Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja I L kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt kostja abikaasa (edaspidi nii kostja kui ka kostja abikaasa on kostja) on 2016.a juulikuus tellinud hagejalt FIBO plokid kaubaalusel, müürisegu ja mahalaadimisteenust. Kostja on oma tellimuse edastanud „Viber“ programmi abil hageja töötaja A Bi telefonile. Kostja on selles kirjavahetuses palunud toimetada kaup aadressile xxx. Kuna hageja tegeleb müügi vahendusega, siis hageja tellis kauba Optimera Estonia AS-ilt (Ehituse ABC), mille kohta Ehituse ABC esitas ettemaksu arve nr P
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 1 esimese lause kohaselt, kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Hageja on kauba kostjale üle andnud kostja määratud kohas. Seega nõuab hageja kostjalt põhivõlga 1 066,01 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 97,73 eurot ja viivist seadusjärgses määras tasumata põhivõla summalt alates 29.09.2017 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. 17.11.2017 seisukohas selgitab hageja, et vaidlusalused arved olid esitatud kostja abikaasa A L palvel kostja nimele. Lõpuks 07.12.2016.a A L palus maksude optimeerimise eesmärgil arved ümber teha firmale Kredit Kinnisvara OÜ. Samal päeval hageja tegi kostjale kreeditarve nr K174 ARVELE NR. 1608_174 ja kreeditarve nr K192 arvele nr 1608_192. Samal päeval A L palvel oli esitatud arve nr 1612_333 Kredit Kinnisvara OÜ-le. Seega tegelikult kaup oli müüdud ja teenus osutatud, kuid A L palvel arve esitatud juriidilisele isikule. Tegelikult kauba ja teenus on saanud A L ning varasemalt väljakujunenud praktika kohaselt arved pidi tasuma kostja. Kostja on õigesti märkinud, et Kredit Kinnisvara OÜ on registreeritud alles 31.10.2016.a, mistõttu 2016.a augusti kuus ei saanud sellele firmale kaupa müüa ega teenust 2 osutada, kuna firmat sel ajal ei olnud. Arvel nr. 1608_174 märgitud kaup on kätte toimetatud kostjale A L korraldusel saatelehe nr 87176655 alusel 12.08.2016.a. Saatelehel küll puudub saaja allkiri, kuid vedaja ja logistiku selgituste kohaselt klient juhendas autojuhti telefoni teel. Kliendiks on A L, kuna logist ja vedaja on helistanud A L numbrile xxx. Samuti kauba kättesaamist kinnitab A L kiri hagejale, mis on edastatud 12.09.2016 selle kohta, et müürisegu oli katkine. Arve nr. 1612_333 Kredit Kinnisvara OÜ nimele on katkise müürisegu maksumuse võrra vähendatud. Eeltoodust tulenevalt hageja on kauba kostjale üle andnud kostja määratud kohas ja vastavalt kostja abikaasa A L juhistele. Hageja 21.05.2018 seisukohas märgib, et ka varasemalt on kaupa kätte toimetatud enne arvete tasumist. Kostja vastuväited Kostja leiab, et hagi on esitatud vale kostja suhtes. Kostja täitis kolmanda isiku rolli. Kõik tellimused ja omavahel koostöö teostasid kostja abikaasa (A L) ja hageja. Kostja abikaasa (A L) ja hageja vahel oli sõlmitud suuline leping
lg 1 kohaselt.Juhul, kui kohus leiab, et hagi on esitatud õige kostja suhtes, esitab kostja oma seisukoha. Kostja vaidleb hagile vastu ega tunnista oma võlgnevust. Alates aastast 2015 kostja abikaasa tellis hagejalt ehitusmaterjale. Hageja väljastas kostja abikaasale kaupa üksnes siis, kui kauba eest oli kostja abikaasa tasunud.Kuna kosja abikaasal puudub võimalus tasuda elektroonilisel viisil, siis vahest tasus kauba eest kostja. Kostja abikaasa on hagejale tasunud kauba eest ka sularahas. Sellisel juhul hageja väljastas kostja abikaasale kauba koheselt ehituspoes. Hagejal on pangakonto SEB pangas ja kostjal pangakonto Swedbangas, alati peale kauba maksmist kostja edastas kostja abikaasa palvel hagejale maksekorralduse tasutud kauba eest. Kuna laekumine ühest pangast teise võtab aega, siis kostja edastas hagejale maksekorralduse, peale maksekorralduse edastamist, hageja väljastas kostja abikaasale kauba. Hageja ei väljastanud kostja abikaasale kaupa enne, kui kauba eest oli tasutud. Selliselt kujunes hageja ja kostja abikaasa vahel tava ja praktika.
g 1 kohaselt on lepingupooled oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Fibo plokid pidid saabuma peale arve täielikku tasumist. Kostja tegi hagejale ettemaksu. Peale ettemaksu tegemist lahkusid kostja ja kostja abikaasa planeeritud puhkusele. Tellimus ületas2 600 eurot. Seejärel hageja väljastas veel kaupa kostjale, mille eest kostja abikaasa pole tasunud. Ebamõistlik on hageja käitumine, et tasumata arve eest hageja väljastab kostjale kaupa 2 500 euro eest (kauba üleandmine on tõendamata, vastuvõtuakt puudub). Seejärel, kui kostjal on juba tasumata arve, väljastab hageja uuesti kostja abikaasale kaupa. Kuigi kaup, mille tellis kostja abikaasa 15.08.2016, ei olnud samuti üle antud kostjale ega kostja abikaasale, puudub vastuvõtuakt. Müüja ei ole tõendanud ega teinud võimalikuks omandi (kauba) üleandmist ostjale, üksnes arve esitamine ei tõenda omandi üleminekut kostjale. Kostja ega keegi kolmas isik kostja palvel ei ole kaupa vastu võtnud. Kostja ega kostja abikaasa ei saanud kaupa vastu võtta, kuna viibisid välismaal. Hageja on esitanud sama nõude ka Kredit Kinnisvara OÜ vastu. kuid see menetlus on lõpetatud. Äriühing Kredit Kinnisvara OÜ oli asutatud alles novembris 2016 ning võlgnevust hageja ees ei saanud olla tekkinud. Kostja palub jätta hagi läbivaatamata või rahuldamata. 02.04.2018 täiendavas seisukohas märgib kostja, et 15.08.2016 tellitud kaup oli toimetatud kätte V nimelisele isikule. Menetluse käik 3 TsMS § 444 lg 4 alusel jättis kohus 04.07.2018 avaldatud otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Käesoleval juhul täiendab kohus otsust TsMS § 448 lõikes 4ˡ sätestatu kohaselt, sest kostja teatas kümne päeva jooksul (09.07.2018) otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja abikaasa 2016.a juulis hagejalt FIBO plokid kaubaalusel, müürisegu ja mahalaadimisteenust. Hageja korraldusel on Ehituse ABC 12.08.2017.a kauba kätte toimetanud kostja märgitud aadressile xxx, mille kohta on olemas väljavõte Ehituse ABC transpordi väljatrükk. Kostja on osaliselt arve1608_174 tasunud, 08.08.2016.a summas 1 200 eurot selgitusega „arve number 1608_174 (osa)“, 17.08.2016.a 600 eurot selgitusega „arve umber 1608_174 (osa2)“ ning 01.03.2017.a selgitusega osamakse. Seega kostjal on arvest nr 1608_174 tasumata 812,73 eurot. Samuti on kostja 12.08.2016.a tellinud hagejalt värvi ja värvimiseks kulumaterjale ning palunud toimetada need aadressile xxx. Kuna hageja tegeleb müügi vahendusega, siis hageja tellis kauba Espak AS-ilt, mille kohta Espak AS 12.08.2016.a esitas arve nr 0807210. Kauba on hageja töötaja A B toimetanud kostjale kätte 12.08.2016.a ise. Värvide ja värvimiseks kulumaterjalide kohta on hageja kostjale esitanud arve nr 1608_192. Kostja ei ole arvet tasunud. Kostja on eitanud nii seda, et tema on kostja, kui ka seda, et kaup kätte saadi. Kostja on rõhutanud, et ta viibis puhkusel koos abikaasaga välismaal 12.08.2016-28.08.2016 ning ei ole andnud käsku kaup maha laadida. Võlaõigusseaduse (
) § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lõike 2 kohaselt on pakkumusele nõustumuse andmisega leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai.
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg-le 1 kohaselt rahalise kohustuse maksmisega viivitamisel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivistuintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni 4 kohase täitmiseni. Viivise määraks tuleb lugeda käesoleva seaduse § 94 sätestatud intressimäär, millel lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepingus on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud viivisemäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni Käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul välja selgitada, kas kostja on eelnimetatud arvetes märgitud kaubad kätte saanud ja kas ta on nende eest tasunud. Kohus tuvastab, et kostja abikaasa A L esitas 21.07.2016 FIBO plokkide ja segumaterjali tellimuse „Viberi“ kaudu hageja töötajale A Bile (tl 29-32, tõlge tl 51 ja 51 pöördel). Hageja on selgitanud, et kuna hageja tegeleb müügi vahendusega, siis hageja tellis kauba Optimera Eesti AS-lt (Ehituse ABC). Kohus tuvastab, et Optimera Eesti AS on teinud hagejale 25.07.2016 ettemaksuarve nr P16123569, millele on märgitud objekti info: xxx xxx (tl 33). Hageja on ettemaksu arve tasunud (tl 34). Pärast seda on Optimera Eesti AS esitanud 18.08.2016 hagejale sama kauba eest arve nr A16093413 (tl 35). Hageja on esitanud 03.08.2016 kostjale arve nr 1608_174 summas 2662,73 eurot Fibo plokkide, müürisegu ja Fibo mahalaadimisteenuse eest (tl 37). Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt kostja on osaliselt arve tasunud, 08.08.2016.a summas 1 200 eurot selgitusega „arve umber 1608_174 (osa)“, 17.08.2016.a 600 eurot selgitusega „arve umber 1608_174 (osa 2)“ ning 01.03.2017.a selgitusega osamakse (tl 38). Seega kostjal on arvest nr 1608_174 tasumata 812,73 eurot. Kohtule esitatud Optimera Estonia OÜ 12.08.2016 saatelehel on märgitud 18 aluse (15 fibo plokki ja 3 müürisegu) viimine asukohta Harku ja kirjas telefoni number xxx (tl 83). Kohtule esitatud kõneeristusest selgub, et autojuht logistikafirmast on 12.08.2017 helistanud numbrile xxx järgnevalt: kell 08:58 kõne kestvus 6 minutit ja 42 sekundit, 13:19 kõne kestvus 1 minut ja 51 sekundit, kell 13.22 kõne kestvus 14 sekundit, kell 14:41 kõne kestvus 33 sekundit (tlk 84 ja 84 pöördel). Saatelehel märgitud telefoninumber kattub A Li nimele salvestatud numbriga (tl 48, tõlge tl 47). Kohus tuvastab, et autojuhi kaardi väljavõttest nähtub, et auto on saabunud 12.08.2016 aadressile xxx kell 13:29 ja lahkunud sealt kell 14.29 (tl 76). Kohutuistungil on A J, kes töötab Stonewolf OÜ-s autojuhina, andnud tunnistajana ülekuulamisel järgmiseid ütlusi: „Esimene kõne oli, kuhu tulla. Mina helistasin kellegile. Kindlasti on see number, mis on paberil kirjas. Mingi meesterahvas võttis vastu. See oli 12.08.
MS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.