Obsah (11)

§ 162§ 152§ 154§ 657§ 232§ 654§ 436§ 438§ 392§ 230§ 173

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2018, Tallinn Tsiviilasja numbe

§ 162lg-ga 1 hageja.

Kostja palus välja mõista menetluskulud 6460,54 eurot, millele lisandub 12.04.2018 kohtuistungi kestusele vastav kulu, saamata jäänud palk ja laevapiletid 260,95 eurot. Kostja väitel kaasnes talle asja esimesel arutamisel maakohtus lepingulise esindaja kulu 2849 eurot, sõidukulu 446 eurot, saamata jäänud töötasu 254,12 eurot. Apellatsioonimenetluses tasu lepingulisele esindajale 1056 eurot, sõidukulu 181 eurot ja saamata jäänud töötasu 115,54 eurot. Asja teisel arutamisel maakohtus kaasnes kostjale lepingulise esindaja kulu 1298 eurot, saamata jäänud palk ja laevapiletid 260,95 eurot.

1. Maakohus leidis, et kostja taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohtuistung 27.04.2016 kestis 45 minutit. Asja keerukust ja materjalide mahtu arvestades saab istungiga seotud toimingute põhjendatud ajakuluks lugeda 2 tundi. Kohtuistungiga 07.09.2016 seotud toimingute põhjendatud ajakulu on 1,5 tundi. Kohtuistungil 02.11.2016 kahe lepingulise esindaja kasutamine ei ole põhjendatud. Tsiviilasi pole oma iseloomult tavapärasest keerukam ning materjalide maht ja nimetatud istung ei eeldanud kahe lepingulise esindaja kasutamist. Muus osas on asja esimesel arutamisel maakohtus kostja menetlustoimingutele kulunud aeg põhjendatud. Seega on põhjendatud aeg kokku 13 tundi ja 45 minutit.
2. Ringkonnakohtu istung 06.04.2017 kestis ühe tunni, seega osaliselt tuleb taotletud menetluskulu suurust selle toimingu eest vähendada. Muus osas on asja arutamisel ringkonnakohtus kostja menetlustoimingud ja nendele kulunud aeg põhjendatud. Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud aeg ringkonnakohtus kokku 7 tundi.
3. Asja uuel arutamisel maakohtus on 30.08.2017 menetlusdokumendi koostamise aeg põhjendatud 2,5 tundi. Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud aeg kokku 8 tundi ja 46 minutit (6 tundi ja 40 minutit, millele lisandub 12.04.2018 kohtuistungi ajakulu).
4. Seega on põhjendatud kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguteks kulunud aeg kokku 29 tundi ja 31 minutit, tunnitasuga 110 eurot. 5
5. Kostja elukoht on Soome Vabariigis (Helsingist 65 kilomeetrit), sellega seoses taotles kostja kolme istungiga seoses sõidukulude väljamõistmist. Mõistlikuks sõiduautoga seotud kuluks saab asja esimesel arutamisel lugeda 50 eurot ja laevapiletite kulu 329 eurot, seega kokku 379 eurot. Ringkonnakohtu istungiga seotud laevapiletite kulu 181 eurot on põhjendatud kulu. Seoses asja uue arutamisega maakohtus on põhjendatud 135 eurot, millele lisandub istungilt tagasisõidu kulu. Seega kokku on kostja menetluskulu seoses istungitega kaasnenud sõidukuludega 830 eurot.
6. Kostja taotles lisaks saamata jäänud töötasu väljamõistmist seoses kohtuistungitele tulemisega: asja esimesel arutamisel maakohtus kokku 254,12 eurot, asja arutamisel ringkonnakohtus 115,54 eurot ja asja uuel arutamisel 08.02.2018 istungiga seoses 126 eurot. Menetlusosalisele hüvitatakse saamata jäänud töötasu samadel alustel ja samas ulatuses nagu hüvitatakse tunnistajakulud

§ 152alusel.

Välisriigis elavale menetlusosalisele on

§ 154sätestatud põhimõte kohaldatav.

Kostja põhjendatud saamata jäänud töötasu suuruseks on 621,66 eurot.

1. Kokku on põhjendatud kostja menetluskuludena õigusabikulu 3896,18 eurot (koos käibemaksuga), sõidukulu 830 eurot ja saamata jäänud töötasu 621,66 eurot, mistõttu tuleb hagejalt välja mõista kostja menetluskulude katteks 5347,84 eurot, millele lisandub viivis otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
2. Hageja esitas maakohtu otsuse peale 13.06.2018 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3. Kaebuse väidete kohaselt luges maakohus pea kõik kostja kaheldavad argumendid usutavateks, hageja omad seevastu tühisteks. Nii leidis maakohus, et asjaolu, et 12.03.2012 väljaostu õigusest loobumine on allkirjastatud AH poolt, kinnitab kostja väidet selle kohta, et AH ja kostja vahel oli suuline kokkulepe selle kohta, et hageja loobub sõiduki väljaostuõigusest kostja kasuks. Suuline kokkulepe, mille olemasolu ei ole isegi tõestatud, ei saa aga kuidagi kinnitada allkirja andmist AH poolt.
4. Maakohus jättis vastamata hagi põhiküsimusele, milline oli vaidlusaluse nõudeõiguse rahaline väärtus ja kas nõudeõiguse loovutustehinguga võis hagejale tekkida materiaalne kahju. Teada oli, et hageja tasus vaidlusaluse sõidukiga seoses kapitaliliisingu makseid, mis lubab eeldada hageja eesmärki saada sõiduk pärast maksete tasumist enda omandisse. Seega, isegi kui ei ole veenvalt tõendatud, et kostja kuritarvitas AH usaldust ja kasutas tema ID-kaarti loovutuspaberitele allkirja panemisel, ja kohus tuvastas, et kokku on lepitud sõiduki omandi nõudeõiguse loovutamises kostjale, pidanuks kohus hindama, kas loovutustehing võis oma sisult olla hagejale kahjulik. Kui vastus viimasele küsimusele on jaatav, tulnuks kohtul hageja nõudest lähtuvalt hinnata tekitatud kahju suurust (nõudeõiguse väärtust) esitatud tõendite põhjal.
5. Maakohus ei arvestanud, et äriseadustiku kohaselt ei ole osaniku otsuse olemasolu võimalikust vastutusest rääkides mitte alati määrav, kuna juhatusel ja ka osanikul endal ei ole õigust kuritarvitada oma mõju osaühingu suhtes. Seega, kuna kostja ise tolleaegse 6 hageja juhatuse liikmena väidab, et ta sõlmis AH-ga kokkuleppe vaidlusaluse sõiduki omandi nõudeõiguse loovutamise kohta, selle eest omaltpoolt midagi vastu andma, siis sai selline tehing olla kasulik vaid kostjale endale, mitte hagejale. Juhatuse liige ei vabane vastutusest äriühingu eest isegi siis, kui ta väidab, et ei teinud äriühingut kahjustavat tehingut üksinda. Kostja oleks pidanud korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse järgimisel aru saama, et sõiduki omandi saamine n-ö kingitusena ei saa olla kooskõlas hageja majanduslike huvidega, seega ei saa olla ka seaduspärane. Vastus apellatsioonkaebusele
6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata

§ 657lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

1. Maakohtu tuvastatu kohaselt oli kostja hageja juhatuse liikmeks kuni 09.04.
2. Hageja ja Swedbank Liising AS-i vahel oli sõlmitud liisinguleping sõiduki VW Caravelle Long (reg nr XXXXXX liisimiseks. 12.03.2012 on AH hageja ainuosanikuna ja teise juhatuse liikmena teinud avalduse sõiduki väljaostuõigusest loobumise kohta kostja kasuks. 13.03.2012 on Swedbank Liising AS ning kostja sõlminud müügilepingu, millega kostja ostis vaidlusaluse sõiduki 990,10 euro eest. 37.

§ 232

lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus tõendite hindamisel eksinud, kui leidis, et tõendamata on hageja väide, et AH ei allkirjastanud 12.03.2012 sõiduki väljaostuõigusest loobumise avaldust. Maakohus on oma järeldust põhjalikult argumenteerinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (

§ 654lg 6).

1. Hageja leiab, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi ja nõuab sellest tulenevalt kostjalt kahju hüvitamist. TsÜS § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Vastavalt ÄS § 187 lg 2, juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 37 lg 1 teine lause sätestab, et juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele.
2. Kostja on vastuväidetes tuginenud asjaolule, et äriühingu ainuosanik on loobunud 12.03.2012 kostja kasuks sõiduki väljaostuõigusest. Maakohus asuski seisukohale, et kuna kostja tegi tehingu ainuosaniku nõusolekul, siis ei ole kostja juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Ringkonnakohus selle järeldusega ei nõustu. Kolleegium märgib, et erialakirjanduses on selgitatud, et kõrgemalseisva organi otsus peab olema nii materiaalselt kui formaalselt kehtiv, sh selles sisalduv nõustumus või korraldus ei tohi olla suunatud 7 osaühingule kahju tekitamisele. Asjaolu, kas kõrgemalseisva organi otsus (nõustumus või korraldus) on õiguspärane või mitte, peab hindama juhatus ise, rakendades selleks korraliku ettevõtja hoolsust. Kui kõrgemalseisva organi otsus on ebaseaduslik, siis ei vabane juhatuse liige oma kohustuse täitmisest ega ka vastutusest selle rikkumise eest. Kui osaühingu osanikud annavad juhatuse liikmele korralduse või nõusoleku osaühingu jaoks kahjuliku tehingu tegemiseks, siis ka nimetatud korralduse täitmisest peaks juhatuse liige keelduma. Seega peab juhatuse liige hindama kõrgemalseisva organi otsuse puhul nii selle kehtivuse formaalsete kui ka materiaalsete eelduste täidetust vähemalt korraliku ettevõtja hoolsusega, samuti kontrollima, kas korraldust täites võib tekkida kahju osaühingule. Kõrgemalseisva organi otsus ei ole seega automaatselt käsitatav asjaoluna, mis vabastaks juhatuse liikme vastutusest osaühingu ees ega sunniks juhatuse liiget täiendavalt rakendama oma kohustuste täitmisel korraliku ettevõtja hoolsust (Vt K. Saare jt, Ühinguõigus I. Kapitaliühingud, 2015, lk 169-170). 40.

§ 436

lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 392

lg 1 p 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta.

§ 230

lg 2 järgi võib kohus teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.

1. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on maakohus jätnud välja selgitamata ja hindamata, kas ainuosaniku nõustumus oli oma sisult õiguspärane. Maakohus ei ole analüüsinud, kas sõiduki väljaostuõigusest loobumine kostja kasuks ja kostja poolt väljaostuõiguse kasutamine oli äriühingu huvides, ning kas sellega tekitati äriühingule kahju. Maakohus ei ole hinnanud, kas kostja, kasutades hageja asemel sõiduki väljaostuõigust, tegutses vähemalt korraliku ettevõtja hoolsusega. Maakohus on jätnud eeltoodud asjaolude osas seisukoha võtmata ja tõendid hindamata. Sellest tulenevalt ei ole maakohus käsitlenud ka võimaliku kahju suurust. Samuti ei ole maakohus analüüsinud kostja tasaarvestuse vastuväidet.
2. Lisaks ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul piisavalt selgitanud tõendamiseset seoses hageja vastuväitega kostja poolt väidetud laenu andmisele. Hageja selgituste kohaselt ei ole tegemist laenuga, vaid kutsikate müügi, teenuste osutamise jm eest maksti äriühingule sageli sularahas, ning kostja pani selle raha äriühingu arvele. Hageja ei ole aga oma väite kohta tõendeid esitanud. Maakohus on küll selgitanud, et hageja peab tõendama sularaha makseid kassasse, kuid ei ole selgitanud, et hageja ülesandeks on eelkõige tõendada oma väidet, et kostja poolt hagejale tehtud rahaülekanded on tehtud hageja enda vara arvelt.
3. Kuna maakohus on jätnud osaliselt eelmenetluse ülesanded täitmata ning asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastamata, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Menetluskulude jaotus 8
4. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173

lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 9