Obsah (18)

§ 94§ 635§ 208§ 641§ 128§ 127§ 139§ 100§ 103§ 115§ 217§ 218§ 220§ 14§ 76§ 222§ 29§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-4028 Tsivi

§ 94lg 1 ja § 113 kohases määras alates 14.03.2017 kuni põhinõude täitmiseni.

4 2-17-4028 II Kostja vastuväited 2. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hageja on ekslikult seisukohal, et 18.02.2015 ventilatsioonisüsteemi müügilepingu nr 18.02.15-UK ja 06.04.2015 jahutussüsteemide müügilepingu nr 6.04.15-UK näol on tegemist töövõtulepinguga

§ 635lg 1 mõttes.

Mõlemale lepingule tuleb kostja hinnangul nii poolte kokkuleppe kui ka

järgselt kohaldada müügilepingu sätteid. Mõlemas lepingus sisaldub sõnaselgelt kokkulepe, et käesolev arve on käsitletav poolte vahelise müügilepinguna, millele kohaldatakse

müügilepingu sätteid. Seega on pooled nõustunud, et lepingute näol on tegemist müügilepinguga

§ 208lg 1 mõttes.

Lepingud vastavad ka oma sisult müügilepingu seadusjärgsele mõistele ja olemusele. Ventilatsioonisüsteemi müügilepingu sisuks oli anda hagejale üle ventilatsioonisüsteemi seadmete omand ning jahutussüsteemide müügilepingu sisuks oli üle anda jahutussüsteemi seadmete omand. Fakt, et lepingute kohaselt kohustus kostja ka üle antavad seadmed hagejale tarnima ning paigaldama, ei muuda poolte võlasuhte kvalifikatsiooni.

§ 208

lg 2 teise lause kohaselt hinnatakse lepingu liigi tuvastamiseks müüdud eseme ning töö tegemise proportsiooni ja väärtuse vahe. Lepingute kvalifitseerimisel tuleb lähtuda samast põhimõttest. Jahutussüsteemide müügilepingust nähtub, et jahutussüsteemi esemed on läinud kokku maksma ilma käibemaksuta 2 819.20 eurot (s.o 1 195.95 + 1 589 + 34.25). Seevastu on jahutussüsteemi paigalduse, sh tõstuki rent, kokku läinud maksma 1 500.25 eurot, millele lisandub käibemaks (s.o 1 375.25 + 125). Seega moodustab töö tegemise osakaal nimetatud lepingu kohaselt vaid 34,7 % kostja lepingulistest kohustustest. Kuivõrd jahutussüsteemi seadmete omandi üleandmise kohustus moodustab oluliselt suurema osa kostja kohustuste kaalust, tuleb jahutussüsteemide müügilepingule kohaldada müügilepingu sätteid. Ehkki ventilatsioonisüsteemi müügilepingus ei ole detailselt välja toodud müüdud eseme ja selle paigaldamise kuluartikleid, puudub põhjus asuda vastupidisele seisukohale nimetatud lepingu osas. Järelikult kohaldub

§ 208lg 2 kohaselt mõlemale lepingule müügilepingu regulatsioon.

Hageja on kostjale lepingute rikkumisena ette heitnud seda, et jahutussüsteemi osaks olevad laekassetid on paigaldatud ripplaest madalamale kõrgusele; kostja ei ole läbi viinud ventilatsioonisüsteemi kasutajakoolitust ja ventilatsioonisüsteemi seadmed ei ole ühendatud elektrivõrku. Kostja hinnangul on ekslik hageja seisukoht, et tegemist on kostja kohustuste rikkumisega. Kostja on

§ 208lg 1 mõttes täitnud mõlemast lepingust tuleneva asja üleandmise kohustuse.

Asja üleandmise kohustuse täitmist on kinnitanud ka hageja. Järelikult ei ole kostja enda kohustusi rikkunud. Hageja poolt välja toodud puudused olnud tingitud hagejast või ei ole need olnud kostja kohustuse osaks. Laekassetid on paigaldatud hageja poolt määratud kõrgusele. Kostja on laekassetid paigaldanud hageja poolt määratud kõrgusele ning täitnud sellega enda lepingust tulenevad kohustused. Puudub vaidlus, et kostja on laekassettide paigaldamisel lähtunud hageja seadusliku esindaja Ursula K ning hageja ehitus- ja siseviimistlustöid toestava I Le korraldustest. Laekassetid paigaldati vastavalt hageja seadusliku esindaja U. K juhistele. Laekassettide paigaldamiseks koostati U. K poolt käsikirjaline skeem. Seega, kui U. K korraldused laekassettide paigaldamiseks ei olnud sobivad ripplae kõrguse suhtes, siis ei saa nimetatud asjaolu kostjale ette heita. Laekassettide paigaldamise nõuetekohasust järgis vahetult I. L. Samuti andis I. L kostjale täiendavaid juhiseid laekassettide paigaldamiseks. Antud asjaolu on hageja kinnitanud hagiavalduses esitatud väidetega. Seega on hageja selgesõnaliselt andnud kostjale ülesande järgida seadmete paigaldamisel ka I. Le juhiseid. Kostja selgitab, et jahutussüsteemi 5 2-17-4028 laekassettide paigaldamine toimus selliselt, et esmalt paigaldati lakke laekassetid vastavalt U. K ja I. Le korraldustele ning joonistele. Seejärel paigaldati korteriomandisse ripplagi kolmandate isikute poolt. Ripplae valmides selgus, et laekassettide katete paigaldamine on kostja poolt võimatu põhjusel, et jahutussüsteemi laekassetid asuvad ripplae suhtes 20 cm madalamal. Laekassettide katete paigaldamise võimatuse tingis hageja korralduste alusel paigaldatud laekassettide kõrguse mittesobivus hiljem kolmandate isikute poolt paigaldatud ripplae kõrgusega. Kostja ei saa nimetatud asjaolu eest vastutada. Kuivõrd laekassetid paigaldati hageja poolt etteantud asukohta ning kõrgusele, siis täitis kostja enda lepingust tuleneva kohustuse. Seejuures kuivõrd tegemist ei ole töövõtulepinguga, siis puudub kostjal

§ 641lg-st 3 tulenev täiendav kohustus temale antud juhiseid kontrollida.

Samas juhib kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja nimel lepingueseme paigaldamiseks juhiseid andnud isikul puuduvad ehitusvaldkonnas erialased teadmised. Seega on hageja teadlikult võtnud riski, et paigaldamistööd ei vasta ehitustehnilistele nõuetele. Asjaolu, et hageja kohustas kostjat seadmete paigaldustööl lähtuma erialateadmiseid mitteomava isiku juhistest, on saanud kostjale teatavaks alles hagiavalduses esitatud hageja selgitustest. Ripplagi paigaldati alles pärast laekassette. Seega sai asjaolu, et laekassetid on ripplae suhtes paigaldatud ebaõigele kõrgusele, selguda alles ripplae paigaldamise järgselt. Järelikult, kuivõrd jahutussüsteemi laekassetid on hagejale üle antud ning hageja poolt nõuetekohaseks tunnistatud, siis on kostja jahutussüsteemi müügilepingust tulenevad kohustused täitnud. Kostjal puudub kohustus viia läbi jahutussüsteemi kasutajakoolitust. Hageja on ekslikult jahutussüsteemide müügilepingust tulenevate kohustuste hindamisel lähtunud hinnapakkumisest, milles kasutajakoolituse läbiviimise ettepanek sisaldus. Seevastu ei leppinud pooled kasutajakoolituse läbiviimises kokku lepingus. Kostja märgib, et hagiavaldusele lisatud hinnapakkumine ei ole jahutussüsteemide müügilepingu aluseks, kuivõrd nii jahutussüsteemide seadmed kui ka seadmete paigaldamiseks vajalikud tööd ei ole samasisulised. Kasutajakoolituse läbiviimise kohustus ei kaasne müüdud asja üleandmisega ka seaduses sätestatud nõuete alusel. Sellest hoolimata tegi kostja ettepaneku kasutajakoolituse läbiviimiseks. Kasutajakoolituse tegemine ei olnud aga võimalik tulenevalt kolmandate isikute poolt teostatud ehitustöödest, sh enne alalise elektri võrguühenduse loomist. Kuivõrd kostjal puudub kohustus viia läbi seadmete kasutajakoolitus, siis ei ole kostja jahutussüsteemide müügilepingut rikkunud. Ventilatsiooniseadmed on ühendatud ajutisse võrguühendusse. Alalise võrguühendusega seadmete ühendamiseks võimalus puudus. Alusetu on hageja etteheide, nagu poleks kostja ventilatsioonisüsteemi seadmeid elektrivõrku ühendanud. Kostja ühendas seadmed ajutise võrguühendusega, kuivõrd korteriomand ei olnud ühendatud alalise võrguühendusega. Kostja ei saa ega pea vastutama hageja suutmatusest korraldada korteriomandi alalise võrguühendusega liitumine. Kuivõrd elektrisüsteemide ümberehituse tõttu ei olnud seadmete alalisse elektrivõrku ühendamine võimalik, siis toimus seadmete katsetamine ning hilisem paigaldamine ajutise võrguühenduse abil. Järelikult täitis kostja enda kohustuse ventilatsiooniseadmete paigaldamiseks vastavalt hageja korteriomandi kommunaalsüsteemide olemasolevale lahendusele. Seadmete alalise elektri võrgusüsteemiga ühendamiseks võimalus puudus. Hageja ei ole esitanud ka mistahes teadet, nagu oleks alalise elektrivõrgu ühendamise tööd kolmandate isikute poolt lõpuleviidud. Müügilepingu alusel üle antava asja paigaldamise kohustus saab ulatuda vaid nii kaugele, nagu ostja tehnilised lahendused paigaldamist võimaldavad. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja rikkunud lepingutes sätestatud kohustusi. Vastavalt

§ 208

lg-le 1 on kostja täitnud enda kohustuse ventilatsioonisüsteemi seadmete üleandmiseks. 6 2-17-4028 Hageja on kostjale jahutussüsteemide müügilepingust tuleneva kohustuse rikkumisena ette heitnud laekassettide kõrguse muutmata jätmist. Kostjal puudus lepingu alusel kohustus laekassettide kõrguse muutmiseks. Hageja on antud asjaolu sisuliselt 02.05.2016 jahutussüsteemi laekassettide kõrguse muutmise lepingu sõlmimisega aktsepteerinud, leppides kostjaga kokku, et tegemist on kostja jaoks lisatööga. Samas ei ole hageja nimetatud lepingu alusel maksmisele kuulunud tasu kostjale maksnud, mistõttu kostjal laekassettide kõrguse muutmiseks kohustus puudus. Hageja on esitanud kohtule tõendi, millest nähtub, et hageja tasus laekassettide kõrguse muutmise eest Bestair Kaubandus OÜ-le, mitte kostjale. Nii ventilatsioonisüsteemide müügilepingu kui ka jahutussüsteemide müügilepingu alusel pidi olema mõlemale lepingupoolele selge, et kostja kohustuse täitmine on sõltuvuses ettemaksu maksmisest. Kuivõrd hageja laekassettide kõrguse muutmise ettemaksu ei tasunud, siis puudus kostjal kohustus vastava lepingu täitmiseks. Isegi juhul, kui nõustuda, et kostja on rikkunud ventilatsioonisüsteemide müügilepingust või jahutussüsteemide müügilepingust tulenevat kohustust, siis on hageja kahju hüvitamise nõue alusetu. Hagejale ei ole tekkinud kahju, mis oleks kostja väidetava kohustuse rikkumisega põhjuslikus seoses. Samuti ei ole kahju olnud kostjale ettenähtav. Hageja on asunud seisukohale, et kostja tegevus on temale põhjustanud kahju, milleks on enne kohtusse pöördumist hagejale osutatud õigusteenuse kulu ja maamaks, remondifond ning elektri-, interneti-, hoolduse- ja Kekulu. Samas ei ole hageja selgitanud, mil viisil on kostja väidetav kohustuse rikkumine takistanud hagejal korteriomandi kasutamist. Kostja hinnangul ei ole laekassettide kõrgus, ventilatsiooniseadmete ühendamine ajutisse võrguühendusse ega kasutajakoolituse tegemata jätmine saanud täielikult takistada korteriomandi kasutamist. Liiatigi on kõik hagejale tarnitud seadmed, sh jahutussüsteemi laekassetid, olnud töökorras. Seega on hageja väited kahju tekkimisest arusaamatud. Lisaks ei ole kostja hinnangul eespool nimetatud kulutuste kandmise näol tegemist hagejale tekkinud kahjuga. Isegi juhul, kui hageja ei osanud kostja poolt paigaldatud ventilatsioonisüsteemi ja jahutussüsteemi seadmeid kasutada, on hageja arusaadavalt olnud kohustatud korteriomandiga seotud kulusid kandma. Nimelt on hageja kostjaga sõlmitud lepingutest hoolimata kohustatud tasuma korteriomandi maamaksu ning kommunaalteenuseid. Võib eeldada, et remondifondi tasu ning hoolduse kulu on kindlaks määratud kinnistu korteriomanike otsusega, millest hageja poleks igal juhul vabastatud. Seadmete paigaldamine või paigaldamata jätmine ei saa mõjutada hageja kohustust tasuda viivist korteriühistu kommunaalteenuste maksmisega viivitamise eest. Hageja nõue ei vasta

§ 128lg 3 mõttes otsese varalise kahju mõistele.

Hageja pole tõendanud maamaksu arvete seotust kõnealuse korteriomandiga. Hagiavaldusele lisatud maamaksu tasumise tähtaja teatisel puudub mistahes viide korteriomandile. Võttes arvesse, et kostjale teadaolevalt on hageja olnud kinnistu kaasomanike vastuseisu tõttu oma äritegevuse teise kohta kolima, siis pole välistatud, et maamaksu arved on seotud muu hageja omandisse kuuluva kinnistuga. Kommunaalteenustest elektrienergia ning internetiteenuse tarbimine on olnud hageja vaba otsustus. Hageja on saanud valida, millal elektri tarbimisvõrguga liituda või sideteenuse osutamise lepingu sõlmida. Kuivõrd tegemist on kuluga, mille kandmise on hageja ise otsustanud, siis ei ole tegemist kostja käitumisest tingitud kahjuga. Kostja ei nõustu ka sellega, et tema käitumine on põhjustanud hagejale kahju tekkimist õigusabikulude näol. Kostja on enda kohustuse ventilatsioonisüsteemi ja jahutussüsteemi seadmete üleandmiseks ja paigaldamiseks täitnud aprillis 2015. a. Kuivõrd hageja on kinnitanud üle antud seadmete nõuetelevastavust, siis ei ole kostja vastu täiendavate nõuete esitamine olnud põhjendatud. Järelikult ei ole kostja käitumine tinginud hagejale õigusteenuse osutamise vajaduse. 7 2-17-4028 Isegi, kui kommunaalteenuste eest tasu maksmise kohustust või õigusteenuse kulu saaks pidada hagejale tekkinud kahjuks, siis ei ole nimetatud kahju tekkimine olnud kostjale ettenähtav. Kuivõrd kostja andis hagejale üle lepingutingimustele vastavad ventilatsioonisüsteemi ja jahutussüsteemi seadmed, paigaldas need ning testis seadmete töökorras olekut, siis on alusetud hageja etteheited, nagu kogu korteriomandi kasutamine oleks olnud välistatud. Järelikult ei saanud kasutajakoolituse tegemata jätmisest ega seadmete alalise elektri võrguühendusega ühendamata jätmisest nimetatud kahju tekkimine olla kostjale ettenähtav. Samuti ei saa ettenähtav olla õigusteenuse kulu tekkimine 1 254 euro väärtuses olukorras, kus kostjale kohustuste rikkumisena etteheidetud minetused ei ole antud kuluga proportsionaalsed. Järelikult ei ole hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamine igal juhul

§ 127lg 3 võimalik.

Alternatiivselt, isegi juhul, kui nõustuda, et kostja on enda lepingust tõusetunud kohustusi rikkunud ning sellega on hagejale põhjustatud kahju tekkimine, siis tuleb hageja kahjuhüvitist

§ 139

lg 1 alusel vähendada.

§ 139

lg 1 alusel juhul, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Laekassettide paigaldamiseks andis kostjale juhised U. K ja I. L. Kostja paigaldas laekassetid ettenähtud kõrgusele ning veendus seadmete katsetamisel nende töövalmiduses. Juhul, kui laekassettide kõrguse mittesobivus ripplaega tõe poolest hagejale kahju tekitas, siis tekkis kahju hagejast tulenevatest asjaoludest. Ka seadmete alalise elektri võrguühendusse paigaldamise viibimise tingis fakt, et hageja poolt tellitud elektrisüsteemi ümberehitamise tööd ei jõudnud õigeaegselt lõpule. Tegemist on hagejast tuleneva asjaoluga, mille eest kostja vastutada ei saa. Kostja oli mitmel korral teinud hagejale ettepaneku kasutajakoolituse läbiviimiseks. Ka kasutajakoolituse läbiviimine ei olnud võimalik põhjusel, et elektrisüsteemi ümberehitus ei olnud kolmandate isikute poolt lõpuleviidud. Sarnaselt eelöelduga, ei saa kostja vastutada kolmandate isikute poolt teostamata tööde eest. Kostja hinnangul on seega hageja väidetav kahju täielikult tekkinud hagejast tulenevate asjaolude tõttu. Alternatiivselt eelöeldule tuleb asuda seisukohale, et ebaõigete juhiste ning kolmandate isikute tööde tõttu hageja vähemasti soodustas kahju tekkimist. Järelikult on vajalik hageja kahjuhüvitist

§ 139lg 1 alusel vähendada. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: 3. Ts

MS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 103

lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, 8 2-17-4028 välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

1. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Hageja palub kostjalt välja mõista ventilatsioonisüsteemi müügilepingu ja jahutussüsteemi müügilepingu mittekohasest täitmisest tulenenud kahju hüvitamiseks 3578.18 eurot. Hageja hinnangul on kostja jätnud lepingutest tulenevad tööd osaliselt lõpetamata. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et ta on müügilepinguid kohaselt täitnud.
2. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 17.02.2015 esitas kostja hagejale ventilatsioonisüsteemi hinnapakkumise summas 5986 eurot, millele lisandus käibemaks (tl 8) ja 18.02.2015 ettemaksuarve nr 18.02.15-UK (tl 9). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et 20.02.2015 esitas kostja hagejale jahutussüsteemi hinnapakkumise summas 3369.05 eurot, millele lisandus käibemaks (tl 12) ja ettemaksuarve nr 6.04.15-UK (tl 17). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on ettemaksuarved nr 18.02.15-UK ja 6.04.15-UK täies ulatuses tasunud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on ventilatsioonisüsteemi ja jahutussüsteemi omandiõiguse hagejale üle andnud. Pooled ei vaidle selle üle, et ventilatsiooni ja jahutussüsteemi paigaldamise töid teostasid kostja alltöövõtjad.
3. Hageja algse hinnangu kohaselt on poolte vahel 18.02.2015 sõlmitud ventilatsioonisüsteemi müügilepingu nr 18.02.15-UK ja 06.04.2015 sõlmitud jahutussüsteemide müügilepingu nr 6.04.15-UK töövõtulepingud

§ 635lg 1 mõttes.

Kostja hinnangul tuleb nii poolte kokkuleppe kui ka võlaõigusseaduse järgselt kohaldada müügilepingu sätteid, sest mõlemas lepingus sisaldub sõnaselgelt kokkulepe, et käesolev arve on käsitletav poolte vahelise müügilepinguna, millele kohaldatakse võlaõigusseaduse müügilepingu sätteid. Kostja hinnangul on pooled nõustunud selles, et lepingute näol on tegemist müügilepinguga

§ 208lg 1 mõttes.

Ka vastavad mõlemad lepingud oma sisult müügilepingu seadusjärgsele mõistele ja olemusele. Ventilatsioonisüsteemi müügilepingu sisuks oli anda hagejale üle ventilatsioonisüsteemi seadmete omand ning jahutussüsteemide müügilepingu sisuks oli üle anda jahutussüsteemi seadmete omand. Kostja hinnangul ei muuda fakt, et lepingute kohaselt kohustus kostja ka üle antavad seadmed hagejale tarnima ning paigaldama, poolte võlasuhte kvalifikatsiooni.

§ 208

lg 2 teise lause kohaselt hinnatakse lepingu liigi tuvastamiseks müüdud eseme ning töö tegemise proportsiooni ja väärtuse vahe. Hilisemates menetlusdokumentides on hageja möönnud, et lepinguid võib käsitleda ka müügilepingutena. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepinguid tuleb käsitleda müügilepingutena, kuna poolte vahelisest lepingulisest suhtest ei tulene, et suurem osa kostja kohustustest seisnes ventilatsiooniseadmete paigaldamise ja seadistamise töödes, mis

§ 208

lg 2 teise lause kohaselt välistaks pooltevahelistele suhetele müügilepingu sätete kohaldamise.

1. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on oma lepingutest tulenevad kohustused kohaselt täitnud või mitte. 9 2-17-4028 Hageja hinnangul on kostja rikkunud ventilatsioonisüsteemi müügilepingut sellega, et jättis täitmata seadmete paigaldamise kohustuse, jättes ventilatsioonisüsteemid elektrivõrku ühendamata. Jahutussüsteemi müügilepingut rikkus kostja sellega, et paigaldas jahutussüsteemi osaks olevad laekassetid ripplaest madalamale kõrgusele ega viinud läbi kasutajakoolitust. Kostja leiab, et laekassetid paigaldati hageja poolt määratud kõrgusele ja seega on kostja enda jahutussüsteemi müügilepingust tulenevad kohustused täitnud. Kostjal puudus kohustus laekassettide kõrguse muutmiseks, kuna hageja ei ole nimetatud tööde teostamise eest kostjale tasu maksnud. Ventilatsiooniseadmed on ühendatud ajutisse võrguühendusse, kuna alalise võrguühendusega seadmete ühendamiseks võimalus puudus. Jahutussüsteemi kasutajakoolituse läbiviimiseks puudus kostjal kohustus, kuna kasutajakoolituse läbiviimise kohustus ei kaasne müüdud asja üleandmisega.
2. Jahutussüsteemi hinnapakkumisest (tl 12) ja ettemaksuarvest nr 6.04.15-UK (tl 17) nähtuvalt sisaldab hinnapakkumine ja ettemaksuarve jahutussüsteemide paigaldust. Seega oli kostjal pooltevahelisest lepingust tulenevalt kohustus paigaldada jahutussüsteemid hagejale kuuluvasse hambaravikabinetti. 8.1 Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et ajal, mil kostja alltöövõtja paigaldas jahutussüsteeme Tallinnas, Gonsiori 33 asuvasse hambaravikabinetti, ei olnud ehitusobjektile ripplage veel paigaldatud. Tallinnas, Gonsiori 33 asuvas hambaravikabinetis ehitustöid teostanud I. Le kirjalike selgituste kohaselt paigaldati jahutussüsteemide laekassetid enne laekarkassi, kuna laekassetid on suured ja töid ei oleks võimalik olnud teises järjestuses teha (tl 180 - 182). I. Le kirjalike selgituste kohaselt andis ta enne jahutuskassettide lakke kinnitamist nii kostja alltöövõtjale, kui ka kostja juhatuse liikmele V. E teada, kuhu täpselt tuleb ripplae karkass, milleks oli igas ruumis ventilatsioonitorude kõige madalam koht. Kõrgemale ei oleks ripplae karkassi olnud võimalik paigaldada, kuna siis oleksid jäänud näha ventilatsioonitorud. Ripplagi paigaldati lakke kaalutlusel, et näha ei oleks lae all olevaid torusid, juhtmeid jms (tl 180). Hageja väidete kohaselt ei järginud kostja ega tema esindajad I. Le korraldusi, vaid paigutasid laekassetid ligikaudu 20 cm kõrgemale. Sellest tulenevalt ei olnud võimalik paigaldada kattereste. 8.2 Kostja 05.06.2017 vastuse kohaselt paigaldati laekassetid vastavalt hageja seadusliku esindaja U. K juhistele, laekassettide paigaldamiseks koostati U. K poolt käsikirjaline skeem (tl 99 pöördel). Kostja leiab, et kui U. K korraldused laekassettide paigaldamiseks ei olnud sobivad ripplae kõrguse suhtes, siis ei saa nimetatud asjaolu kostjale ette heita. Kohtu hinnangul on väär kostja väide, et laekassettide paigaldamisel tuli lähtuda U. K käsitsi joonistatud skeemist. Poolte e-kirjavahetusest (tl 15 pöördel ja tl 16) nähtuvalt oli käsitsi joonistatud skeem üksnes esialgne plaan, mitte lõplik joonis. Hageja 01.08.2017 vastuse kohaselt oli U. K käsikirjalise skeemi näol tegemist üksnes kabineti plaaniga, mille alusel kostja koostas omapoolsed joonised. Hagiavalduse kohaselt paigaldati nii jahutussüsteem kui ka ventilatsioonisüsteem vastavalt kostja poolt esitatud joonistele (tl 11 ja 18 – 19). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et viidatud joonised olid tema poolt esitatud. Kostja 06.05.2015 e-kirjavahetusest (tl 28) nähtub, et seadmete paigaldamisel lähtuti alltöövõtja joonistest, mitte U. K käsikirjalisest skeemist. 8.3 Kostja väited, et laekassettide paigaldamist jälgis vahetult I. L, on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja 16.02.2015 e-kirjast võib järeldada, et ehitaja I L viibis kogu aeg Gonsiori 33 asuvas hambaravikabinetis ja jälgis jahutusseadmete paigaldamist. Viidatud hageja e-kirjast (tl 16) nähtuvalt on hageja kostjat teavitanud asjaolust, 10 2-17-4028 et enamus päevi viibib ehitusobjektil ehitaja I L, kes on vastutav isik ja kellega saab ventilatsioonisüsteemi asju arutada. Hageja e-kirjast ei nähtu, et I. L pidi jahutusüsteemide paigaldamist vahetult jälgima. Kohtu hinnangul ei saa asjaolu, et ehitaja viibib enamus päevi ehitusobjektil võrdsustada väitega, et ehitaja viibis kogu jahutussüsteemide paigaldamise aja jooksul ehitusobjektil ja jälgis jahutussüsteemide paigaldamist. Samuti on paljasõnaline ja tõendamata kostja väide, et I. L ja/või U. K andsid kostjale korralduse paigaldada laekassetid ripplae karkassist 20 cm võrra kõrgemale. 8.4 Kostja 06.04.2016 e-kirjast (tl 40 pöördel) nähtuvalt on kostja möönnud, et jahutuskassetid on alltöövõtja poolt valesti paigaldatud. Samuti on kostja märkinud, et kuigi alltöövõtja on kohustatud tööd ümber tegema, peab kostja vajalikud tööd siiski ise ära tegema, kuivõrd alltöövõtja ei ole töid ise ümber teinud. Seega on kostja sisuliselt tunnistanud, et jahutuskassettide paigaldustööd on teostatud ebaõigesti.

§ 217

lg 5 esimese lause kohaselt ostetud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks asjast tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel.

§ 218

lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. 8.5 Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostja suhtes ei kuulu

§ 217lg 5 kohaldamisele, kuna laekassetid paigaldamine toimus hageja vastutusel.

Kohus on eelnevalt selgitanud, et jahutussüsteemide paigaldamisel ei võetud aluseks hageja juhatuse liikme käsitsi koostatud skeeme, vaid kostja alltöövõtja joonised. Hageja juhatuse liikme käsitsi koostatud skeemid olid üksnes esialgsed hambaravikabineti plaanid ja nendel ei olnud märgitud täpseid andmeid selle kohta, kui kõrgele laekassetid tuleb paigaldada. Kostja väited, et korralduse paigaldada laekassetid ebasobivale kõrgusele andis hageja ehitusobjektil ehitustöid teostanud I. L, kes ühtlasi jälgis vahetult laekassettide paigaldamist, on paljasõnalised ja tõendamata. Hagiavalduse ja I. Le kirjaliku selgituse kohaselt andis I. L kostjale teada vaid seda, kuhu tuleb ripplae karkass, mitte konkreetseid korraldusi jahutuskassettide paigaldamise täpse kõrguse osas. Kohus leiab, et kostja, kelle põhitegevusalaks on äriregistri väljavõtte kohaselt torustiku, Ke- ja kliimaseadmete paigaldus (tl 85), pidi spetsialistina teadma, kuidas ja kui kõrgele laekassetid ripplae karkassi suhtes tuleb paigaldada. Seega on alusetu kostja väide, et laekassettide paigaldamine toimus hageja vastutusel. 9. Kohus ei nõustu kostja 08.01.2018 menetlusdokumendis märgitud seisukohaga, et hageja on jahutussüsteemi laekassettide kõrgusega seotud mittevastavusele tuginemise õiguse minetanud. Kostja leiab, et hageja ei ole kostjat mõistliku aja jooksul laekassettide ebasobivale kõrgusele paigaldamisest teavitanud, mistõttu tuleb hageja suhtes lähtuda

§ 220

lg 3 regulatsioonist.

§ 220

lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

§ 220

lg 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kostja leiab, et laekassettide kõrguse mittevastavus pidi ilmnema juba aprillis 2015, kui kostja lõpetas laekassettide paigaldamise. Hageja vaatas laekassetid üle 05.04.2015 ja kinnitas nende vastavust lepingutingimusele. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohtule esitatud ekirjavahetusest nähtub, et aprillis

1. a ei olnud ripplage Gonsiori 33 asuvas 11 2-17-4028 hambaravikabinetis veel paigaldatud, mistõttu on võimalik, et hageja ei märganud koheselt, et jahutussüsteemi laekassetid on valele kõrgusele paigaldatud. Kostja alltöövõtja L. R 13.07.2015 e-kirjast (tl 22) nähtuvalt on L. R küsinud hageja esindajalt, kas laed on valmis ja millal võib plafoone paigaldama tulla. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et septembris
2. a lõhkes Tallinnas Gonsiori 33 asuvas hoones veetoru, mille tagajärjel sai hagejale kuuluv hambaravikabinet kahjustada, sealhulgas said veekahjustusi sterilisatsiooni- ja laboriruumi ning koridori laed. Sellest tulenevalt tellis hageja kolmandatelt isikutelt veekahjustuste parandamise tööd, mida teostati septembrist
3. a – veebruarini
4. a. Hageja 19.04.2016 e-kirjast (tl 41) nähtub, et jaanuaris
5. a on hageja kostjaga ühendust võtnud ja palunud tal tulla töid lõpetama. Samast e-kirjast nähtub, et kostja töötaja tuli hageja juurde alles 16.02.
6. Hageja ja kostja 15.03.2016 e-kirjadest (tl 39) nähtub, et jahutusseadmeid paigaldanud kostja alltöövõtja on teatanud, et tema jahutuskassettide ebaõigest paigaldamisest tulenevaid töid ei teosta, kuna koostöö kostjaga on lõppenud. Nimetatud e-kirjadest nähtuvalt pidi kostja hiljemalt
7. a märtsi algul jahutuskassettide paigaldamise mittevastavusest teadlik olema, kuivõrd kostja 15.03.2016 ekirjas viitab kostja varasemale vestlusele Best Air OÜ-ga, kes oli kostja alltöövõtjaks. Hageja 19.04.2016 e-kirjast (tl 41) nähtuvalt tuli kostja juhatuse liige hageja ehitusobjektile 18.03.2016, kus nentis, et jahutussüsteemi laekassetid on alltöövõtja poolt valesti paigaldatud. Seega nähtub viidatud e-kirjavahetusest, et peale veekahjustustest tingitud ehitustööde lõpetamist veebruaris
8. a on kostjat laekassettide paigaldamise mittevastavusest teavitatud
9. a märtsi alguses. Kuivõrd kostja ise on oma 05.06.2017 vastuses välja toonud, et veetoru lõhkemise tagajärjel olid veekahjustused ka hageja hambaravikabineti lagedel, siis puudub kohtul alus arvata, et veekahjustuste likvideerimiseks ettevõetud ehitustööd ei sisaldanud täiendavaid laetöid. Seega on kohtu hinnangul tõenäoline, et hageja ei olnud enne täiendavate laetööde lõpetamist laekassettide ebaõigele kõrgusele paigaldamisest enne veekahjustustest tingitud ehitustööde lõpetamist teadlik. Kohus on eelnevalt selgitanud, et kostjat on
10. a märtsi alguses teavitatud, et jahutussüsteemi laekassetid ei ole nõuetekohaselt paigaldatud. Kohtu hinnangul saab ajavahemikku
11. a veebruarist kuni
12. a märtsi alguseni, mille jooksul hageja kostjat laekassettide paigaldustööde mittevastavusest teavitas, pidada mõistlikuks. Samuti nähtub kostja 15.03.2016 e-kirjast (tl 39 pöördel), et kostja piisavalt täpselt teadlik, milles laekassettide paigaldustööde mittevastavus seisnes.
13. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tal puudus kohustus laekassettide kõrguse muutmiseks, kuna hageja on sõlminud kostjaga nimetatud tööde teostamiseks uue lepingu, kuid ei ole tööde teostamise eest ettemaksu tasunud. Hageja väidete kohaselt ei ole ta kostjaga laekassettide kõrguse muutmiseks uut lepingut sõlminud, mistõttu puudus tal kohustus nimetatud tööde eest ettemaksu tasuda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled on lisatööde teostamiseks uue lepingu sõlminud, samuti pole kostja tõendanud, et ta on hagejale lisatööde teostamise eest arve esitanud. Kostja 06.04.2016 e-kirjast (tl 40 pöördel) nähtuvalt on kostja möönnud, et laekassetid on alltöövõtja poolt valesti paigaldatud ja lubanud tööd ise ümber teha, märkides, et töid oleks võimalik teostada
14. –
15. nädalal. Hageja 19.04.2016 ekirjast (tl 41) nähtub, et kostja ei ole 06.04.2016 e-kirjas märgitud tähtajast kinni pidanud ega töid teostama tulnud. Alles 22.04.2016 e-kirjas (tl 43) on kostja hagejat teavitanud, et jahutuskassettide kõrguse muutmine ja katterestide paigaldus on lisatööd, mille hind koos materjalidega on 250 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja 02.05.2016 ja 16.05.2016 ekirjadest (tl 45) nähtuvalt on hageja kostjat teavitanud, et võtab kostja pakkumise vastu ja soovib teada, millal kostja tuleb töid lõpetama. Kohtu hinnangul ei saa poolte eelnevalt viidatud e-kirjavahetust pidada lepingu sõlmimiseks ega ettemaksuarve esitamiseks, kuivõrd ekirjavahetusest ei nähtu tööde eest tasumise tähtaega, samuti on kostja jätnud vastamata hageja küsimusele tööde teostamise tähtaja osas. Kohus leiab, et viidatud e-kirjavahetust võib pidada 12 2-17-4028 poolevahelisteks läbirääkimisteks, kuid kuna pooled kõigis olulistes lepingupunktides (tööde teostamise tähtaeg) kokkuleppele ei jõudnud, siis ei saa nimetatud e-kirjavahetust lugeda lepingu sõlmimiseks.

§ 14

lg 5 kohaselt kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. 10.1

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule.

§ 222

lg 1 esimesele lause kohaselt võib ostja juhul, kui asi ei vasta lepingutingimustele, nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Hageja on nõudnud kostjalt mittekohaselt teostatud tööde parandamist. Vaatamata hageja korduvatele nõudmisele ei ole kostja oma kohustust täitnud. Kostja väited, et mittekohaselt teostatud tööd jäid parandamata hagejast sõltunud põhjustel (uue lepingu sõlmimine ja selle eest esitatud arve mittetasumine) on paljasõnalised ja tõendamata. 11. Kostja on seisukohal, et kuna hageja ei olnud korraldanud tema kinnisasja alalise elektrivõrguga liitumist, siis on kostja ventilatsiooniseadmete ühendamisega ajutisse võrguühendusse kohaselt täitnud ventilatsiooniseadmete paigaldamise kohustuse. Kohus ei nõustu kostja nimetatud seisukohaga. Kostja juhatuse liikme ja tegevjuhi V E 21.04.2015 ekirjast (tl 106 ja 109) nähtuvalt on kostja hagejat teavitanud, et ootab statsionaarset elektriühendust, et kostja saaks seadmed jäädavalt elektrivõrku ühendada. Samuti on kostja hagejalt eespool viidatud e-kirjas küsinud, millal ta saab seadmete elektrivõrku ühendamise töid lõpetama tulla. Seega on kostja 21.04.2015 möönnud, et kuigi hageja ei olnud ventilatsiooniseadmete paigaldamise ajaks korraldanud Tallinnas, Gonsiori 33 asuva hambaravikabineti alalise elektrivõrguga liitumist, on kostja kohustuseks ühendada ventilatsiooniseadmed alalisse elektrivõrku.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjal oli kohustus ventilatsiooniseadmete paigaldamisel ühendada seadmed alalisse elektrivõrku. Kuivõrd kostja ühendas ventilatsiooniseadmed ajutisse elektrivõrku, siis ei saa pidada kostjat oma kohustusi kohaselt täitnuks. 11.1 Kohus ei nõustu kostja 08.01.2018 menetlusdokumendis väljendatud seisukohaga, et hagejal oli kohustus tagada seadmete paigaldamiseks sobivad tingimused lepingueseme üleandmise hetkeks (tl 185 – 188). Hageja 16.02.2015 e-kirjast (tl 111) ja 08.03.2015 e-kirjast (tl 13 pöördel) nähtuvalt on hageja võimaldanud kostjale enne ventilatsiooniseadmete paigaldamist objektiga tutvumist. Hagejale adresseeritud 09.03.2015 e-kirjas on kostja märkinud, et läheb objektile, et täpsustada kalorifeeride paigutust ja montaaži (tl 13). Seega pidi kostja Gonsiori 33, Tallinn asuva hambaravikabineti olukorrast enne ventilatsioonisüsteemi paigaldamist teadlik olema. Kohus leiab, et juhul, kui kostja leidis, et alalise elektrivõrgu puudumine hambaravikabinetis takistab ventilatsioonisüsteemi korrektset paigaldamist ja elektrivõrku ühendamist, siis oleks ta pidanud sellest hagejat eelnevalt teavitama. Seda kostja teinud ei ole. 11.2 Kohus ei nõustu kostja väitega, et kostja vabaneb ventilatsiooniseadmete alalisse elektrivõrku ühendamise kohustusest põhjusel, et on ebamõistlik eeldada, et kostja jääb seadmete alalise elektrivõrguga ühendamise valmiduse saabumist määratlemata ajani ootama. Kohus leiab, et ebaõige on kostja 08.01.2018 menetlusdokumendis esitatud väide (tl 186 pöördel), et kostjal oleks teoreetiliselt võimalik olnud nimetatud kohustus täita alles pärast 13 2-17-4028 elektrisüsteemi ehitustööde lõpetamist

1. aasta veebruari. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja kostjat korduvalt teavitanud elektritööde lõpetamisest ja võimalusest ventilatsioonitööd lõpetada. 21.04.2015 e-kirjaga on hageja kostjale teatanud, et elektrik alustas töödega 21.04.2015 ja lubas kostjat elektritööde lõpetamisest teavitada, et kostja saaks ventilatsiooniseadmed alalisse elektrivõrku ühendada. Hageja ja kostja alltöövõtja esindaja vahelisest e-kirjavahetusest (tl 23) nähtuvalt on kostja alltöövõtja lubanud ventilatsioonitöid lõpetama tulla 03.06.
2. Hagiavalduse kohaselt mainitud tähtpäevaks töid teostama ei tuldud. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Samuti pole kostja tõendanud, et nimetatud tähtpäeva järgimata jätmine oli põhjustatud hagejast sõltunud asjaoludest. Hageja 29.07.2015 vastusest kostja 28.07.2015 e-kirjale (tl 20) nähtub, et hageja on kostjat teavitanud uuest tähtajast, millal kostja saab ventilatsioonitöid lõpetama tulla. Kostja ei ole tõendanud, et ventilatsioonitööde lõpetamine hageja 29.07.2015 e-kirjas märgitud tähtajal ei olnud võimalik kostjast sõltumatutel põhjustel. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et septembris
3. a lõhkesid ehitusobjektil veetorud, mistõttu ei olnud töödega võimalik edasi minna. Hageja on 01.07.2017 seisukohas märkinud, et aprillis
4. a olid ventilatsiooni ühendamiseks vajalikud kaablid veetud, kuid ka siis ei tulnud kostja töid lõpetama. Ventilatsiooniseadmete hinnapakkumise kohaselt on 1,5 – 2 nädalat seadmete tarneaeg alates ettemaksu laekumisest kostja arveldusarvele ja tööde teostamise tähtaeg kuni kaks nädalat alates seadmete saabumisest objektile (tl 8). Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hageja arve nr 6.04.15-UK kostjale tasunud 14.04.2015 (tl 10). Seega pidid tööd lepingu kohaselt teostatud olema hiljemalt 05.05.2015, s.o enne veeavarii toimumist septembris
5. Kostja ei ole tõendanud, et ventilatsioonisüsteemi alalisse elektrivõrku ühendamine enne veeavarii toimumist
6. aastal ei olnud võimalik hagejast tingitud põhjustel.
7. Kohus ei nõustu ka kostjaga selles, et kostja hinnangul puudus tal kohustus läbi viia jahutussüsteemi kasutajakoolitust. Kostja on seisukohal, et kuna kasutajakoolitust ei ole ettemaksuarvel nr 6.04.15-UK (tl 17) välja toodud, siis ei ole nimetatud teenus müügilepingu esemeks. Nimetatud ettemaksuarvel märgitud jahutussüsteemide seadmed kui ka seadmete paigaldamiseks vajalikud tööd ei ole samasisulised, mis 20.02.2015 hinnapakkumises. Seetõttu on hageja ekslikult lähtunud ettemaksuarvest nr 6.04.15-UK tulenevate kohustuste hindamisel 20.02.2015 hinnapakkumisest. Siiski on kostja 06.07.2017 vastuse kohaselt nii 06.04.2015, 13.04.2015 kui ka 21.04.2015 teinud hagejale ettepaneku kasutajakoolituse läbiviimiseks, kuid kasutajakoolitus on jäänud läbi viimata, kuna hageja ei ole seda võimaldanud (tl 140). 20.02.2015 jahutussüsteemi hinnapakkumise (tl 12) kohaselt koosneb jahutussüsteemi hinnapakkumine järgmistest komponentidest: Electrolux/Multisplit laekassett 3,5 kW, EACC/N3 (3tk), Elektrolux/Multisplit välisosa 8,0 kW, EACO/N3 (1 tk), jahutuse paigaldus ja MS-257 – seinakonsool 800 x 550 mm (140 kg) (1 tk). Komplektis sisalduvad järgmised tarvikud: kaugjuhtimispuldid, eestikeelne kasutusjuhend, isoleeritud külmatorud kuni 5 jm DRX-16, kondensaatvee toru läbimõõduga 16 mm kuni 5 m, ilukarbik Inoac DD-75 kuni 2 m, puurava ilukate Inoac NW-75-1tk. Jahutussüsteemi hinnas (kokku 3369.05 eurot, millele lisandub käibemaks) sisaldub kasutajakoolitus seadme kasutamiseks. Ettemaksuarvel nr 6.04.15-UK (tl 17) kajastatud toodeteks ja teenusteks on Electrolux/Multisplit laekassett 3,5 kW (3 tk), Electrolux/Multisplit laekassett 3,5 kW (1 tk), seinakonsool MS-257 800 x 550 (140 kg) (1 tk), jahutussüsteemi paigaldus ja tõstuki rent. Seega on õige kostja väide, et ettemaksuarvel märgitud jahutussüsteemide seadmed ei ole täpselt samad, millised on kajastatud 20.02.2015 hinnapakkumises. Samas ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et seetõttu puudub alus 20.02.2015 hinnapakkumises märgitust lähtumiseks. Viidatud hinnapakkumisest nähtuvalt oli poolte esialgne tahe suunatud jahutussüsteemi ostmisele ja paigaldamisele koos seadme kasutajakoolitusega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtub, et pooled on hiljem kokku leppinud, et kuivõrd ettemaksuarvel nr 6.04.15-UK on hinnapakkumises märgitud 14 2-17-4028 Electrolux/Multisplit välisosa 8,0 kW, EACO/N3 (1 tk, hind 913.60 eurot) asemel kajastatud Electrolux/Multisplit laekassett 3,5 kW (1 tk, hind 1589 eurot), siis kasutajakoolitust jahutussüsteemi hinnas ei sisaldu. Vastavalt

§ 29lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.

Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.

§ 29

lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus leiab, kuivõrd 20.02.2015 hinnapakkumises ei olnud kasutajakoolitust toodete/teenuste loetelus eraldi välja toodud, vaid viide, et kasutajakoolitus hinnas sisaldub, oli märgitud üksnes alapunktina, siis ei pidanud hageja mõistlikult eeldama, et kuna kasutajakoolitust ettemaksuarvel kajastatud toodete/teenuste loetelus ei ole, siis kasutajakoolitus ettemaksuarvel märgitud hinnas ei sisaldu. Kostja ei ole tõendanud, et pooled on hiljem teisiti kokku leppinud. Kostja väiteid, et pooled on kasutajakoolituse osas kuidagi teisiti kokku leppinud ei kinnita ka kostja 06.04.2015 ja 13.04.2015 e-kirjad (tl 116 – 117). Nimetatud e-kirjadest nähtuvalt on kostja hagejalt küsinud, millal kasutajakoolituse läbi saaks viia. Hageja 21.04.2015 e-kirjast (tl 106) nähtuvalt on hageja kostjale teatanud, et koolituse saab läbi viia peale seda, kui elektrik on elektritöödega lõpetanud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et toimikumaterjalidest nähtuvalt on hageja kostjat korduvalt teavitanud elektritööde lõpetamisest. Sellest hoolimata ei ole kostja kasutajakoolituse läbiviimist korraldanud. Kostja väited, et hageja ei võimaldanud seadmete kasutajakoolituse läbiviimist, on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus möönab, et kasutajakoolituse läbiviimine võis olla raskendatud pärast veeavarii toimumist septembris

1. a, kuid kuna kohus on otsuse põhjenduste punktis 10 tuvastanud, et alaline elektriühendus oli hagejale kuuluvas hambaravikabinetis tagatud juba hiljemalt juunist
2. a, siis oli kostjal võimalik kasutajakoolitust ka enne veeavarii toimumist läbi viia. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on põhjendamatult jätnud oma lepingust tuleneva kohustuse täitmata.
3. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et kostja on oma lepingust tulenevate kohustuste täitmist rikkunud.
4. Järgnevalt hindab kohus, kas kostja poolne lepingu rikkumine on põhjustanud hagejale kahju ehk kas esineb põhjuslik seos kostja poolse lepingu rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. 14.1 Hagiavalduse kohaselt on hagejale kostjapoolse lepingurikkumise tõttu tekkinud kahju kokku summas 3578.18 eurot, millest 762 eurot moodustavad kolmandalt isikult kostja poolt tegemata tööde tellimisest tekkinud kulu, 1254 eurot moodustavad nõude kohtuvälise sissenõudmise kulud ja 1562.19 eurot moodustavad hageja poolt kantud kommunaal- ja teenuste kulud (maamaks, internet, elekter, vesi ja kanalisatsioon, küte ning maksed Gonsiori 33 hoone hooldus- ja remondifondi).

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 14.2 Hageja on selgitanud, et kuna kostja hageja korduvatest palvetest ja nõudmistest hoolimata ventilatsioonisüsteemi paigaldustöid lõpetama ega jahutussüsteemi laekassettide kõrgust muutma ei tulnud, siis tellis hageja nimetatud tööd kolmandatelt isikult, Svestron Group OÜ-lt ja Bestair Kaubandus OÜ-lt. Arvest nr 13787 (tl 54) nähtuvalt on Svestron Group OÜ esitanud hagejale ventilatsiooniseadmete käivitamise ja mõõdistamise eest arve kogusummas 462 eurot. Arve-saatelehega nr 9361 (tl 55) on tõendatud, et Bestair Group OÜ on hagejale Gonsiori 33 15 2-17-4028 laekassettide kõrguse muutmise eest esitanud arve summas 300 eurot. Vastavalt

§ 127

lgle 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul on kantud kulud põhjuslikus seoses kostja käitumisega, kuivõrd kostjal oli võimalus lepingutest tulenevad tööd endal teostada, kuid vaatamata hageja korduvatele nõudmistele kostja seda ei teinud. Kui kostja oleks oma lepingus tulenenud kohustused korrektselt täitnud, poleks hagejal olnud vajadust eespool nimetatud tööde teostamist tellida kolmandalt isikult ega kanda sellest tulenevalt täiendavaid kulusid.

§ 127

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud hüvitama hagejale kulud kokku 762 eurot. 14.3 Hageja on selgitanud, et püüdis vaidlust kostjaga lahendada kohtuväliselt, milleks hageja on kasutanud advokaadibüroo abi. Hageja on kohtule esitanud Priit Palmiste Advokaadibüroo 07.09.

1. a arve nr 1054 summas 858 eurot ja 05.10.
2. a arve nr 1072 summas 396 eurot (tl 57 – 58). Nimetatud arvetest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusteenusteks nõupidamine kliendiga, materjalidega tutvumine ja õigusliku positsiooni kujundamine ning nõudekirjade koostamine. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja rikkus oma lepingust tulenevaid kohustusi ja jättis kohustused vaatamata hageja nõudmistele vabatahtlikult täitmata, mistõttu pöördus hageja oma õiguste kaitsmiseks ja erimeelsuste kohtuväliseks lahendamiseks advokaadi poole. Kohus leiab, et õigusabikulud kogusummas 1254 eurot on põhjuslikus seoses kostja poolse lepingu rikkumisega. 14.4 Kostja väited, et õigusteenuste kulu ei saanud talle ettenähtav olla, on kohtu hinnangul alusetud. Hageja e-kirjast (tl 40 pöördel) ja kostja 20.04.2016 vastusest (tl 41 pöördel) nähtuvalt on hageja kostjat hoiatanud, et juhul, kui kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täida, pöördub hageja oma õiguste kaitseks advokaadi poole. Seega oli kostja juba alates
3. a aprillist teadlik, millised tagajärjed tema käitumine kaasa võib tuua. 14.5 Kostja väited, et õigusteenuste kulu näol ei ole tegemist hageja poolt kantud kahjuga, kuna hagejale on osutatud õigusteenust kohtusse pöördumise ja hagiavalduse koostamiseks ettevalmistamise eesmärgil, on asjakohatud. Kohtule on esitatud Priit Palmiste Advokaadibüroo advokaadi Stig Henriksoni 07.09.2016 nõudekiri (tl 47 – 49) ja 03.10.2016 avaldus täiendava tähtaja andmiseks töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks (tl 52). Nimetatud dokumendid on adresseeritud kostjale. Kostja on nimetatud dokumentide kättesaamist 07.09.2016 ja 03.10.2016 kinnitanud oma 05.06.2017 vastuväites (tl 98 – 102). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kostja on viidatud dokumendid kätte saanud ligikaudu pool aastat varem kui käesolev hagi kohtusse esitati. Seega ei saa 07.09.2016 nõudekirja ja 03.10.2016 avaldust käsitleda dokumentidena, mis on koostatud kohtusse pöördumise ja hagiavalduse koostamise eesmärgil. Riigikohus on 22.06.2010 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10 märkinud, et kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. 09.02.2011 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10 on Riigikohus asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja kohtuväline õigusabikulude hüvitamine summas 1254 eurot on

§ 127lg 1 alusel lubatud ja kostja on kohustatud nimetatud kulud hagejale hüvitama.

16 2-17-4028 14.6 Hageja selgituste kohaselt on ta kommunaalkulude näol kandnud kahju kokku summas 1562.18 eurot, kuna kostja tegevuse tõttu ei saanud ta Gonsiori 33 pinnal hambaraviteenust osutada ja oli sellest tulenevalt sunnitud kandma asjatult kommunaalkulusid, mis koosnevad maamaksust, internetiarvetest, elektri-, vee ja kanalisatsiooni kulust, Kekulust ning maksetest Gonsiori 33 hoone hooldus- ja remondifondi. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et maamaksu näol ei ole tegemist kostjast tingitud kuluga. Hageja kohustus tasuda maamaksu tuleneb maamaksuseaduse §-st 3, mille kohaselt on maa omanik kohustatud tasuma maamaksu. Maamaksu tasumise kohustus ei sõltu sellest, kas maa omanik maksustatavat maad ise kasutab või mitte. Hageja oleks kohustatud Tallinnas, Gonsiori 33 asuva kinnistu eest maamaksu tasuma ka siis, kui ta oleks kõnealusel pinnal hambaraviteenust osutada saanud. Vastavalt

§ 127

lg 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesoleval juhul puudub põhjuslik seos hageja maamaksukohustuse ja kostja tegevuse vahel. Seega ei kuulu maamaks nimetatud sätte alusel kostja poolt hüvitamisele. Hageja kohustus tasuda Gonsiori tn 33 KÜ poolt talle esitatud arveid nr 2016/12/100, 2016/11/100, 2016/07/100, 2016/08/100, 2016/02/100, 2016/03/100 ja 2016/05/100 (tl 65 – 71) tuleneb kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 13 lg 1, mille kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Nimetatud arvetest nähtuvalt kajastavad arved Ke ja Gonsiori 33 hoone hooldus- ja remondifondi makseid. Nimetatud makseid oleks hageja kui Gonsiori 33 asuva korteri omanik kohustatud olnud tasuma ka siis, kui ta oleks saanud Gonsiori 33 hambaravikabinetis hambaraviteenust osutada. Käesoleval juhul puudub põhjuslik seos hageja kommunaalteenuste tasumise kohustuse ja kostja tegevuse vahel. Seega ei kuulu Gonsiori tn 33 KÜ poolt esitatud arved

§ 127lg 4 alusel kostja poolt hüvitamisele.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et internetiteenuse tarbimine on olnud hageja vaba valik. Telia Eesti AS arvetest (tl 72 – 79 ja 81) nähtuvalt kajastavad esitatud arved interneti kuutasu summas 27.60 eurot kuus. Kuna hageja oma väidete kohaselt Gonsiori 33 asuvas hambaravikabinetis teenust osutada ei saanud ja seega ei vajanud ta nimetatud aadressil ka igapäevaselt internetiühendust, siis oleks ta asjatute kulude kokkuhoidmiseks pidanud lepingu Telia Eesti AS-iga peatama või lõpetama. Seega on internetiteenuse kulu näol tegemist kuluga, mille kandmise hageja ise on otsustanud ja tegemist ei ole kostja käitumisest tingitud kahjuga. Hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite kohaselt on hageja kantud kommunaalkuludeks elektriarved kokku 25.92 euro ulatuses. Nimetatud kulude tõendamiseks on hageja kohtule esitanud 31.10.2015 arve nr 263784643726, 31.12.2015 arve nr 263870143777 ja 29.02.2016 arve nr 263430891251 (tl 60 – 62, tl 82). Hageja on hagiavalduses selgitanud, et septembris 2015 lõhkes Gonsiori 33 hoones veetoru, mille tagajärjel sai hagejale kuuluv hambaravikabinet veekahjustusi. Veekahjustustest tulenenud parandustöid teostasid kolmanda isikud kuni veebruarini

1. a. Kuivõrd kohtule esitatud elektriarvetel kajastatud ajavahemikul (s.o oktoobris
2. a, detsembris
3. a ja veebruaris
4. a) ei oleks hageja Gonsiori 33 asuvas hambaravikabinetis hambaraviteenust osutada saanud, kuna sel ajal teostati veekahjustustest tulenevaid parandustöid, siis puudub seos kostja tegevuse ja elektriarvete tasumistest tekkinud kulude vahel. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Gonsiori 33 toimunud veeavarii polnud põhjustatud kostja tegevusest. Seega ei ole hageja tõendanud, et eespool viidatud arvete tasumisest tulenenud kulu on põhjuslikus seoses kostja tegevusega. 17 2-17-4028
5. Kõike eelnevat arvesse võttes on hageja kahjunõue põhjendatud 2016 euro ulatuses. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 2016 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis hagi rahuldatud osalt, s.o 2016 eurolt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.03.2017 kuni kohustuse täitmiseni. IV Menetluskulude jaotus

1. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poole endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
2. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis peab kohus põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Sellest tulenevalt jätab kohus hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 64 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 44 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 kohaselt Kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 18