KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 7. november 2018 1-10-15441 Juhan Sarv, Maarika

) § 113 järgi 8 aasta, § 114 p-de 4 ja 6 järgi 12 aasta ja § 121 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ning N.

Lebedevile mõisteti liitkaristuseks 16 aastat vangistust.

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. detsembri
3. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, s.o N. Lebedevi süüdimõistmises ja karistamises

§ 113

järgi ja talle liitkaristuse mõistmises

§ 64lg 1 järgi.

Kohtuotsuses leiti, et N. Lebedevile

§ 113

järgi inkrimineeritud tegu tuleb kvalifitseerida

§ 114

p-de 4 ja 6 järgi.

§ 114

p-de 4 ja 6 järgi mõistetud 12 aasta pikkune vangistus jäeti muutmata.

§ 64lg 1 alusel mõisteti N.

Lebedevile liitkaristuseks 12 aastat vangistust. N. Lebedevi karistuse kandmise aega loetakse

1. juunist
2. Karistusaeg lõpeb
3. juunil
6. juunil 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid N. Lebedevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur N. Lebedevi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud.
7. Tartu Maakohus jättis
8. septembri
9. a määrusega N. Lebedevi karistuse kandmiselt vabastamata. Kohus märkis, et vangistus on oma sihi saavutanud ja isiku ennetähtaegne vabastamine on õigustatud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude toimumise tõenäosust. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende asetleidmise tõenäosus. N. Lebedev on toime pannud eriliigilisi kuritegusid, mh on ta sooritanud kahe inimese mõrva. Süüdimõistetut saaks vabastada üksnes siis, kui temast lähtuv retsidiivsusoht oleks väga väike. N. Lebedevi puhul on retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge. Süüdimõistetul ei ole piisavat toetavat suhtlusvõrgustikku. Elama hakkaks N. Lebedev oma tuttava juures. Varem ei ole nende tutvus süüdimõistetut aga seaduskuulekal teel hoidnud. Kinnipeetav on vangistuses läbinud programme, kuid sellest ei saa järeldada, et temas oleksid toimunud püsivad muudatused seaduskuulekuse suunas. N. Lebedev ei ole vanglas esmakordselt ja see näitab tema kuritegelikke hoiakuid. Vangla iseloomustuses on märgitud, et N. Lebedevi toetavad tema tuttavad, kes saadavad talle raha. Kinnipeetav ei soostu seda kulutama esmatarbekaupade hankimiseks, vaid leiab, et riik peab muretsema talle vajaliku. N. Lebedevi suhtumine on, et riigil on tema suhtes kohustused ja temal on vaid õigused. Vangla on kinnipeetavat iseloomustanud veel kui konfliktset, trotslikku, pidurdamatult ennast õigustavat, üleolevat, afektlabiilset ja asotsiaalset isikut. Samuti on vangla maininud, et Valga Hoolekandekeskusest on süüdimõistetut kirjeldatud kui kergesti ärrituvat, kavalat ja valelikku inimest, kelle suhtes töötajad hoidsid hirmuga teatud distantsi. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et N. Lebedevi enesekeskne maailmavaade koostoimes tema agressiivsuse ja ärrituvusega võib kaasa tuua uusi konfliktsituatsioone, mida ta asub lahendama kuritegusid toime pannes. Murekoht on seegi, et vabaduses N. Lebedev kuritarvitas alkoholi. Alkoholivastast ravi ta saanud ei ole ega pea seda ka vajalikuks. Toetava lähivõrgustikuta, ravita ja tõsikindla motivatsioonita on suur tõenäosus, et süüdimõistetu asub uuesti alkoholi tarvitama, mis tema puhul toob kaasa uute, sh võimalike üliraskete kuritegude toimepanemise. Kohus märkis sedagi, et mis puutub N. Lebedevi tervislikku seisundisse, siis vangistusasutusel on tulenevalt vangistusseaduse (VangS) §-dest 52 ja 53 kohustus tagada kinnipeetavale nõuetekohane ja vajalik meditsiiniline abi. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
10. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N. Lebedevi kaitsja vandeadvokaat Marina Valge. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ning teha asjas uue lahendi, millega tema kaitsealune vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaega.
11. XXXX 2

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus sellist kaalutlusviga teinud ja on piisaval määral põhjendanud, miks tuleb N. Lebedev ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta.
3. Maakohus leidis õigesti, et kuna N. Lebedev on toime pannud eluvastaseid kuritegusid, võiks teda ennetähtaegselt vanglast vabastada üksnes siis, kui uute kuritegude toimepanemise ohtu saaks hinnata väga väikeseks. Sarnaselt esimese astme kohtuga ei tee taolist positiivset prognoosi ka ringkonnakohus. N. Lebedev on vanglas juba viiendat korda. Praegu kannab ta vanglakaristust kehalise väärkohtlemise ja grupis toime pandud kahe inimese mõrva eest. Tapmistegude asjaolud olid rasked. Ajaliselt varem tapetud kannatanule löödi üle kümne korra rusikate ja jalgadega kehasse ning pähe, trambiti jalgadega kannatanu rindkere ja pea peal ning N. Lebedev ka kägistas kannatanut. Teine kannatanu tapeti esimese tapmisteo varjamiseks, talle löödi telliskividega pähe ja N. Lebedev kägistas ka teda. Süüdimõistetu kuritegude asjaolud ning teave tema kuritegeliku käitumise kordumisest, vaatamata püüetele teda vangistusega mõjutada näitavad, et N. Lebedev võib vabaduses toime panna uue raske kuriteo. Kinnipeetava kardinaalne muutumine juba enam kui kolm ja pool aastat enne karistusaja lõppu tõenäoline ei ole.
4. Kaitsja on pidanud oluliseks, et N. Lebedevi ei ole vanglas distsiplinaarkorras karistatud ja tal on vabaduses elukoht. Ringkonnakohus leiab määruskaebuse esitajale vastupidiselt, et N. Lebedevi edasist seaduskuulekust nende asjaolude pinnalt prognoosida ei saa. Maakohus tuvastas, et vangla sisekorda rikkumata on süüdimõistetu suutnud käituda üksnes viimasel ajal ning ka praegu on vangla üldhinnang kinnipeetava käitumisele negatiivne. Ehk siis N. Lebedevi käitumine vanglas tema muutumist ei kinnita.
5. Määruskaebuse esitaja on rõhutanud, et N. Lebedevi tervis on halb ja vanglas ta vajalikku ravi ei saa. Kohtukolleegium kaitsja sellist väidet pikalt ei käsitle. Otsustades KrMS §-s 426 sätestatud korras, kas vabastada kinnipeetav

§ 76alusel, tuleb kohtul hinnata eeskätt tema ohtlikkust (retsidiivsusriski).

Seda, kas süüdimõistetu on parandamatult raskesti haigestunud ja tuleks seetõttu

§ 79lg 1 alusel karistuse kandmisest vabastada, on kohus pädev hindama üksnes Kr

MS § 425 lg-s 1 ette nähtud menetluses. KrMS § 425 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel karistusseadustiku § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta. Kohtute Infosüsteemist selguvalt ei ole N. Lebedevi kohta KrMS §-s 425 ette nähtud korras taotlust esitatud. See näitab, et N. Lebedev saab kanda karistust vanglas ning tema tervisest tulenevaid takistusi selleks ei esine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka põhjust arvata, et N. Lebedev vanglas vajalikku ravi ei saa. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Vangla koostatud iseloomustusest selgub, et N. Lebedevi vaevustega tegeletakse ja ta saab ravi. 11. XXXXXXX 3