoosoleku ja 30.03.2017 kordusüldkoosoleku kokkukutsumisel ei rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Kolleegium nõustub vastustajaga, et kaebuse väited kordusüldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisest seoses korduskoosoleku teates päevakorra märkimata jätmisega ning korduskoosoleku teate tingimuslikkusega on uued väited, mida hageja maakohtu menetluses ei esitanud. Kaebuses ei ole ka põhjendatud, miks peaks selliste väidete esitamine apellatsioonimenetluses olema lubatav (

§ 652lõike 3 punkt 2, lõike 4 esimene lause).

Eeltoodust tulenevalt esineb ringkonnakohtul

§ 652lõike 4 teisest lausest tulenevalt alus jätta nimetatud väited tähelepanuta.

Kolleegium märgib siiski kaebajale selgituseks järgmist. Kuna üldkoosoleku kokkukutsumise teates (t lk 9), milles oli märge ka korduskoosoleku toimumise kohta, sisaldus mh üldkoosoleku päevakord, sai eeltoodust mõistlikult eeldada, et korduskoosolek toimub sama päevakorraga (mis ongi korduskoosoleku mõte ning vastav põhimõte nähtub ka kostja põhikirja punkti 5.6 esimesest lausest). Ekslik on kaebaja seisukoht, et kostja ei teavitanud liikmeid, et tingimus kordusüldkoosoleku toimumiseks on täidetud. Nagu maakohus õigesti tuvastas, esitas kostja tõendina foto üldkoosoleku kutsest (t lk 43), mida on kostja seaduslik esindaja käsikirjaliselt täiendanud 22.03.2017 ehk peale üldkoosoleku toimumist märkega „Korduskoosolek 30.03.2017“. Seega on kostja ühistu liikmeid teavitanud, et üldkoosoleku kutses märgitud tingimus, s.o 22.03 üldkoosoleku osutumine otsustusvõimetuks, on täidetud ja korduskoosolek märgitud ajal toimub. 31. Hageja alternatiivset nõuet lahendades tugines maakohus asjakohaselt Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-163-13 (punkt 12) ja 3-2-1-89-13 (punkt 11) ja leidis, et kõnealune maksete vahenduse tasu on majandamiskulu KÜS § 151 mõistes. Kostja on selgitanud, et võimalus maksta ühistule majandamiskulude eest postkontori vahendusel on loodud eelkõige ühistu eakamate liikmete jaoks, kel puudub võimalus või oskus tasuda arveid pangaülekandega. Sellise otsuse näol ei ole tegemist seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsusega MTÜS § 24 mõistes. Maakohus on ka õigesti märkinud, et kõnealuse makse tasumisel suureneb hageja igakuine majandamiskulu 0.23 euro võrra, milline summa ei ole ebamõistlikult suur ega vastuolus hea usu põhimõttega. Ekslik on kaebuse väide, et maakohus jättis vastamata hageja väitele, et kõnealune otsus kohtleb KÜ liikmeid ebavõrdselt. Sellist väidet ei ole hageja maakohtus esitanud, seega on tegu esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud uue väitega, mis

§ 652lõike 4 teise lause alusel tuleb jätta tähelepanuta.

Sõltumata eeltoodust märgib kolleegium, et nõustub vastustaja vastuses kaebusele märgituga, et otsus ei kohtle KÜ liikmeid ebavõrdselt, kuna kõigil liikmetel, sh hagejal, on õigus tasuda majandamiskulude eest postkontoris (ja selliselt vältida pangaülekande tasu, millele kaebuses viidatakse). Kohus jätab tähelepanuta kaebuse väited otsuse üllatuslikkusest seoses 23.04.2015 üldkoosoleku otsuse vaidlustamise küsimusega. On tõsi, et maakohus seda küsimust pooltega ei 8 arutanud, aga kuivõrd nimetatud asjaolu käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust ei oma ning ka maakohus ei ole sellele otseselt asja lahendamisel tuginenud, ei ole tegemist sellise menetlusnormi rikkumisega, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks. 32. Hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud ka menetluskulude kindlaksmääramise osas. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohtule diskretsioonipiiride ületamist antud juhul ette heita ei saa. Asjakohatu on hageja väide, et hagiga tutvumise ja sellele vastuse koostamise menetluskulud on kostja esitanud hilinenult. Kuigi maakohus määras 13.07.2017 hagi menetlusse võtmise määruses tähtaja 20 päeva menetluskulude nimekirja esitamiseks, on kohus 07.12.2017 määrusega määranud uuesti tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning selle jooksul on oma nimekirjad esitanud nii hageja kui kostja. Seega on kostja esitanud menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtaja jooksul. Hageja vastuväide on seda arusaamatum olukorras, kus ka hageja ise ei esitanud kohtu 13.07.2017 määruses märgitud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Samuti leidis hageja kaebuses, et kostja kulude hindamisel ei saanud kohus tugineda sellele, et poolte kulud olid samas suurusjärgus, viidates asjaolule, et tema esindaja ajakulu oli 9,85h, kostja esindajal aga 6,5h. Hageja väide jääb arusaamatuks, kuna esiletoodud võrdlusest nähtub, et kostja esindaja ajakulu on isegi ca 1/3 võrra väiksem. Kaevatavast otsusest nähtuvalt aga pidas kohus vastava põhjendusega pigem silmas seda, et kuigi kostjat esindas vandeadvokaat, hagejat aga jurist, on mõlema menetlusosalise kulude suurus samas suurusjärgus, sõltumata sellest, et vandeadvokaadist esindaja tunnitasu on kõrgem. 33. Eelnevalt käsitlemata poolte väited/vastuväited asja lahendamisel tähtsust ei oma ja kohus jätab need menetlusökonoomia põhimõtet rakendades käesolevas lahendis käsitlemata. 34. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lõike 1 alusel apellandi kanda.

Menetluskulude jaotust saab

§ 178lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.

35. Järgnevalt määrab kolleegium vastavalt jaotusele kindlaks

§ 174

lõikest 3 lähtudes ringkonnakohtus kostja kantud ja talle hageja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. Menetluskulude nimekirjast ja sellele lisatud arvetest nähtuvalt on kostja menetluskuluks õigusabitasu 7h õigusabi eest kogusummas 1332 eurot (käibemaksuga), mis koosneb järgnevatest õigusabitoimingutest: 17.08.2018 apellatsioonkaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine 5h; 02.10.2018 ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumine 2h. Arvetest nähtuvalt on esindaja tunnitasu kaebusega tutvumisel ja vastuse koostamisel 170 eurot + käibemaks ning istungiks ettevalmistamisel 130 eurot + käibemaks. Samuti palus kostja esindaja kohtuistungil arvestada juurde istungile kulunud aeg tunnitasuga 130 eurot + käibemaks. Istungiprotokollist nähtuvalt kestis istung kell 9.05–9.26, seega 21min. Arvestades kostja esindaja tunnitasu, on istungil esindamise kulu kokku 54.60 eurot. Seega on kostja menetluskuluks apellatsioonimenetluses kokku õigusabitasu 1386.60 eurot. Hageja esitas kuludele vastuväite, leides, et menetluskulude nimekirjas ei ole detailselt näidatud kulude koosseisu; põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks on maksimaalselt 1h, vastuse koostamiseks 2h ja istungiks ettevalmistumiseks 0,5h; kuivõrd tegu ei olnud keeruka õigusvaidlusega, on põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot käibemaksuta või maksimaalselt 130 eurot. 9

1. Kolleegium, tutvunud kostja lepingulise esindaja teostatud toimingute nimekirjaga ja toimikuga ning hageja vastuväidetega, leiab, et esiletoodud toimingud ja neile kulunud aeg oli osaliselt põhjendatud ja vajalik. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja menetluskulude nimekirjas ei ole näidatud detailselt kulude koosseisu, kuna kokku on arvestatud kulu kahe toimingu (kaebusega tutvumine ja vastuse koostamise) eest. Kuna kaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine ongi oma olemuselt seotud õigusabitoimingud, leiab kohus, et ka nende ajakulu võib kajastada (ja hinnata) koos. Arvestades kaebuse sisu ja mahtu, sh seda, et apellant ei ole esitanud mingeid uusi asjaolusid ega tõendeid, ei olnud põhjendatud ega mõistlik kulutada kaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks üle 3h. Seega vähendab kohus taotletavat ajakulu 2h võrra. Samuti ei olnud käesoleva asja sisu ja mahtu arvestades põhjendatud kulutada istungiks ettevalmistumiseks üle 45min. Seega tuleb taotletavat ajakulu vähendada 1h 15min võrra. Istungil osalemise ajakulu protokollist nähtuvalt 21min ulatuses on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja poolt apellatsioonimenetluses õigusabitoimingutele kulunud aeg põhjendatud 4h 6min (4,1h) ulatuses. Kolleegium nõustub hagejaga, et kuna tegu ei olnud keeruka ega mahuka õigusvaidlusega, ei ole põhjendatud kostja esindaja tunnitasu kaebusega tutvumise ja vastuse koostamise toimingute eest 170 eurot + käibemaks. Teistele toimingutele on kohaldunud tunnitasu 130 eurot + käibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul on praeguse asja keerukusastet arvestades põhjendatud ja mõistlikus suuruses ning kooskõlas esindaja kvalifikatsiooniga tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 156 eurot). Seega tuleb kostja kasuks hagejalt välja mõista menetluskulu 4h 6min õigusabi eest tunnitasuga 130 eurot (+ käibemaks), s.o 639.60 (4,1x156) eurot.
2. Kooskõlas

§ 177

lõikega 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/