← Eesti

2-17-1024/52

Obsah (8)§ 436§ 234§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 05.11.2018.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-1024 Tsiviilasi H-H K hagi S S´

) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. 21.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-8004).

  1. Poolte vahel on käesoleval juhul vaidlus selle üle, kas hageja nõue summas 139 574,80 eurot kuulub kostja pankrotimenetluses tunnustamisele PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestatud (I järgu) nõudena.
  2. PankrS § 106 lg 1 esimese, teise ja neljanda lause kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.
  3. Hagi kohaselt on hageja nõue võlgniku vastu 139 574,80 eurot. Nõude aluseks on hageja ja võlgniku vahel 07.10.2008 Ameerika Ühendriikides Floridas sõlmitud abieluvaraleping. Nimetatud abieluvaraleping on sõlmitud Florida osariigis ja lepingu p 16 järgi kohaldatakse lepingu suhtes Florida osariigi seadusi. 25.

§ 234

kohaselt tuleb väljaspool Eesti Vabariiki kehtivat õigust, rahvusvahelist õigust ja tavaõigust tõendada üksnes niivõrd, kuivõrd need ei ole kohtule teada. Õiguse väljaselgitamisel võib kohus kasutada ka teisi teabeallikaid ning teha teabe hankimiseks vajalikke toiminguid. Välisriigi õiguse väljaselgitamisel lähtub kohus muu hulgas rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) §-ist

  1. REÕS § 4 lg 1 järgi teeb kohaldatava välisriigi õiguse sisu kindlaks asja menetlev kohus. Kohtul on õigus nõuda selleks poolte kaasabi. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel õigus esitada kohtule dokumente välisriigi õiguse sisu kindlakstegemiseks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-133-16, p 16).
  2. REÕS § 2 lg 1 kohaselt kui tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt 4 lähtutakse välisriigi õiguse kohaldamisel kohaldatava õiguse tõlgendusest ja kohaldamise praktikast selles riigis.
  3. Eeltoodud abieluvaralepingu p 9 kohaselt tulenevalt kohustus võlgnik hagejale hüvitama 2 700 700 krooni (kd I, tl 41-46, pöördel), millise summa tasus hageja AS-ile SEB Pank kinnistut aadressil xxx, Eesti koormava hüpoteegi kustutamiseks (hageja kui müüja, S L kui ostja, võlgniku ja AS SEB Pank vahel 01.08.2008 sõlmitud ja Tallinna notari M V poolt tõestatud (notari ametitoimingute raamatu registri nr xxx) hüpoteekide kustutamise avaldus, isikliku kasutusõiguse kustutamise avaldus, kinnistu müügileping ja asjaõigusleping (kd I, tl 35-39). Hageja ja võlgniku vaheline 07.10.2008 abieluvaraleping on kantud 22.02.2012 kandeavalduse alusel Eesti abieluvararegistrisse 21.03.2013 (kd I, tl 40, pöördel). Hageja väitel on võlgnik 07.10.2008 abieluvaralepingust tulenevat rahalise kohustuse summas 141 574,80 eurot osaliselt, summas 2 000 eurot, täitnud. Hageja nõue on tagatud hageja ja võlgniku vahel 02.08.2008 sõlmitud pandilepingust tuleneva pandiga (kd I, tl 22, pöördel), mistõttu palub hageja tunnustada nõuet 139 574,80 eurot I rahuldamisjärgu nõudena.
  4. S S´i (pankrotis) pankrotihaldur vaidles H-H K nõudele vastu, leides, et abieluvaralepingust tulenev nõue summas 139 574,80 eurot on lõppenud aegumise tõttu.
  5. Kostja teatas kohtule, et Florida osariigi tsiviilõiguse aegumist puudutavad sätted on leitavad Florida statuudi VIII jaost, mille § 95.11

(2)(b) tulenevalt aeguvad kirjalikust lepingust tulenevad nõuded 5 aastaga (kättesaadav arvutivõrgus- https://statelaws.findlaw.com/florida-law/florida-civilstatute-of-limitations-laws.html, https://codes.findlaw.com/fl/title-viii-limitations/fl-st-sect-9511.html).
  1. Hageja oli seisukohal, et lugedes internetist juurde Florida osariigi abieluvaralepinguid puudutavate sätete ja USA Florida osariigi kohtupraktika kohta, on hageja arusaamisel, et nii Floridas, kui ka enamustes teistes osariikides peatub abieluvaralepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg kuni abielu on poolte vahel kehtiv. Pooltel on samas võimaldatud teineteise vastu nõuete esitamine igal soovitud hetkel, samuti on pooltel võimalik eraldi abieluvaralepingus kokku leppida, et nõuded võivad aeguda ka abielu kestel. Hageja ja võlgnik pole selles kokku leppinud. Florida osariigi seadusloome eristab abielu eelset varalepingut ja abielu sõlmimise järgselt sõlmitud varalepingut. Viite seadusele (vt punkt 9) on võimalik leida järgmiselt veebilehelt: https://marriage.uslegal.com/permaritalagreements/florida-premarital-agreement-law/. Abielueelse varalepingu seaduse punkti 9 kohaselt on sätestatud, et „Any statute of limitations applicable to an action asserting a claim for relief under a premarital agreement is tolled during the marriage of the parties to the agreement“, mis tõlkes tähendab, et „kõikvõimalikud aegumistähtajad, mis tulenevad abielueelsest varalepingust peatuvad abielu kehtivuse ajal“. Abielu sõlmimise järgne varaleping on USA seadustes väidetavalt uudsem nähtus ning selle kohta puuduvad täpsemad regulatsioonid. USA õiguskirjandusest on välja loetav, et abielu sõlmimise järgsele varalepingule kohaldatakse abielueelse varalepingu sätteid. Täiendavalt juurde loetud järgmiselt veebilehelt: https://www.myfloridalaw.com/divorce/fighting-prenups-andpostnups/ ja kaasus Crispo v. Crispo, kus jõuti järeldusele „Postnuptial agreements or marriage settlement agreements are continuing contract where the duties of the parties are ongoing and the statute of limitations generally does not run. Crispo v. Crispo, 2006 Pa. Super 267“. (tõlkes „abielusõlmimise järgsed varalepingud ja abielusuhet reguleerivad kokkulepped on kestvuslepingud ning aegumistähtajad reeglina ei jookse/“. Vt https://www.pafamilylawyers.com/Notable-PAAppellate-Cases/Marital-Agreement-Cases.shtml). Seega arvestades, et hageja ja võlgnik lahutasid seisuga 18.07.2016, siis hakkas viieaastane aegumistähtaeg jooksma alates poolte abielu lahutamisest ning peatus nõude esitamisel võlgniku pankrotimenetluses. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja abieluvaralepingust tulenev nõue võlgniku vastu aegunud. 5
  2. Kohus märgib, et H-H K ja S S abiellusid 21.02.2007 ja lahutasid 18.07.2016 (kd II, tl 67). Kohustus, mille täitmist hageja nõuab, tuleneb 07.10.2008 sõlmitud abieluvaralepingust. Nõudeavalduse S S´i pankrotimenetluses esitas hageja 15.07.
  4. Florida statuudi VIII jao § 95.11
(2)(b) sätestab „Actions other than for recovery of real property shall be commenced as follows:
(2)Within five years.- (b) A legal or equitable action on a contract, obligation, or liability founded on a written instrument, except for an action to enforce a claim against a payment bond, which shall be governed by the applicable provisions of paragraph
(5)(e), s. 255.05
(10), s. 337.18
(1), or s. 713.23
(1)(e), and except for an action for a deficiency judgment governed by paragraph
(5)(h)“, mis tõlkes tähendab, et „Kinnisvara tagastamise aluseks mitteolevaid nõudeid saab esitada järgmiselt:
(2)viie aasta jooksul (b) nõue, mis tuleneb lepingust, kohustus või vastutus, mis põhineb kirjalikul dokumendil, välja arvatud tasutud deposiidi sissenõudmiseks esitatud nõude, mille suhtes kohaldatakse §
(5)(e), s. 255.05
(10), s. 337.18
(1)või s. 713.23
(1)(e) ja välja arvatud kohtuotsusest tulenev nõue, mis on reguleeritud §
(5)(h)“.
  1. Hageja on märkinud eeltoodud sätete osas, et neile ei saa tugineda seni, kuni abielu on kehtiv. Hageja hinnangul toetab tema seisukohta internetist loetud Florida osariigi abieluvaralepinguid puudutavad sätted ja kohtupraktika. USA õiguskirjandusest on välja loetav, et abieluvaralepingust tulenevad aegumistähtajad peatuvad abielu kehtivuse ajal. Kohus märgib, et hageja on esitanud konkreetsed sätted vaid abielueelsete varalepingute kohta ning eeldanud, et seetõttu kohalduvad need ka pärast abielu sõlmimist sõlmitud lepingutele. Käesoleval juhul oli abieluvaraleping sõlmitud abielu ajal. Lisaks on hageja poolt viidatud abielueelse varalepingu seaduse punkt 9 poolik. Terviksõnastus on antud sättel järgnev: „Any statute of limitations applicable to an action asserting a claim for relief under a premarital agreement is tolled during the marriage of the parties to the agreement. However, equitable defenses limiting the time for enforcement, including laches and estoppel, are available to either party“. Normi teine lause tähendab tõlkes „vaatamata aegumistähtaegade peatumisele, on abielueelse varalepingu pooltel siiski võimalus kasutada õiguskaitsevahendeid, millele seadus viitab, ehk laches ja estoppel“. Laches on õiguskaitsevahend, mida saab kasutada olukorras, kus õigustatud isik ei ole pikema aja jooksul oma õigust kasutanud. Abieluvaraleping sõlmiti 07.10.
  2. Hageja esitas S S´i pankrotimenetluses oma nõudeavalduse alles 15.07.
  3. Kohtu ette ei ole toodud ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et nõuete, mis tulenevad Floridas sõlmitud abieluvaralepingust, maksmapanekuks oleks enne pankrotti midagi tehtud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et ka juhul, kui hageja nõue ei oleks aegunud, on hageja selle kaotanud, kuna õiguse pikaaegsel mittekasutamisel võib teine pool hea usu põhimõttest tulenevalt järeldada, et seda õigust ei kasutata ja isik kaotab õiguse. Estoppel on õiguskaitsevahend, mida saab kasutada, kui isik on jätnud oma avalduste või käitumisega mulje, et ta õigust ei kasuta. Kostja leidis, et ka selle õiguskaitsevahendi eeldused on täidetud. Kohus nõustub eeltooduga. Isegi, kui lugeda hageja poolt tehtud viide õigeks, ei välista see hea usu põhimõttest tulenevalt kostja vastuväiteid, mille kohaselt hageja on mitte midagi tegemise tõttu oma nõude kaotanud. Täiendavalt märgib kohus, et hageja on viidanud kohtulahendile, mille asjaolusid esile toomata ei ole võimalik teha järeldusi, et selles toodud seisukohad kohalduvad ka käesolevas vaidluses. Lisaks tuleb silmas pidada, et tegemist on Pennsylvania osariigi kohtulahendiga, kus kasutatakse Pennsylvania osariigi õigust.
  4. 10.10.2018 toimunud kohtuistungil on hageja täiendavalt selgitanud, et kui eraldi regulatsioon puudub, tuleks kohaldada analoogiat. Õiguskirjandusest lähtuvalt see uus nähtus ei ole, kuna abielujärgsete lepingute puhul erisugust regulatsiooni ei ole, võiks lähtuda analoogiast ja rakendada abieluvaraeelsete lepingute regulatsiooni. Kostja oli seisukohal, et analoogia kohaldamiseks peaks kohtu ette olema toodud Florida õigusnorm, mis analoogiat reguleerib. Analoogiat ei saa kohaldada TsÜS-i alusel, vaid Florida õiguse alusel. Analoogia kohaldamise võimalust kostja ei näe, selle võimaluse olemasolu ei ole hageja tõendanud. Kohaldada saab neid õigusnorme, mis on kohtu ette toodud. 6
  5. Kohus nõustub kostja seisukohaga ja märgib, et kohtul puudub alus eeldada, et Florida osariigi õigus analoogiat reguleerib.
  6. Kohus leiab, et hageja ei ole tema poolt viidatud õigusnormide ega lahendite kaudu ümber lükanud kostja väidet, et asjakohane aegumistähtaeg on 5 aastat, mis on möödunud. Kuna Florida statuudi VIII jaost §-ist 95.11
(2)(b) tulenevalt aeguvad kirjalikust lepingust tulenevad nõuded 5 aastaga, on hageja 07.10.2008 sõlmitud abieluvaralepingust tulenev nõue võlgniku vastu aegunud. 37. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus 38.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 39.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 40.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 41.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus.

  1. Kostja menetluskulude suuruseks on kokku 559,20 eurot (käibemaksuga) (kd II, tl 81, pöördel). Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest.
  2. Kostja lepinguline esindaja on sooritanud järgmised õigusabitoimingud: - 08.10.2018- tsiviilasja materjaliga tutvumine - kestus 2 h 20 min; - 09.10.2018- kohtuistungiks ettevalmistamine- kestus 41 min ning - 10.10.2018- kohtuistungil osalemine ja istungijärgne arutelu kliendiga- kestus 52 min. Kokku 3 h 53 min.
  3. 17.10.2018 teatas hageja kohtule, et hagejal ei ole vastuväiteid pankrotihaldur Indrek Lepsoo menetluskulude suurusele.
  4. Kohus leiab, et arvestades menetlustoimingute sisu ja mahtu, on eelpool nimetatud toimingud põhjendatud ja vajalikud.
  5. Võttes arvesse kostja lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 3 tunni ja 53 minuti (2 h 20 min + 41 min + 52 min) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 144 eurot (sisaldab käibemaksu). Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu
  6. oktoobri
  7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;
  8. oktoobri
  9. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;
  10. novembri
  11. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-13;
  12. detsembri
  13. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Kohus leiab, et eeltoodud tunnitasu suurus on mõistlik ja põhjendatud. 7 47.

§ 174

lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja palus lepingulise esindaja kulud hagejalt välja mõista koos käibemaksuga. Kostja selgitas, et kostja menetluskulud kantakse S S´i (pankrotis) pankrotivara arvel (PankrS § 541 lg 1 teine lause) ja S S (pankrotis) ei ole käibemaksukohustuslane. Tuginedes eeltoodule on kostjale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuga. 48. Kokku tuleb H-H K´lt mõista S S´i (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo kasuks välja S S´i (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo menetluskulud summas 559,20 eurot (3 h 53 min x 144 eurot/h). 49.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja lepinguline esindaja esitas avalduse kooskõlas

§ 177lg 4.

50.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.