Obsah (7)

§ 444§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

1. H K oli hageja juhatuse liige kuni 20.04.
2. H. K tegi 04.05.2018 (s.o ajal, mil H. K ei olnud enam hageja juhatuse liige) hageja e-maksuameti kontol hageja nimel taotluse hageja ettemaksukonto vabade vahendite tagastamiseks kostjale. Viidatud taotluse alusel kanti 04.05.2018 hageja ettemaksukontolt kostjale 1780 eurot. Hageja ettemaksukonto vabade vahendite tagastamiseks kostjale puudus igasugune alus ning seetõttu on kostja alusetult rikastunud hageja arvelt. Hageja nõuab kostjalt alusetult saadud 1780 euro tagastamist. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

§ 444

lg-st 3 tulenevalt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kolmanda isikuna H K’i menetlusse kaasamiseks. 09.10.2018 teatas hageja, et loobub kolmanda isiku kaasamise taotlusest. Kuivõrd hageja on loobunud kolmanda isiku kaasamise taotlusest, jätab kohus hageja taotluse läbi vaatamata. Menetluskulud 2.

§ 162

lg 1 järgi kannab menetluskulud kostja.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 337,50 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 138lg 1).

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Kohus peab riigilõivu 200 euro väljamõistmist kostjalt põhjendatuks. Kohus nõustub hageja esindaja tunnitasu suurusega 135 eurot käibemaksuta ja ajakuluga 2,5 tundi. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise 2 esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning tulenevalt eeltoodust peab kohus lepingulise esindaja kulu summas 337,50 eurot põhjendatuks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude jaotuse alusel riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 337,50 eurot.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 3