lg 1, § 215 lg 2 p 2, § 266 lg 2 p 1 ja § 121 lg 1 järgi ning tema suhtes kohaldati
lg 1 p-des 2, 6, 10 sätestatud mõjutusvahendeid.
lg 1 p 6 ja § 87 lg 4 alusel kohaldati T V suhtes mõjutusvahendina 1 aastaks käitumiskontrollile allutamist vastavalt
§s 75 sätestatule. T V allutati Viru Vangla kolmanda üksuse kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati käitumiskontrolli ajal järgima
lõikes 1 toodud kontrollnõudeid.
lg 1 p 2 alusel kohustati T V käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel (teenuse korraldab kohalik omavalitsus – xxxx linn).
lg 1 p 10 alusel kohustati T V käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (sealhulgas A I) ning 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest otsima endale töökoha või jätkama õpinguid keskhariduse või eriala omandamiseks. Kohtuotsus jõustus 04.04.
lg 2 p 21 alusel kohustuseks mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kriminaalhooldusametnik lähtub ettepanekut tehes asjaolust, et T V on oma käitumisega näidanud üles vaid ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse ja ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ja 2 normidesse. Kriminaalhooldusalune ei ole teinud midagi selleks, et oma käitumist muuta ning annab vaid katteta lubadusi ning ei ole koostöövalmis. Kohtumääruse põhjendused
lg 4 kohaselt kohus võib isiku, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, allutada käitumiskontrollile kuni üheks aastaks. Kontrollnõuete järgimata jätmise või pandud kohustuste täitmata jätmise korral võib kriminaalhooldusametnik seda isikut kirjalikult hoiatada või kohus pikendada talle määratud käitumiskontrolli tähtaega kuni ühe aasta võrra või muuta talle määratud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. KrMS § 430 sätestab, et karistusseadustiku § 87 lõike 8 alusel mõjutusvahendi liigi, tingimuste või tähtaja muutmise või käitumiskontrolli täiendavate kohustuste määramise vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega, kui kriminaalhooldaja, mõjutusvahendit kohaldava asutuse juht või mõjutusvahendi aluseks olnud süütegu menetlenud asutus on täitmiskohtunikule esitanud teatise mõjutusvahendina määratud kohustuse täitmata jätmise kohta. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune T V on vaatamata varasematele erakorralistele ettekannetele rikkunud taaskord temale Viru Maakohtu 19.03.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2349 määratud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Erakorralise ettekande ja selle lisadega on leidnud kinnitust, et kriminaalhooldusalune on rikkunud
lg 1 p-s 2 sätestatud kohustustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,
lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust osaleda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel ning
lg 1 p-s 10 sätestatud kohustust otsida endale töökoht või jätkata õpinguid keskhariduse või eriala omandamiseks. Samuti on T V rikkunud temale Viru Maakohtu 06.07.2018 määrusega määratud täiendavat lisakohtustust alluda alkoholivastasele ravile, sest erakorralisest ettekandest nähtub, et T V ei ole käesolevaks ajaks alkoholivastasele ravile pöördunud. T V on vaatamata korduvatele hoiatustele ning erakorralistele ettekannetele jätkanud käitumiskontrolliga kaasnevate nõuete rikkumisi. Kohus leiab, et käitumiskontrolli tähtaja pikendamine veel ühe kuu võrra on hädavajalik, et suunata kriminaalhooldusalust õiguskuulekale teele. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalusel tuvastati 13.11.2018 narkootikumide tarvitamine, kuid erakorralise ettekande juurde ei ole lisatud 13.11.2018 rikkumise aluseks olnud dokumente. Samuti ei nähtu erakorralisest ettekandest, et kriminaalhooldusaluselt oleks rikkumise kohta küsitud kirjalikku selgitust. Kuivõrd kohus ei saa teha otsustust määrata kriminaalhooldusalusele täiendav lisakohustus ainult erakorralise ettekande alusel, siis tuleb kohtul jätta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata osas, milles kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku T V määrata täiendavaks lisakohustuseks
lg 2 p-s 21 sätestatud kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Maakohus juhindudes eeltoodust ja
MS § 387, § 383, § 384 sätteist, rahuldab Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare 07.12.2018 esitatud erakorralise ettekande osaliselt ning pikendab T V määratud käitumiskontrolli tähtaega 1 kuu võrra, s.o kuni 04.11.2019. 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.