1-15-8174/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-8174 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri 2018 määrus Aleksandr Dmitrijevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aleksandr Dmitrijevi (ik 37704165221) kaitsja advokaat Marko Paabumets, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole In Jure advokaat Marko Paabumetsa poolt Aleksandr Dmitrijevile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot).
6. Mõista Aleksandr Dmitrijevilt riigituludesse välja menetluskulu 120 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Aleksandr Dmitrijevil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohtu 13.10.2015 otsusega tunnistati A. Dmitrijev süüdi KarS § 141 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust ning KarS § 200 lg 2 p 8 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.06.2015 otsusega mõistetud karistuse, s.o 2 aastat vangistust võrra ja A. Dmitrijevile mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Karistusaeg algas 16.04.2015 ja lõpeb 16.04.
10. Tartu Vangla esitas 14.08.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Dmitrijevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
11. Tartu Maakohtu 08.10.2018 määrusega jäeti A. Dmitrijev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul on täidetud formaalsed eeldused A. Dmitrijevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, kuid pole täidetud materiaalsed alused.
12. A. Dmitrijev on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning kannab juba kuuendat vangistust. Käesolev karistus on mõistetud vägistamise ja röövimise eest. Varasemalt on teda karistatud rahapesu, võimuesindaja solvamise, tapmise ning varguste, huligaansuse ning vägivallategude eest. Korduv karistatus näitab, et isik on omaks võtnud kuritegelikud hoiakud ning ei ole motiveeritud enda käitumist muutma.
13. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu töötanud vangla majandustöödel, õppinud riigikeelt ning osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Tagasiside tema tegevusele on hea ning käitumine on olnud korrektne. Range režiimiga kinnipidamisasutuses suudab kinnipeetav kehtestatud reegleid järgida.
14. Vabanemise korral oleks A. Dmitrijevil vangla iseloomustuse kohaselt võimalik pöörduda eluaseme saamiseks Kohtla- Järve XXX ühiselamusse, eelnevat registreerimist ei ole vaja. Samuti on A. Dmitrijevil võimalik minna elama MTÜ Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskusesse Kohtla-Järvel Ahtme mnt
15. Keskuse juhi sõnul on keskuses võimalik elada kolm esimest kuud tasuta, keskus saab aidata riiete ja toiduainetega. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et keskus, kuhu plaanib elama minna, asub Jõhvis. Vastuolu tema ja vangla andmete vahel ta selgitada ei osanud. Kinnipeetav arvas, et ilmselt on Jõhvis asuv keskus Kohtla-Järvel asuva keskuse filiaal. Süüdimõistetu lisas, et varasemalt on sõbrad aidanud teda pärast vabanemist elu – ja töökoha leidmisel ning teevad seda ka sel korral.
16. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on maakohus seisukohal, et A. Dmitrijevi vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetava puhul esineb küll mõningaid positiivseid asjaolusid (sotsiaalprogrammi läbimine, distsiplinaarkaristuste puudumine), kuid need ei ole piisavad, et teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Süüdimõistetut on korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude eest. Ükski talle varasemalt mõistetud karistustest, sealhulgas korduvad reaalsed vangistused, ei ole toonud kaasa positiivseid muutusi tema käitumises, sest süüdimõistetu on jätkanud raskete kuritegude toimepanemist. Seega annab A. Dmitrijevi varasem elukäik piisavalt alust arvata, et ka sel korral võib ta jätkata vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Kindla elu – ja töökoha ning toetava tugivõrgustiku puudumine, s.o süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused suurendavad riski uute kuritegude toimepanemiseks veelgi. Maakohus ei ole veendunud, et käesolev karistus on kinnipeetava puhul oma eesmärgi täitnud, mistõttu tuleb A. Dmitrijevil jätkata karistuse kandmist kinnipidamisasutuses. 2 Määruskaebus
17. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Dmitrijevi kaitsja advokaat M. Paabumets, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et A. Dmitrijevi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta tehtud otsustus rajaneb tõendite ning asjaolude valikulisel hindamisel. Seega on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes. Seades vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sõltuvusse erandlike asjaolude tuvastamisest, on maakohus kohaldanud ebaõigesti ka materiaalõigust.
18. A. Dmitrijev on käitunud vangistuses õiguskuulekalt, saab aru enda teo õigusvastasusest ja probleemidest alkoholiga ning on valmis vastu võtma kohustusi seoses sellega. Ajavahemikul 28.10.2017 – 30.04.2018 omandas riigikeele tasemel B2, lõpetades kursuse eksamitulemusega 75,5% võimalikust punktisummast.
19. Ajavahemikul 16.02.2018 – 29.03.2018 osales A. Dmitrijev sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Tegemist oli individuaalprogrammiga ja kohtumiste vahepeal tegi A. Dmitrijev iseseisvat tööd, täitis koduülesandeid hoolikalt ja põhjalikult. Programmi lõpus oli kinnipeetav motiveeritud ja võimeline kasutama käsitletud teemasid oma reaalelus sõltuvuskäitumisest võõrdumiseks ja paremaks toimetulekuks.
20. A. Dmitrijevil puuduvad distsiplinaarkaristused. K-raha andmetel 03.07.2018 seisuga ei ole kinnipeetaval täitmisel olevaid nõudeid. Alates 01.12.2017 töötab ta Tartu Vangla majandustöödel köögis, töötab kohusetundlikult.
21. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused, missuguse konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikuomadused või tema elukäik kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe, mis on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine KarS § 76 alusel ei sõltu erandlike asjaolude olemasolust, vaid see küsimus tuleb igal üksikjuhul lahendada vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsete ja sisuliste eelduste täidetust vaagides. Antud juhul maakohus ei ole seda nõuet täitnud, mis on KarS § 76 ebaõige kohaldamine ja määruse tühistamise aluseks. A. Dmitrijevit positiivselt iseloomustavad tegurid on leidnud äramärkimist maakohtu määruses, kuid ometi on maakohus karistuse eesmärkide täitmist ja süüdimõistetu edasist võimalikku õiguskuulekat käitumist otsustavalt eitanud. Kuigi kohtumääruses on tuvastatud süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolusid, jäävad kohtumääruse põhjendused üldsõnaliseks küsimuses, miks on jätkuvalt suurem kaal A. Dmitrijevi varasemal elukäigul ja eelnevalt toimepandud kuritegude asjaoludel. Kaitsja arvates annab see võimaluse järeldada, et märgitud positiivsete asjaoludega ei ole maakohus sisuliselt arvestanud ja üldpreventiivsete kaalutluste kõrval tugineti vaid andmetele, mis iseloomustavad süüdimõistetu käitumist karistuse kandmisele eelnenud ajal. A. Dmitrijevi soov alluda kriminaalhooldusele on garantiiks tema õiguskuulekale käitumisele vabaduses.
22. Tartu Ringkonnakohtu 29.10.2018 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 07.11.2018 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
23. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Dmitrijevit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
24. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi 3 enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning A. Dmitrijevi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis ning võtnud muuhulgas arvesse ka määruskaebuses välja toodud süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Samuti tuleneb kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on veenvalt põhjendanud, miks A. Dmitrijev tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta (vt käesoleva määruse p 7), mistõttu ei ole maakohus tõendeid hinnanud valikuselt ja eksinud põhjendamiskohustuse vastu.
25. On õige, et A. Dmitrijevi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka mõningaid positiivseid asjaolusid – kinnipidamiskohas majandustöödel osalemine, riigikeele omandamine tasemel B2 ja sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemine. Samuti puuduvad A. Dmitrijevil kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas peamine põhjus, miks A. Dmitrijev tuleb karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata jätta, on tema varasemast elukäigust lähtuv keskmisest oluliselt määral suurem retsidiivsusoht, mida ei kaalu üle ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et isiku varasemale elukäigule ja karistustele tuginemine ei ole samastatav tõendite valikulise hindamisega. Tegemist on isikut iseloomustavate andmetega, millele tuginedes saab anda hinnangu sellele, millega isik oma aega varasemalt vabaduses on sisustanud ja kas temale varasemalt mõistetud karistused täitsid oma eesmärki.
26. Süüdimõistetu omab nelja kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas juba kuuendat korda. A. Dmitrijev on toime pannud väga eriliigilisi raskeid esimese astme kuritegusid. Käesolevat karistust kannab A. Dmitrijev muuhulgas vägistamise toimepanemise eest. Vabanemise korral puudub A. Dmitrijevil kindel elukoht. Samuti puudub A. Dmitrijevil vabaduses kindel töökoht ning isik ei oma pikaajalist töötamise kogemust. Samas on A. Dmitrijev kuritegusid toime pannud ka varalise kasu saamise nimel. Seega võivad vabaduses eesootavad võimalikud majanduslikud raskused A. Dmitrijevi viia taas uute kuritegude toimepanemiseni. Kohtutoimiku materjalidest nähtub sedagi, et A. Dmitrijevil on diagnoositud alkoholisõltuvus. Samuti on ta alkoholijoobes olles pannud toime üliraskeid kuritegusid (tapmine ja vägistamine). Seega ei ole välistatud, et tagasilanguse korral võib A. Dmitrijev alkoholijoobes olles käituda vägivaldselt ja temalt võib oodata uute raskete kuritegude toimepanemist.
27. Ühtlasi toob kaitsja kaebuses välja, et A. Dmitrijevi soov alluda kriminaalhooldusele on garantiiks tema õiguskuulekale käitumisele vabaduses. Samas nähtub vangla poolt koostatud iseloomustusest, et A. Dmitrijev suhtub ise kriminaalhooldusesse vastuoluliselt, leides, et kasu on sellest vähestele ning probleemidele seeläbi lahendust ei saa (tl 5). Seega, vaadates A. Dmitrijevi varasemat elukäiku ja toime pandud kuritegude asjaolusid koosmõjus tema suhtumisega kriminaalhooldusesse, leiab kriminaalkolleegium vastupidiselt kaitsjale, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik tagada A. Dmitrjevi õiguskuulekust.
28. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et A. Dmitrijevile mõistetud karistused, sealhulgas vangistused, ei ole A. Dmitrijevi suhtes omanud mingisugust eripreventiivset mõju, mistõttu puudub kriminaalkolleegiumil veendumus, et ka käesolev vangistus oleks A. Dmitrijevit sellisel määral mõjutanud, et ta vabaduses enam uusi kuritegusid toime ei paneks. Seda isegi hoolimata kinnipidamiskohas läbitud rehabiliteerivatest tegevustest. Seega juba puhtalt õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes tuleb A. Dmitrijev jätta karistuse kandmiselt tingimisi 4 enne tähtaega vabastamata, kuna A. Dmitrijevi varasem elukäik annab tunnistust, et isik on orienteeritud kuritegude toimepanemisele ning kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk käesoleva vangistuse kandmise läbi veel piisavalt maandatud.
29. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 08.10.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
30. A. Dmitrijevi kaitsja advokaat M. Paabumets taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 120 eurot (sealhulgas käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 120 eurot A. Dmitrijevi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 5