Obsah (4)
§ 7§ 6§ 8§ 101-17-7149 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-7149 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikm
§ 7
lg 2 kohaselt peavad enne turule laskmist ja kasutusele võtmist mõõtevahendid olema läbinud metroloogilise kontrolli.
§ 6
lg-s 2 on loetletud mõõtevahendite metroloogilise kontrolli liigid, mille p-s 2 on nimetatud tüübikinnitus ja p-s 4 taatlemine.
§ 8
lg 2 p 3 kohaselt ei pea tüübikinnitust läbima üksikeksemplarina toodetud mõõtevahend. Sellest tulenevalt ei pea ta läbima ka
§ 10
lg-s 4 sätestatud esmataatlust, mille läbib siseriikliku tüübikinnitustunnistuse alusel kasutusele võetav mõõtevahend. Arutatavas asjas võrgusilmade mõõtmisel kasutatud mõõtekiil on kalibreeritud 21. jaanuaril 2015 akrediteeritud kalibreerimislaboris AS M. Kalibreerimistunnistuselt nähtub, et mõõtekiiliga on võimalik mõõta vahemikus 16 kuni 65 mm. Puudub selle valmistaja ja tüübi number. Seega ei ole tegemist mitte masstoodanguga, vaid ainueksemplariga. Ka kannatanu esindaja on maakohtus selgitanud, et tegemist on Keskkonnainspektsiooni tellimusel valmistatud üksikeksemplariga. Seda kinnitas kannatanu esindaja ka ringkonnakohtu istungil. Vastuseks kaitsja kriitikale tõendite esitamise aja suhtes märgib kohtukolleegium, et kaitseakti kohaselt ei ole määratud kaitsjal Urmas Simonil võrgusilmade suuruse mõõtmise kohta konkreetseid vastuväiteid olnud. Ta lubas need esitada maakohtu istungil. Maakohtu istungist võttis osa valitud kaitsja K. Aus. Kuna kaitsja esitas vastuväited mõõtmistulemusele alles maakohtu istungil, siis ei saanudki prokurör ega kannatanu esindaja nendele vastuväidetele varem vastata. Seega nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et võrgukiiliga mõõtmisel ei ole arutatavas asjas
nõudeid rikutud ning mõõtmistulemused on käsitletavad lubatava tõendina. Samuti ei ole maakohus mõisteid „kasutusele võtmine“ ja „turule lastud“ ebaõigesti sisustanud. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium kaitsja apellatsiooni väitega, et K. Sutt tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 361 lg 1 järgi süü tõendamatuse tõttu õigeks mõista. 6.4 Erinevalt kaitsjast leiab kohtukolleegium, et maakohus ei ole mõistnud K. Suttile põhjendamatult range karistuse. 6
(7)KarS § 361 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et rahalise karistuse mõistmine paneb K. Sutti raskesse majanduslikku olukorda, sest tal tuleb hüvitada keskkonnale tekitatud kahju 14 512 eurot. Nimelt on tema keskmine päevasissetulek vaid 5.80 eurot. Seetõttu nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et K. Suttile tuleb mõista karistuseks vangistus, mis jätta KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 2 aastase katseajaga. Kui K. Sutt selle aja jooksul uut tahtlikku kuritegu toime ei pane, siis jääb tal vangistus kandmata. Riigikohus on
- mai
- a otsuses nr 3-1-1-52-13 korranud oma varem avaldatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on kõiki neid asjaolusid K. Suttile karistuse mõistmisel arvestanud ja mõistnud talle karistuse sanktsiooni keskmises määras. Karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust maakohus arvesse ei võtnud, sest erinevalt kohtueelsest uurimisest asus K. Sutt maakohtu istungil oma süüd eitama ja muutis oma ütlusi. 6.5 Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. Valitud kaitsja vandeadvokaat K. Aus esitas ringkonnakohtu istungil taotluse süüdistatavale apellatsioonimenetluses kantud kaitsjatasu hüvitamiseks summas 790,
- KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse maakohtu otsus muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kuna arutatavas asjas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava K. Sutti kanda.
- Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lõikest 1 jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse K. Sutti süüdistusasjas KarS § 361 lg 1 järgi muutmata ja kaitsja apellatsiooni muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7
(7)