2-18-11884/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2018.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-11884 Tsiviilasi Ž J hagi I J lahutamise nõudes Hagihind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Ž J (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Hageja esindaja: M K (e-post M.K@gmail.com) Kostja: I J (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) vastu abielu 11.10.2018 Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.
2. Lahutada Ž J ja I J abielu, mis on sõlmitud 23.08.2003 Lääne-Viru Maavalitsuses, mille kohta on koostatud abieluakt nr
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue Hageja ja kostja abiellusid hagi kohaselt 23.08.
6. Hageja soovib abielu lahutada, kuna ta ei ole kostjaga suhelnud üle 10 aasta ning hageja leiab, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kostjaga leppimist ning kooselu jätkamist ta võimalikuks ei pea. Kohtuistungil kinnitas hageja, et soovib jätkuvalt lahutust, kuna ta ei ela kostjaga juba pikalt koos. Hageja soovib, et peale lahutust jääks talle praegune perekonnanimi. Hageja palub lahutada poolte abielu. Kostja seisukohad Kostja enne kohtuistungit kirjalikku vastust hagile ei esitanud ning istungile ei ilmunud. Kohus kuulas kostja 11.10.2018 ära telefoni teel. Kostja märkis, et soovib samuti lahutust, kuid ei soovi, et hageja jääks pärast lahutust tema perekonnanime kandma. Kostja ei pidanud vajalikuks enda ärakuulamist kohtuistungil. 21.10.2018 esitas kostja ka kirjaliku vastuse hagile, milles jäi telefoni teel avaldatud seisukohtade juurde. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused PKS (perekonnaseadus) § 65 lg 1 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Vastavalt PKS § 67 lg 1 kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kostja on võtnud hagi õigeks. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadutik) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hagi õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 4 järgi abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Kohtule ei ole teada asjaolud, miks peaks jätma kostja õigeksvõtu vastu võtmata. Hageja on välja toonud, et pooled elavad eraldi alates
7. aastast ning juba üle 10 aasta teineteisega suhelnud pole. Kostja on võtnud hagi õigeks ning on hageja väljatooduga nõus. Nii hageja kui kostja soovivad lahtustu. Nimetatu ei võimalda asuda muule seisukohale, kui et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kohus rahuldab hageja nõude abielu lahutamiseks. Vastusena kostja seisukohale hageja perekonnanime osas selgitab kohus, et tulenevalt nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 on isiku varem kantud perekonnanime taastamine abielu lahutamisel võimalik üksnes isiku enda vastavasisulise avalduse alusel. Tsiviilasja hind ja menetluskulud Tulenevalt TsMS § 132 lg 1 on hagihind 3 500 eurot. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 2