2-18-6444/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 27.08.2018 Tallinn Tsiviilasja number 2-18-6444 Tsiviilasi M Ji hagi A Ji vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2 250 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja M J (isikukood xxx) esindajad Seaduslik esindaja D D (e-post xxx) Kostja A J (isikukood xxx, elukoht kohtule teadmata) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista A Jilt igakuiselt elatis summas 182,50 eurot (ükssada kaheksakümmend kaks eurot ja viiskümmend senti) M Ji kasuks alates 25.04.2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. xxx.
3. Elatise summa kanda M Ji arvelduskontole xxx Swedbank AS, selgitusega „elatis“.
4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist: M J (hageja) esitas hagiavalduse A Ji (kostja) vastu elatisnõude välja mõistmiseks. Kohus on tuvastanud, et hageja lapsevanemateks on D D ja A J. Kostjale on hagiavaldus kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, kostja ei ole esitanud omapoolset vastuväidet. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Hageja on hagiavalduses välja toonud hageja vajaduste loetelu ühe kuu kohta. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulud eluasemele 100 eurot; toidule 60 eurot; tervishoiule 50 2 eurot; hügieenitarvetele 65 eurot; lapse koolukohustuste täitmiseks 70 eurot; riietele ja jalanõudele 20 eurot. Seega kokku 365 eurot kuus. Kuivõrd lapse ülalpidamisse peavad panustama mõlemad vanemad võrdselt, siis ei ole põhjendatud hageja nõue elatise väljamõistmiseks miinimumsummas, mis 2018 on 250 eurot, kuivõrd hageja väljatoodud igakuised kulutused on väiksemad, kui elatise miinimumsumma (365/2= 182,50). Eeltoodust tulenevalt on hagiavaldus põhjendatud osaliselt ning kohus mõistab alates hagi esitamise hetkest kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 182,50 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte kanda tulenevalt TsMS §-st 163 lg
7. (allkirjastatud digitaalselt) Liisi Vernik kohtunik 3