4-17-6459/7

4-17-6459 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2018 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-17-6459 (2315,17,007674) Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Andres Martinsoni kaebus PPA Põhja prefektuuri IdaHarju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse 20.11.2017 otsuse peale väärteoasjas nr 2315,17,007674 Kohtumenetluse pooled kaebuse esitaja: Andres 37110130225; elukoht: xxx) Martinson (isikukood: kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond (asukoht: P. Pinna tn 4, Tallinn) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada Andres Martinsoni kaebus.
3. Tühistada PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse 20.11.2017 otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
4. Tagastastada Andres Martinsoni poolt väärteoasjas nr 2315,17,007674 tasutud rahatrahv 120 eurot. Kohtuotsuse ärakiri saata Andres Martinsonile, PPA Põhja prefektuurile ja täitmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 20.11.2017 otsusega karistati Andres Martinsoni KarS § 279 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot, selle eest, et tema 29.10.2017 kell 0.48 kuni 29.10.2017 kell 1.20 xxx korteris segas riikliku järelevalve teostamise käigus politseiametnike tööd, käitus joobes olekus agressiivselt ning eiras ametnike poolt antud korraldusi, takistades sellega ohu ennetamist ja tõrjumist.
6. A. Martinson esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles taotleb väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Väärteoprotokollist ei nähtu, milles seisnes tema agressiivne käitumine ning milliseid politsei korraldusi oli ta eiranud. Sellise konkretiseerimata süüdistuse vastu pole võimalik end kaitsta. Ka kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad sellekohased põhistused ja tõendid, mis tema süüd kinnitaksid. Kaebaja selgitab, et ta viibis külas oma abikaasa ema sünnipäeval ja täiskasvanud inimesena tohtis ta alkoholi tarvitada. Ühel külalisel tekkis terviserike ja talle kutsuti välja kiirabi, samuti oli kohale kutsutud politsei. Taolises olukorras ei ole ta varem viibinud, ta tundis muret ja hirmu ning võis käituda imelikult. Tal puudus tahtlus ja motiiv takistada politseiametnike tööd või kedagi provotseerida. Ta suhtub politsei töösse lugupidavalt. Varasemad karistused tal puuduvad. Andres Martinson on taotlenud asja lahendamist kirjalikus menetluses ning soovib juba tasutud rahatrahvi tagastamist. Kaebuse lisana on ta kohtule esitatud ka SEB panga maksekorralduse rahatrahvi tasumise kohta 05.12.
8. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastuses kaebusele menetleja leidis, et A. Martinsoni kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks. Süütegu oli A. Martinsoni poolt toime pandud. Väärteomenetluses on üle kuulatud kolm patrullpolitseinikku, keda on hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest. Nende ütluste kohaselt sai politsei 29.10.2017 kell 0.26 väljakutse korterisse aadressile xxx, kus joobes agressiivne mees tahab aknast alla hüpata. Samal ajal kui politseinikud pidasid kinni agressiivseks muutunud ja ohtlikult käituva A M, sekkus ärritunud ja joobetunnustega Andres Martinson, kellel oli vasaku silma juures marrastus ja kes takistas politseinike tööd: ta ei täitnud korraldusi minna eemale, karjus ja vehkis kätega ning haaras kinni A M . Kohtuväline menetleja möönab, et 29.10.2017 koostatud väärteoprotokolli teokirjeldus on teatud puudustega, kuid tegemist ei ole nende arvates menetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 mõttes. Meneteleja rõhutab, et väärteo kirjelduses on ära toodud rikkumise koht ja aeg ning väärteo asjaolude kirjeldus on sisustatud KarS § 279 lg 1 kooseisualternatiivi sõnastust kasutades. Niisugust tegevust on riigikohtu praktikas küll taunitud (RKKK 3-1-1-9-08, p 14), aga samas ei puudu väärteokirjelduses mõni A. Martinsonile etteheidetava koosseisu tunnus või tehiolu, mis takistaks temale etteheidetava käitumise määratlemist. Asjaolu, et väärteokirjelduses ei ole politsei poolt konkreetseid korraldusi ära toodud, ei takista mõistmast, millist tegu talle ette heidetakse. Riigikohus on selgitanud, et väärteoprotokolli teokirjelduses ei ole asjakohane viidata tõenditele, veel vähem nende sisu refereerida ja analüüsida (RKKKm 3-1-1-23-15, p 47). Kuna tegemist on väärteoga, piisab subjektiivses koosseisus kõigi objektiivsete koosseisuelementide suhtes ettevaatamatusest. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
9. Kohus, tutvunud A. Martinsoni kaebusega, väärteoasja materjalidega ning kohtuvälise menetleja vastusega, leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses ning kaebus kuulub rahuldamisele. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS § 120 lg-st 1, §132 p-st 3 ja § 29 lg 1 p-st
10. 2
11. Riigikohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seega tuleb väärteoprotokolli märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, mistõttu on väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi vältimatu (RKKKo 3-1-185-16 p 6; RKKKo 3-1-1-9-08, p 14). Riigikohus on selgitanud ka seda, et VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteo arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ja ta ei saa ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (RKKKo 3-1-1-45-11 p 12; RKKKo 3-1-1-32-13, p 13).
12. Andres Martinsonile on väärteoprotokollis nr 20171029184102 ette heidetud seda, et ta segas politseiametnike tööd, käitus joobes olekus agressiivselt ning eiras ametnike poolt antud korraldusi, takistades sellega ohu ennetamist ja tõrjumist. Tema tegu on kvalifitseeritud KarS § 279 lg 1 järgi, mille kohaselt vastutab isik riikliku järelevalve takistamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist. Kuigi väärteo toimepanemise aeg ja koht on väärteoprotokollis märgitud, ei ole teokirjeldust lugedes võimalik aru saada, mida konkreetselt Andres Martinsonile ette heidetakse. Nõustudes küll menetlejaga selles, et võimuesindajal on ohuolukorra likvideerimisel õigus piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning korralduse adressaat peab neid täitma, jääb kohtule protokolli või otsust lugedes arusaamatuks, milles seisnes riikliku järelevalve teostamine selles korteris, milles seisnes oht, mida politseiametnikud ennetasid või tõrjusid . Väärteokirjeldusest jääb samuti ebaselgeks, milles seisnes politseiametnike töö segamine või milles seisnes A Martinsoni agressiivsus ning kelle vastu see oli suunatud. Protokolli kohaselt eiras isik ametnike poolt antud korraldusi, takistades sellega ohu ennetamist ja tõrjumist. Kajastamata on, millised need korraldused olid, miks need korraldused olid antud ning millise konkreetse tegevuse läbi toimus politseiametnike töö takistamine. Kui Andres Martinson üritas patrullpolitseinikke korteris tõugata või neid rünnata, püüdis takistada agressiivse A M kinnipidamist ja tema suhtes käeraudade kasutamist, eiras talle antud korraldusi eemale minna, käed selja taha panna jmt, siis tulnuks seda kirjeldada ka väärteoprotokollis. Seda aga antud juhul tehtud ei ole ning protokolli kantud teokirjeldust ei ole kohtul võimalik täiendada ka juhul, kui tunnistajad sellekohaseid ütlusi annaksid. KarS § 279 lg 1 järgi karistatakse riikliku järelevalve takistamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist. Ebaselge on, milline toiming jäi Andres Martinsoni takistava tegevuse tõttu politseil teostamata või raskendas põhjendamatult järelevalve tegemist. Ka riigikohus on oma lahendis (RKKKo 3-1-1-74-10 p 6.2) leidnud, et tuleb näidata, miks mingi käitumine konkreetsel juhul on sellise kvaliteediga, et see põhjendamatult raskendas järelevalve tegemist või muutis selle võimatuks. VTMS § 69 nõuetele mittevastava väärteoprotokolli koostamisega on rikutud menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 p 1 alusel antud õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse, s.o teada tema vastu esitatud süüdistuse sisu. Kuna kirjeldatud vea kõrvaldamine kohtumenetluses pole enam võimalik, tuleb väärteomenetlus Andres Martinsoni suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. 3
13. Eeltoodu alusel rahuldab kohus kaebuse, tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse 20.11.2017 otsuse Andres Martinsoni karistamises KarS § 279 lg 1 järgi ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Tühistades kohtuvälise menetleja otsuse eelmärgitud väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, jätab kohus kaebaja ülejäänud väited käsitlemata.
14. Kaebusele lisatud maksekorraldusest nähtub, et Andres Martinson on 05.12.2017 Rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011 tasunud väärteoasjas nr 2315,17,007674 määratud rahatrahvi summas 120 eurot (viitenumber: 10220175177942). Seega tuleb väärteomenetluse lõpetamise tõttu tagastada temale juba tasutud rahatrahv. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4