Obsah (8)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 173§ 162§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2018.a Tallinn Tsiviilasja number 2-18-2955 Tsiviilasi A Z hagi E Za,

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 22.02.2018 esitatud ja 07.03.2018 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on A Zi (hageja) ja J Za lasteks E Za (kostja I) ja S Za (kostja II). Hageja ja J Za on lahutatud ning lapsed elavad vaheldumisi isa ja ema juures. Kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-33788 määras kohus isale tasuda elatist alljärgnevalt: ühele lapsele 100% ehk poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast ning teisele lapsele 2/3 poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Peale lahendi tegemist ning teise lapse minekut kooli tegelik olukord kujunes aga selliselt, et lapsed viibivad tööpäevadel peale kooli isa juures ning ema tuleb nende järgi alles hilisõhtul. Nädala sees lapsed ainult ööbivad ema juures. Lapsed on töönädala sees isa juures pool päeva peale kooli 5 korda nädalas, mis teeb kokku 2,5 päeva, ülejäänud 2,5 päeva lapsed on koolis. Lisaks tööpäevadel viibimisele, viibivad lapsed isa juures ka nädalavahetusel mõlemad päevad. Kokku viibivad lapsed 2 isa juures nädala jooksul 4,5 päeva (2,5 päeva töönädala sees ning 2 päeva nädalavahetusel) ehk 64% ärkveloleku ajast. Vaatamata sellele, et hageja kandis laste ülalpidamisega seonduvad kulud, tasus ta jätkuvalt ka elatist ema kontole. Lisaks ostis isa lastele riideid, toidu jne. Isa tasub nii elatist, kuid täiendavalt laste ülalpidamiskulud (toit, riided, kommunaalmaksed, elekter, vesi). Tsiviilasjas nr 2-14-33788 mõistis kohus isalt elatist välja lähtudes asjaolust, et üks laps (E) viibib kogu aeg ema juures ning teine laps (S) viibib ema juures 2/3 ajast. Poolte vahel puudus vaidlus E viibimisega seonduvalt, kuna E viibis enamuse ajast emaga. Küsimus oli S viibimises. Kohus tõi oma lahendis välja: „Kuna kohus on poolte omaksvõtuga tuvastanud, et S Za viibib kolmandiku ajast isaga ja on tema ülalpidamisel, siis tuleb lugeda mõistlikuks, et isa maksab lapsele ülalpidamiseks 2/3 nõutavast igakuisest elatisest“. Selline jaotus ei vasta tegelikule olukorrale. Lapsed viibivad poole ajast emaga, poole ajast isaga ning mõlemad vanemad kannavad laste ülalpidamisega seonduvad kulud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kohtul vähendada tema poolt tasumisele kuuluvat elatist 0 euroni alates hagiavalduse esitamisest käesolevas asjas s.o. alates 22.02.

1. Kostjate vastus Kostjad vaidlesid oma vastuses hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata. Kostjad leiavad, et elatise vähendamiseks puudub antud juhul nii õiguslik kui ka faktiline alus. Lapsed elavad alaliselt ema juures. Isaga ja isa sugulastega suhtlevad lapsed võimalusel vastavalt lapse ema ja laste isa kokkuleppele. Asjaolu, et lapsed viibivad aeg ajalt korteris xxx ei tähenda, et lapsed elavad vaheldumisi isa ja ema juures. Korteris xxx (kus lapsed aeg ajalt viibivad) elab hageja ema T Za (kostjate vanaema), kelle juures kostjad käivadki, kuna nad suhtlevad oma vanaemaga. Pärast kooli käivad lapsed oma vanaema juures ja vanaema korteris viibib kostja I ajavahemikul 15:00-18:
2. Kostja II sõidab kohe pärast kooli treeningule ja sealt vanaema juurde kella 18:00ks. Iga tööpäev võtab kostjate seaduslik esindaja lapsed vanaema juurest koju tagasi kell 18:
3. Samas vastavalt kokkuleppele viibivad kostjad vanaema juures reedest õhtust kuni pühapäeva lõunani. See aga ei tähenda automaatselt, et on olemas alus elatise vähendamiseks. On arusaamatu ning ei vasta tõele hageja väide, et isa tasub nii elatist, kuid täiendavalt laste ülalpidamiskulud (toit, riided, kommunaalmaksed, elekter, vesi). Esiteks, kostjad ega kostjate ema ei palunud lisaks elatisele osta lastele riided, toitu jne. See, et isa otsustas, näiteks, osta lastele riided või kingituse on ühelt poolt isa enda otsus ja teiselt poolt on tegemist isa õiguse, aga mitte kohustustega. Kostjad avaldavad, et peale lahendi tegemist ei ole oluliselt muutunud laste elukorraldus ja muud asjaolud, mis olid eelmise lahendi (elatise nõudes) aluseks ning kostjad ei viibi isaga rohkem kui poole oma ajast. Kohtu põhjendused 3
4. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2018 on kuutasu alammääraks 500 eurot, millest ½ on 250 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
2. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostjad hageja lapsed (kd I lk 40, 41). Tsiviilasjas nr 214-33788 on Harju Maakohus kostjate hagi rahuldanud ning välja mõistnud hagejalt kostja I kasuks elatise poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses ning kostja II kasuks elatise 2/3 poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (kd I lk 5-6). Hageja on käesoleval juhul esitanud kohtule nõude elatise vähendamiseks mõlema kostja suhtes, väites, et lapsed viibivad võrreldes eelmise kohtuotsuse kuulutamise ajaga hageja juures rohkem ning hageja täidab oma ülalpidamiskohustust vahetult. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kohus selgitas nimetatut ka 31.05.2018 eelistungil märkides, et hageja saab välja tuua, millised asjaolud on muutunud (kd I lk 161-163). 4

1. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-15; Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).
2. Esmalt tuvastab kohus asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-14-33788 27.05.2015 kohtulahendi tegemisel. Tsiviilasjas nr 2-14-33788 12.05.2015 kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kostjate seaduslik esindaja palunud lastele elatise väljamõistmist miinimumsummas (tsiviilasja protokoll nähtav kohtute infosüsteemist). 27.05.2015 kohtuotsuses on kohus poolte omaksvõtuga tuvastanud, et S Za viibib kolmandiku ajast isaga ja on tema ülalpidamisel (kd I lk 52). Seega loeb kohus tõendatuks, et 2015 aastal viibis S Za isa juures kolmandiku ajast ning E Za ei viibinud isaga sel määral, mis oleks andnud aluse elatise väljamõistmiseks miinimumist väiksemal määral. 12.05.2015 protokollist nähtuvalt olid noorema lapse kulud 2015 aastal järgnevad: lasteaiakulu 85 eurot, ettevalmistuskool 45 eurot, võimlemine 32 eurot, joonistamine 28 eurot. Vanema tütre kulud olid: 50 eurot võimlemine, 30 eurot inglise keel kahe kuu eest. Samuti lisandusid igakuistele kuludele võistluste kulud, laste ja sõprade sünnipäevad ning lisaks söök ja riided. 12.05.2015 kohtuistungi protokollist ega ka 27.05.2015 kohtuotsusest ei nähtu, et laste isa oleks nimetatud kulusid vaidlustanud.
3. Järgnevalt hindab kohus, kas on alust vähendada elatist E Za suhtes. 31.05.2018 istungil on kostjate seaduslik esindaja kinnitanud, et E Za suhtes on võimalik välja mõista elatise 2/3 miinimummäärast. Pooltel puudus vaidlus selle üle, et E läheb peale kooli isa juurde ning viibib seal ka nädalavahetuseti (31.05.2018 protokoll, kd I lk161163). Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et kui laps käis lasteaias, siis ta isa juures nädala sees ei käinud (s.o eelmise kohtuotsuse tegemise ajal). Kohus loeb hageja ning kostjate seadusliku esindaja selgitustest tõendatuks, et E Za viibib isa juures käesoleval ajal vähemalt kolmandiku ajast ning seega on eluliselt usutav, et laps on sel ajal ka isa ülalpidamisel. Seega on E Za osas põhjendatud elatise suuruse vähendamine vähemalt kuni 2/3-ni miinimummäärast. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et laps viibiks isa juures poole ajast, mis annaks aluse elatise vähendamiseks 0 euroni.
4. Järgnevalt hindab kohus, kas on alust vähendada elatist S Za suhtes. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et S läheb peale kooli trenni ja peale seda läheb isa juurde ning on seal 1-2 tundi (31.05.2018 protokoll, kd I lk161-163). Samuti viibib S isa juures nädalavahetusel. Kohtu hinnangul ei ole seega võrreldes eelmise otsuse tegemise ajaga lapse elukorraldus ja asjaolud sedavõrd muutunud, et need annaksid aluse elatise vähendamiseks kostja II suhtes. 2015 aastal viibis S Za isa juures kolmandiku ajast. 5 Asjaoludest nähtuvalt (seoses trennide rohkusega) viibib S isa juures käesoleval ajal pigem vähem aega võrreldes 2015 aastaga. Seega ei ole põhjendatud elatise vähendamine S Za suhtes seoses isa juures viibimise ajaga.
5. Mõlemad pooled on menetlusdokumentides viidanud ka laste ärkvelolekuajale. Kohus selgitab, et ei saa eristada elatise väljamõistmisel, s.h elatise vähendamisel laste ärkvelolekuaega muust ajast. Elatis on siiski perioodiline makse, milles tuleb arvestada terve kuuga ning laste reaalsete vajaduste ja kuludega.
6. Hageja on elatise vähendamise alusena ka märkinud, et ostab lastele asju, sh riideid ning tasub ka nende toidukulude eest hageja juures viibimise ajal. Hageja on esitanud kohtule nimetatu kohta ka tšekkide koopiaid lastele väidetavalt ostetud asjade (s.h riided) kohta (kd I lk 96-104) ning toidukulude tšekid (kd II lk 55-65). Samuti on hageja esitanud tõendi, et tasub S Za telefoniarvete eest (kd I lk 176-178). Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lastest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lastele asju ja tasuda teenuste eest (s.h treeningute eest), siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lastega kooselava vanemaga. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et temal ja laste emal oleks olnud kokkulepe asjade ostmise osas. Seega ei ole hageja kohustatud kostjatele täiendavalt midagi osta. Kui isa soovib seda teha, siis on see tema vaba valik, kuid see ei ole täiendavaks aluseks elatise vähendamisel. Seega puudub kohtu hinnangul alus käesoleval juhul vähendada täiendavalt elatise suurust põhjusel, et isa ostab aegajal lastele asju. Juhul, kui lapsevanemad saavutavad tulevikus vastava kokkulepe teenuste tasumise või asjade ostmise kohta, siis on võimalik ka selle arvelt elatist tasaarvestada. Toidukulude osas märgib kohus, et on loomulik ja eluliselt usutav, et isal tekib ajal, mil lapsed viibivad tema juures, ka kulud seoses toiduga. Samas ei ole see eraldi elatise vähendamise aluseks, kuna kohus on juba eelnevalt arvestanud, et laste viibimisel isa juures täidab isa oma ülalpidamiskohustust vahetult (s.h pakub lastele süüa). Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, kas hageja teeb seda reaalselt ise või laste vanaema kaudu.
7. Hageja on esitanud ka 03.10.2018 dokumendis vastuväite kostjate igakuiste kulude suurusele. 10.08.2018 dokumendis on kostjad välja toonud oma igakuised kulutused käesoleval ajal (kd II lk 2-3). Selle kohaselt on S Za igakuised kulutused kokku summas 415 eurot, millele lisanduvad täiendavad kulutused aasta jooksul summas 866 eurot (s.o ca 72 eurot kuus) + võistlustel osalemine 50 eurot kuni 1000 eurot. E Za igakuised kulud on kokku summas 403 eurot, millele lisanduvad täiendavad kulutused aasta jooksul summas 366 eurot (s.o ca 30,50 eurot kuus). Kohus on seisukohal, et kostjate igakuiste kulude suurus võrreldes 2015 aastaga ei ole sedavõrd muutunud, et see annaks aluse täiendavalt kostjate suhtes elatist vähendada. 6 Pigem on kostjate igakuiste kulude suurus olnud ajas kasvav ning eeldus nende vähenemise osas, mis oleks aluseks elatise vähendamiseks, ei ole täidetud.
8. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-17416, punkt 11). Hageja on viidanud, et laste emale laekub lastetoetus summas 110 eurot kuus. Kohus selgitab, et iseenesest ei ole välistatud nimetatud asjaolu arvesse võtmine elatise vähendamisel. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Lastetoetuse laekumine emale ei ole käesoleval juhul aga selliseks asjaoluks, mis oleks muutunud võrreldes 2015 aastal tehtud kohtuotsusega. Seega ei pea kohus käesoleval juhul põhjendatuks elatist täiendavalt peretoetuste arvel vähendada.
9. Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud ega tõendanud ka muid asjaolusid, mis annaksid aluse elatise täiendavaks vähendamiseks. Hageja ei ole välja toonud, et tema majanduslik seis oleks võrreldes 2015 aastaga oluliselt muutunud. Samuti ei kinnita hageja poolt esitatud tõendid hageja majandusliku seisu ning vara kohta, et hageja ei oleks suuteline elatist tasuma (kd II lk 29-48, 54, 69). Samuti ei ole pooled välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse täiendavalt kõrvale kalduda elatise tasumise proportsioonist lastevanemate vahel (kohus on siinjuures arvestanud ka kostjate seadusliku esindaja poolt esitatud pangakonto väljavõttega, kd II lk 4-25).
10. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Harju Maakohtu 27.05.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-33788 väljamõistetud elatise suurust tuleb muuta selliselt, et hagejalt tuleb välja mõista E Za kasuks igakuiselt elatis alates 22.02.2018 suuruses, mis vastab 2/3-le poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, mis alates 01.01.2018 on 250 eurot kalendrikuus, kuni E Za täisealiseks saamiseni. S Za suhtes tuleb hagi jätta rahuldamata.
11. Kohus ei pea vajalikuks anda käesolevas kohtuotsuses hinnangut ka hageja poolt esitatud järgmistele tõenditele, kuna need ei oma elatise vähendamise nõude lahendamisel tähtsust: 7 hageja pangakonto väljavõtted (kd I lk 92-95), e-kirjavahetus (kd I lk 105-106), kohtutäituri teatised ja otsused (kd I lk 107-112), xxx majandusaasta aruanne (kd II lk 5053), justiitsministeeriumi kiri (kd II k 46). Kohus ei pea vajalikuks eraldi hinnata ka kostjate poolt 12.10.2018 esitatud täiendavaid tõendeid, kuna need on esitatud hilinemisega (kd II lk 84-107). Menetluskulud 16.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. 17.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8