← Eesti

2-18-7806/22

Obsah (8)§ 99§ 145§ 137§ 123§ 118§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avaldamise aeg ja 30.10.2018.a avaliku e-toimiku kaudu kaudu koht Tsiviilasja number 2-18-7806 Tsiviilasi E V hagi I

§ 99

lõige 1 ja 105 lg 3 ning ka sellest, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, ja vanemate varalist seisundit, on nii lapse emal kui ka isal võimalus anda lapsele elatist ning kuna lapse isa sissetulek kuus on poole suurem kui emal, ehk siis xxx.- eurot ja emal xxx.- eurot, on mõlemal vanemal rahalisi vahendeid, et eraldada lapse hüvanguks igakuiselt vähemalt 400.eurot.

  1. Hooldusõiguse osalise üleandmise osas märgib K K, et vanemate omavaheline suhtlemine on pingestatud, mis takistab probleemivabalt ühist hooldusõigust teostada, lapse kasvatamisega seotud olulistes küsimustes ei ole võimalik isaga kiiresti kontakti saada ning operatiivselt tegutseda, millest tulenevalt soovib ema osaliselt lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse E V suhtes ning anda lapse emale üle lapse viibimiskoha määramise, tervise ja hariduse küsimustes ainuhooldusõigus.
  2. Hageja ja avaldaja esitasid oma nõuete tõendamiseks järgmised dokumentaalsed tõendid: lapse sünnitunnistuse, K K ja R O vahel sõlmitud üürilepingu, xxx arved, Eesti Energia AS arved ja K K töölepingu. I V vastuväited esitatud avaldusele ja hagile.
  3. I V vaidleb vastu nii tema vastu esitatud hagile kui ka avaldusele ning palub jätta need rahuldamata. Lk 3

(10)Kostja on seisukohal, et ta on täitnud hageja ees oma ülalpidamiskohustuse, sest annab kokkuleppeliselt hageja emaga talle igakuiselt 325.- eurot elatist hageja ülalpidamiseks. Lisaks nimetatule on kostja osalenud ka suuremate hageja ühekordsete kulude kandmisel, nt lapsevankri ja turvatooli ostmisel ning lapse ristsetega seotud kulude kandmisel. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses toodud ülalpidamiskulude arvestus ei ole kõigi kuluartiklite osas põhjendatud ja tõendatud.
  1. Kostja vaidlustab järgmised hageja ülalpidamiskulud: - eluasemekulud ja kulud kommunaalteenustele. Remondifondikulu ei ole kostja hinnangul põhjendatud jätta üürniku kanda, eluasemekulu keskmine ei ole leitud mitte viimase aasta kulude alusel, vaid aluseks on võetud jaanuar 2017 - september 2017 kulud, kuigi hagi on esitatud
  2. mail
  3. Kuna algdokumendid on esitatud valikuliselt, pole võimalik kontrollida koondarvestuse õigsust. Samuti puudub ülevaade, mis oli viimase aasta keskmised kulud; - kulutused mähkmetele. Üldteadaolevalt ei ole lapsele vajalik mähkmeid kuni tema täisealiseks saamiseni, va juhul kui mähkmete vajadus ei tulene lapse erivajadusest. Kuna hageja on terve laps, ei ole vaja talle osta mähkmeid 50.- euro eest kuus, mistõttu võib see kulu olla 20.- eurot kuus kolmeks kuuks pärast hagi esitamist; - toidu kulu 220.- eurot kuus (hagis märgitud) on põhjendamatult suur. Lasteaias käiva lapse põhjendatud toidukulu kuus võib olla maksimaalset 80.- eurot; - kulutused riietele ja jalanõudele on tõendamata, millest tulenevalt võivad need ulatuda kuni 30.- euroni kuus; - kulutused ravimitele on põhjendatud summas 10.- eurot; - arendavad mänguasjad ja raamatud summas 20.- eurot; - kulutusi suurematele asjadele on kandnud kostja kas ükski või ühiselt lapse emaga, mistõttu nende umbmäärane arvestamine igakuise elatise hulka ei ole põhjendatud; - elektri tarbimise kuludele vaidleb kostja vastu, sest need kajastuvad eraldi arvetel ja kommunaalkulude arvetel; - kütuse kulu kandmise vajadus ei ole kostja hinnangul põhjendatud ega tõendatud; - lapse koolifondi raha paigutamine ei ole lapse esmavajadus ning seda saab kumbki vanem ise koguda, mistõttu ei ole ka nimetatu põhjendatud kulu. Kostja ei vaidlusta hageja lasteaiakulu. Kostja on seisukohal, et kui arvestada tema vastuväiteid ja viia lapse kulud vastavusse lapse tegelike vajadustega, vähenevad lapse ülalpidamiskulud ainuüksi 253.- euro võrra ja moodustavad summa 608.- eurot (861-253), millest 50% on 304 eurot. Kuna kostja tasub 325.- eurot elatist ning poolte vahel puudub vaidlus selles, et vanemad osalevad võrdselt oma lapse ülalpidamises, ei olnud hagi esitamine elatise väljamõistmiseks summas 400.- eurot, põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
  4. I V vaidleb vastu ka hooldusõiguse osalisele lõpetamisele ja hageja seaduslikuks esindajaks olevale lapse emale osalise hooldusõiguse üleandmisele. Kostja soovib kõigiti osaleda lapse elus ja lapse kasvatamisel, kuid siiani on see olnud kostjal võimalik vaid piiratud määras, sest lapsega seotud otsused kaldub lapse ema ise ära tegema ning lapse isa saab nendest teada alles hiljem. Nt lapse ristimisel sai lapse isa osaleda vaid tingimusel kui tasub lapse ema poolt nimetatud summa, mis seisnes ristimise kulus ja hageja ema ülalpidamiskulus. Kostja sooviks on tegelikult rohkem osaleda lapse elus ning samuti kaasa rääkida nii lapse hariduse kui tervisega seotud küsimustes. Arvestades lapse vanust on I V lapsega suhtlemisel oma sõnul siiani arvestanud lapse ema tingimustega, mis on suuresti Lk 4
(10)kantud soovist kontrollida täiel määral lapse ja isa vahelist suhtlust. Lapse ema määrab kohtumiste aja ja koha, ja on siiani lubanud isal lapsega kohtuda vaid lühiajaliselt ilma ööbimiseta, kusjuures kohtumised võivad toimuda ainult lapse ema elukoha vahetus läheduses. I V leiab, et lapse viibimiskoha määramise õiguse üleandmise nõue lapse emale on alusetu, sest vanemate vahel ei ole kordagi olnud vaidlust selle üle, et lapse peamine elukoht on ema juures. Viibimiskoha määramise õiguse üleandmist ei saa pidada põhjendatuks ka avalduses esitatud põhjendusega selle kohta, et see tagaks lapsele võimaluse külastada oma Soome Vabariigis elavat vanaema ja veeta koos aega vanaemaga. Vanemate vahel ei ole kunagi olnud vaidlusi ka lapsega reisimise osas. Täpsemalt on lapsega reisinud vaid ema, kuna laps on nii väike. Kostja ei ole kordagi keelanud lapsega reisimist, mh vanaema juurde Soome Vabariiki ega ole ka takistanud lapsega reisimist mujale. Kõige eeltoodu alusel ei pea I V põhjendatuks, et lapse kasvatamisega seotud küsimusi otsustab ainuisikuliselt lapse ema ja temale jääb ainult sisuliselt õigus lapsega suhelda.
  1. Oma vastuväidete tõendamiseks avaldusele ja hagile kostja tõendeid ei esitanud. Alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoht.
  2. Advokaat Marika Jaanson asus kohtus ärakuulamisel seisukohale, et lapse ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ning ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha, hariduse ja tervishoiu küsimustes emale andmine ei ole põhjendatud ega lapse huvides, sest isa soovib osaleda oma lapse elus ja on sellest eemale hoidnud vaid lapse emaga konfliktidesse sattumise eesmärgil, mitte soovimatusest lapsega suhelda. Tallinna linna xxx Linnaosa Valitsuse seisukoht ühise hooldusõiguse lõpetamise asjas.
  3. Ka lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja ei toetanud K K avaldust lapse ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise küsimuses ja leidis, et vanematel peaks säilima ühine hooldusõigus. Kohtuotsuse põhjendused. Ühise hooldusõiguse lõpetamine.
  4. Perekonnaseaduse (

) § 118 lg 1 järgi teostavad vanemad lapse suhtes hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

§ 145

lg 1 järgi ühist hooldusõigust omavad alaliselt lahus elavad vanemad otsustavad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.

§ 137

lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtus hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 järgi avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.

§ 137

lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

§ 123

lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Lk 5

(10)15. Käesoleva kohtumääruse p-s 14 märgitud seadusesätetest tulenevalt peab kohus hooldusõiguse lõpetamise ja hooldusõiguse üleandmise avalduse lahendamisel hindama esitatud asjaolusid ja kogutud tõendeid ning otsustama hooldusõiguse küsimuse võimalikult sel viisil ja ulatuses, et see oleks kooskõlas lapse huvidega ning arvestaks samal ajal ka teiste asjaomaste isikute õigustatud huve. Eelduslikult on lapse huvides see, et tema elu korraldaksid ka vanemate lahuselu korral mõlemad vanemad koos. Seega selleks, et rakendada

§ 137

lg 1 sätestatut, peab leidma tuvastamist, et vanemad ei suuda lapse suhtes hooldusõigust ühiselt teostada ja et neil puudub tahe teha teise vanemaga igakülgset koostööd lapse elu puudutavate oluliste küsimuste lahendamisel, kusjuures vanemate suutmatuse korral tuleb mõista muuhulgas ka olukorda, kus lapse vanemad ei suuda lahendada lapsega seotud küsimusi alaliste pingeteta ja erimeelsusteta, sest see oleks vastuolus

§ 118lg 1 sätestatuga.

16. Kohus on seisukohal, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ühele vanemale hooldusõiguse üleandmiseks ei piisa ainult asjaolust, et üks vanem soovib lapse osas olulisi otsustusi ainuisikuliselt teha nagu see käesoleval juhul on, sest asja sisulise arutelu käigus leidis tõendamist, et vaidlust selle üle kus ja kellega laps igapäevaselt elab, millises lasteaias ta käib ning kes lapse tervisega seotud küsimusi otsustab, tegelikult vanemate vahel ei ole, sest E V elab igapäevaselt oma ema juures, millega I V on nõus, laps käib lasteaias, mille ema talle välja on valinud ja isa on aktsepteerinud, ning lapse tervisega seotud hooldusõiguslikes küsimustes on isa ema valikutega nõustunud. Kohtu hinnangul on paljasõnaline avaldaja väide nagu ei oleks lapse isa kuude kaupa kättesaadav ja seetõttu ühise hooldusõiguse teostamine raskendatud. I V sõnul on ta lapse emast ja ka seetõttu lapsest mõnda aega eemale hoidnud üksnes K Kga konfliktidest hoidumise eesmärgil, mis aga ei tähenda, et isa lapsest ja tema kasvatamisest ei hooli. Käesolevaks ajaks on pooled sõlminud ka kompromissi kuidas I V oma lapsega suhtleb, millest tulenevalt on ka see alus, et I V ei ole K Kle kättesaadav, ära langenud. Tulenevalt kõigest eeltoodust on kohus seisukohal, et tuvastamist ei ole leidnud

§ 137lg 1 kohaldamise eeldused, s.o.

asjaolud, et vanemad ei suuda laste suhtes hooldusõigust ühiselt teostada ja et neil puudub tahe teha teise vanemaga igakülgset koostööd lapse elu puudutavate oluliste küsimuste lahendamisel ning, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine oleks lapse huvidega kooskõlas, mistõttu jätab kohus avaldaja nõude lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks rahuldamata. Suhtluskord.

  1. Kohus on seisukohal, et kohus ei saa käesoleval juhul kohtumäärusega kindlaks määrata isa ja lapse suhtluskorda, sest sellist avaldust ei ole kohtule hagita perekonnaasjana esitatud. E V vanemad pidasid küll läbirääkimisi võimaliku kompromissi sõlmimise eesmärgil käesolevas menetluses ning see hõlmas ka isa ja lapse suhtlemise korraldamist, kuid kuna nad hooldusõiguse lõpetamise vaidluses ja elatise hagis kompromissile ei jõudnud, ei saa kohus käesolevas kohtuotsuses võtta ka seisukohta isa ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise küsimuses, mis aga ei tähenda seda, et poolte vahel kohtuväliselt sõlmitud kompromiss selles kuidas isa lapsega suhtleb, ei kehtiks. Elatis.
  2. Materiaalõiguslikuks aluseks elatise väljamõistmise osas on perekonnaseaduse (edaspidi

) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama Lk 6

(10)ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  1. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
  2. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib

§ 99

, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures

§ 101

lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et

§ 101

lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Nimetatud asjaolu tõendamise koormus lasub hagejal. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas menetlusosalistele nende tõendamise koormust hagi menetlusse võtmise määruses. Lisaks eelpool nimetatud seadusesätetele juhindub kohus käesoleva vaidluse lahendamisel ka

§ 102

lõikes 2 märgitust, mille kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ühelgi juhul ning kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimummäära, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 17. Tulenevalt asjaolust, et pooled ei vaidle selle üle, et: - K Kl ja I Vl on ühine tütar E V, kes sündis xxx.a. - K K ja I V ei ole kunagi koos elanud; - E V elab koos emaga; - I V maksab oma lapse ülalpidamiseks elatist 325.- eurot kuus; - vanematel on võrdne hageja ülalpidamise kohustus; Lk 7

(10)võtab kohus kõigepealt seisukoha selles kui suured on hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus, sest vastavalt kohtuotsuses eelpool märgitule peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit.
  1. Hageja väidetel moodustavad tema ülalpidamiskulud kuus kokku summa 861.- eurot ning koosnevad lasteaiamaksust 61.- eurot, eluasemekulust 257,50 eurot (üür + kommunaalkulud), kulutustest riiete ja jalanõude ostmisele 170.- eurot, sidekuludest 24.- eurot, kulutustest hügieenile 10.- eurot, raamatute ja arendavate asjade ostmise kulust 20.- eurot, kütusekulust 40.- eurot, koolifondi panustamise kulust 50.- eurot, lisakuludest 50.- eurot ning kulutustest toidule 140.- kuni 220.- eurot. Kostja on seisukohal, et hageja poolt hagiavalduses ära toodud kulutused on põhjendamatult suured ning tõendamata ning ta tunnistab ainult kulutusi lasteaiale summas 61.- eurot, ravimitele summas 10.- eurot ning raamatutele ja teistele arendatavatele asjadele summas 20.eurot. Kõik teised kulud on kostja arvates ülepaisutatud (eluase, toit, riided- ja jalanõud) või puuduvad hoopis või on tõendamata (koolifond, mähkmed, kulutused suurematele asjadele, kütusekulu) Arvestades hageja poolt hagiavalduses esile toodud hagi põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad lapse kulutusi ja kostja vastuväiteid, samuti seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mis on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud kuus on järgmised: kulud toidule 150.- eurot. Arvestades keskmiste toidukaupade hindu Eesti Vabariigis, samuti seda, et lisaks igapäevastele toiduainetele vajavad lapsed ka puuvilju, mahla ning maiustusi, kuid ka seda, et hageja elab koos oma emaga ühises peres ning käib lasteaias, kus ta saab kolm korda päevas süüa, peab kohus põhjendatud lapse toidurahaks kuus 150.- eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud summa eest on võimalik tagada lapsele tervislik ja ökoloogiliselt puhas toidulaud; kulutused riietele ja jalanõudele
  2. – eurot. Arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis ning seda, et laps elab kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja, et laps on kasvueas, mistõttu on vaja tema garderoobi sageli ka uuendada, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklile on põhjendatud kulutada 60.- eurot kuus, sest vaatamata eeltoodule ostetakse riided ja jalanõud siiski sesoonselt, mitte igaks kuuks uued; kulutused hügieenile ja ravimitele 20.- eurot . Kohus on seisukohal, et igal inimesel on vaja ennast pesta, milleks kulub seepi ja šampooni ning riiete pesemiseks ka pesu pesemise vaheneid jne, samuti käivad inimesed reeglina paari kuu tagant juuksuris ja on vahel ka haiged või vajavad tervise turgutuseks vitamiine, mistõttu on 20.- eurot põhjendatud kulu oma hügieeni ja tervise eest hoolitsemiseks kuus; eluasemekulu 247.- eurot – arvestades asjaolu, et hageja elab koos emaga üürikorteris, kus üüri suuruseks on 380.- eurot (tõendab üürileping) ning lisaks üürile tuleb tasuda hageja emal ka kommunaalkulusid, mille suuruseks on keskmiselt 80.- eurot kuus, kui arvestada sellega, et remondifondi tasuvad üürileandja ja üürnik üürilepingu kohaselt võrdsetes osades, ning lisaks kommunaalteenustele tasub hageja ema ka eluruumi kasutamisel elektri eest, mille suuruseks on keskmiselt 34.- eurot kuus (tõendavad AS Eesti Energia arved), moodustab hageja osa eluruumi kasutamisel keskmiselt 247- eurot kuus; lasteaiamaks 61.- eurot – vaidlus puudub; raamatute ja arendavate asjade ostmise kulu 20.- eurot – vaidlus puudub. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus 558.- eurot. Lk 8
(10)Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendanud kulutusi kütuse ostmisele, lapse koolifondi panustamisele, mis iseenesest on vanemate vaba tahe ja mitte igapäevane lapse ülalpidamise kohustus, ega ka muudele lisakuludele, mis kostja sõnul on nagunii olnud suuremas osas tema kanda, ning arvestades asjaoluga, et 2-aastasel lapsel ei saa kohtu hinnangul olla ka sidekulusid, asub kohus seisukohale, et kostja ei ole rikkunud oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust, sest on maksnud hagejale igakuiselt elatist 325.eurot kuus, mis on üle poole lapse vajalikest ja põhjendatud kuludest, mistõttu ei kuulu hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks rahuldamisele. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  1. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, v.a. siis kui kohus leiab sama seadusesätte lõike 4 kohaselt, et kulude jätmine poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti on tema suhtes ebaõiglane või ebamõistlik. Juhindudes TsMS § 172 lg 1 sätestatust kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd käeolevas asjas on elatise asjas hagejaks alaealine laps, kelle ülalpidamiseks hagiavalduses elatist nõutakse, on ebaõiglane jätta tema hagi rahuldamata jätmisel kõigi menetlusosaliste menetluskulusid hageja kanda, millest tulenevalt jätab kohus TsMS § 162 lg 4 alusel iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda. Samuti peab kohus põhjendatuks jätta hagita perekonnasja menetluskulud ehk ühise hooldusõiguse lõpetamise avaldusega seotud menetluskulud K K ja I V enda kanda, sest käesolev lahend on tehtud alaealise lapse huvides, kuid alaealisele riigi õigusabi osutanud advokaadi esindajatasu Eesti Vabariigi kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Tulenevalt asjaolust, et kohus otsustab jätta iga menetlusosalise menetluskulud, v.a. alaealise riigi õigusabi kulud, tema enda kanda, ei määra kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Alaealise esindaja õigusabi kulud määratakse kindlaks eraldi määrusega. Tsiviilasja hinna määramine.
  2. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg, TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on hagita asja hagihind 3500.- eurot ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse hagihind nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Lk 9
(10)Kuna hageja esitas kohtusse elatise nõude ja avaldaja ühise hooldusõiguse lõpetamise nõude, on hageja tsiviilasja hind 3600.- eurot (9 x 400) ja hagita asja hind 3500.- eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.