Väärteoasi nr 4-18-4960 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2018. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-18-4960 Kohtukoosseis Kohtunik Rai

) § 130 lg 1 ja EÜ Parlamendi ja Nõukogu määruse 561/2006 (edaspidi EÜ määrus) artikli 7 nõudeid ja pani toime

§ 248lg-s 2 sätestatud väärteo.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

§ 248

lg-s 2 sätestatud rikkumise eest määrati Kaarel Kurvitsale rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 160 eurot (tl 17). Menetlusalune isik Kaarel Kurvits esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist (tl 2-8). Kaebuse kohaselt on Kaarel Kurvits järginud 10.09.

1. a EÜ määruse artiklis 7 sätestatuid nõudeid vaheaja suhtes ning seetõttu ei saa talle ette heita eelmainitud regulatsiooni rikkumist. Väite tõendamiseks on Kaarel Kurvits esitanud juhikaardi väljatrükid (tl 5-8). Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja väärteotoimiku (tl 12). 22.10.
2. a määrusega võttis kohus Kaarel Kurvitsa kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta ja Kaarel Kurvitsal seisukoht kirjaliku menetluse ning kaitsja osavõtu kohta (tl 26). Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha, milles nõustub kaebuse esitajaga, et perioodile esitatud vaheaja nõuded on täidetud ja seetõttu leiab, et otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kohtuvälise menetleja hinnangul on Kaarel Kurvits märkinud valesti hoopis oma töö ja puhkeaja, kuid sellekohast etteheidet kiirmenetluse otsusega tehtud ei ole (tl 31-32). KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta ja on olnud nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st
3. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ja tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuses taotleb Kaarel Kurvits otsuse tühistamist, kuna 10.09.
4. a EÜ määruse artiklis 7 sätestatud nõuded on täidetud. Kuigi Kaarel Kurvits vaidlustab talle tehtud etteheidet osaliselt, 2 s.o 10.09.
5. a osas, tuleb vaatamata sellele kohtul lähtuda VTMS § 123 lg-st 2 ning kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid tervikuna. Sellest tulenevalt hindab kohus Kaarel Kurvitsale etteheidetava väärteo toimepanemist tervikuna, vaatamata kaebuses esitatud taotlusele. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12.09.
6. a kiirmenetluse otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada.

§ 248

lg 2 sätestab sanktsiooni kohaldamise kehtestatust lühema vaheaja kasutamise eest pärast 4,5-tunnist sõiduaega mootorsõidukijuhi poolt.

§-st 130 lg 1 tulenevalt on sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/

1. EÜ määruse artikkel 7 sätestab, et pärast nelja ja poole tunnist sõiduperioodi teeb juht vähemalt 45-minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Nimetatud vaheaja asemel võib olla vähemalt 15 minuti pikkune vaheaeg, millele järgneb vähemalt 30 minuti pikkune vaheaeg, mõlemad on sobitatud sõiduaja suhtes nii, et art 7 lg 1 sätteid. Kiirmenetluse otsuses on etteheidetud, et 10.09.
2. a kasutatud sõiduaja kestvus oli 6 tundi 10 minutit (alates 05:40 kuni 14:38) ja 11.09.
3. a 7 tundi 46 minutit (alates 07:29 kuni 19:39). Selle põhjal on leitud, et Kaarel Kurvits on rikkunud vaheajale kehtestatuid nõudeid, kuna ei ole 4,5 tunni sõitmise järel teinud vaheaega, mille kestvusaeg oleks olnud vähemalt 45 minutit või pole seda asendanud vähemalt ühe 15 minutilise ja sellele järgneva vähemalt 30 minutilise vaheajaga (tl 17). Kohus on tutvunud tahhograafi andmete aruannetega 10.09.
4. a ja 11.09.
5. a päevade osas (tl 19-25). 10.09.
6. a alates 05.40 kuni 14.38 sõiduaeg moodustas 6 tundi 10 minutit. Eelmainitud tundide jooksul on tehtud järgmised vaheajad: - Esimene pikem vaheaeg kestvusega 49 minutit oli tehtud 09:29-10:18 pärast 2 tunnist 58 minutilist sõitu (arvesse on võetud sõiduaeg alates 05:40 kuni 09:29); - Teine pikem vaheaeg kestvusega 47 minutit oli tehtud 11:58-12:45 pärast 1 tunnist 35 minutilist sõitu ( arvesse on võetud sõiduaeg alates 10:18 kuni 11:58); - Kolmas pikem vaheaeg kestvusega 52 minutit oli tehtud 14:38-15:30 pärast 1 tunnist 37 minutilist sõitu (arvesse on võetud sõiduaeg alates 12:55 kuni 14:38). Tahhograafi andmete aruanne 10.09.
7. a kuupäeva kohta ühtib ka Kaarel Kurvitsa poolt esitatud tõenditega, s.o juhikaardi väljatrükk, juhikaardi päevaste tegevuste väljavõte ja juhikaardi nädalagraafikuga (tl 5-8). 11.09.2018.a alates 07:29 kuni 19:39 oli Kaarel Kurvitsa sõiduaeg kokku 7 tundi 50 minutit. Sõiduaja jooksul on tehtud järgmised vaheajad: - Esimene vaheaeg kestvusega 32 minutit oli tehtud 11:05-11:37 pärast 2 tunnist 32 minutilist sõitu (arvesse on võetud sõiduaeg alates 07:29 kuni 11:05); - Teine vaheaeg kestvusega 27 minutit oli tehtud 13:25-13:52 pärast 1 tunnist 30 minutilist sõitu (arvesse on võetud sõiduaeg alates 11:37 kuni 13:25); 3 - Kolmas vaheaeg kestvusega 33 minutit oli tehtud 14:46-15:19 pärast 54 minutilist sõitu (arvesse on võetud sõiduaeg alates 13:52 kuni 14:46); - Neljas vaheaeg kestvusega 19 minutit oli tehtud 16:41-17:00 pärast 1 tunnist 11 minutilist sõitu (arvesse on võetud sõiduaeg alates 15:30 kuni 17:00) (16:52 kuni 16:53 oli vaheaeg katkestatud, kuid Kaarel Kurvitsa ütluste kohaselt katkestas puhkuse sõiduki liigutamine laadimise ajal). - Viies vaheaeg kestvusega 24 minutit oli tehtud 18:13-18:37 pärast 1 tunnist 13 minutilist sõitu (arvesse on võetud sõiduaeg alates 16:53 kuni 18:13). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kogutud tõenditest ei nähtu, et Kaarel Kurvits oleks rikkunud EÜ määruses artiklis 7 sätestatud vaheaja nõudeid. Seega tuleb 12.09.
8. a kiirmenetluse otsus tühistada ja väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kohtuväline menetleja on kirjalikus seisukohas välja toonud, et kuigi Kaarel Kurvits on täitnud vaheajale kehtestatud nõudeid, on ta valesti märkinud hoopis oma töö- ja puhkeaja, mille osas etteheidet tehtud ei ole (tl 30-32). Kuna kiirmenetluse otsuses toodud faktilised asjaolud ei sisalda etteheiteid puhke- ja tööaja rikkumiste kohta, siis kohus neid ka ei käsitle. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4