) § 371 lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagi menetlusse kui on rikutud hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud
§-s 363, mille lõike 1 punkti 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue. Seega hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt ja täidetavalt väljendatud hagi ese.
lg 5 ja
kohaselt ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud või omaalgatuslikult neid täiendada. Hagiavalduses palub hageja nõuda sisse kostjalt iga viivitatud päeva eest 30 eurot ööpäevas kokku suuruses 500 eurot ning 200 eurot mittevaralise kahju eest. Kohus leiab, et hagi nõue ei ole selge varalise kahju arvestamise osas, sest hagiavalduses ja hagi nõudes ei ole kahju arvestust eraldi märgitud ning hagiavalduses ega ka sellele lisatud tõendist ei ole võimalik selle arvestust kindlaks arvata. Kohus leiab, et hagis esitatud andmed on puudulikud ning ei võimalda hinnata hagi põhjendatust. Hageja jättis ka täpsustamata ja põhistamata hagiavalduse nõuet mittevaralise kahju osas. Kohtu arvates on sellisel kujul esitatud haginõuded ebaselged ja haginõuet ei ole võimalik rahuldada. Kohus leidis, et hagejal tuleb täpsustada nõue ning sõnastada hagiavalduse nõue korrektselt. Hageja puuduseid kohtu antud tähtaja jooksul ei kõrvaldanud. Vastavalt
lg 2 p 2, kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et kuna hageja nõue ei ole selge, takistab see hagiavalduse menetlemist ja ebaselge nõude tõttu ei ole võimalik hagiga hagejate taotletavat eesmärki saavutada. Kohus tuvastas, et hagiavalduses on hageja volitatud isikuks määratud N A, kelle vastu hagi on tegelikult esitatud.
Hageja on isik, kes on esitanud hagi. Kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud. Seega on kostja isik, kelle vastu hagi on esitatud ja hagejal tuleb märkida hagiavalduses õiged andmed kostja kohta. Hageja puuduseid selles osas kohtu antud tähtaja jooksul ei kõrvaldanud. Kohus tuvastas, et hageja ei ole hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtudes hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Hagiavalduse kohaselt moodustab hagihind 700 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 125 eurot. Seega tuleb hagejal tasuda riigilõiv summas 125 eurot.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 2
lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Et hageja ei ole hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu ning hagiavalduse nõue on ebaselge, leiab kohus, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastavalt
lg 4 ja lg 6, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega hagejale. Menetluskulud Vastavalt
lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata.
lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.