Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (
ja
). Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Eesti Vabariik, Sotsiaalkindlustusameti kaudu esitas 08.10.2018 kostja vastu nõude kuriteoohvri riikliku hüvitise regressnõudena 2573,97 euro hüvitamise nõudes. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 16.11.2012 (jõustunud 30.11.2012) otsusega kriminaalasjas nr 112-9953 mõisteti kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel sai vägivallakuriteo ohver K H raske tervisekahjustuse. Vägivallakuriteo ohver K H esitas 29.01.2013 Sotsiaalkindlustusametile hüvitistaotluse vägivallakuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) alusel. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo 26.02.2013 otsusega nr 00147K/1 hüvitati K H ravikuludest tulenev kahju ja määrati töövõimetusest tuleneva kahju perioodiline hüvitis. Viru Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-16367 mõisteti kostjalt välja Eesti Vabariigi kasuks 2889,73 eurot (ajavahemiku 01.03.2013 – 31.08.2014 eest). OAS alusel on K H makstud ravikulude ja töövõimetusest tuleneva kahju hüvitist ajavahemiku 01.09.2014 – 31.05.2016 eest kokku summas 2573,97 eurot. Ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) § 15 kohaselt on kuriteoohvrile makstava hüvitise piirmäär 9590 eurot. Kuriteoohvri riikliku hüvitist makstakse kuni hüvise saaja vastab OAS § 9 lõikes 3 toodud nõuetele või kuni piirmäära täitumiseni. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekitamise puhul tegu kahju õigusvastase tekitamisega. VÕS § 130 kohaselt isiku tervisekahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Eelnevast lähtuvalt on kostja kahju eest vastutavaks isikuks ning kannatanul on õigus nõuda töövõimetusest tekkinud kahju hüvitamist. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku (kostja) vastu. OAS § 31 lõike 2 alusel on riigi esindajaks regressinõudeasjades sotsiaalminister edasivolitamisõigusega. Lähtudes eeltoodust hageja palub välja mõista N L Eesti Vabariigi kasuks Sotsiaalameti kaudu OAS alusel makstud hüvitis 2573,97 eurot üle kandmisega Sotsiaalkindlustusameti arveldusarvele. MENETLUSE KÄIK Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on dokumendid ema vahendusel kätte saanud 17.10.2018. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub
lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagis esitatud asjaoludel on tuvastatud kostja poolt õigusvastase teona kuriteo toimepanemine tervisekahjustuse tekitamisega. Hageja on esitanud kostja vastu regressinõude ohvriabi seaduse (OAS) § 31 alusel. Tervisekahju tekitamisel ei ole kuriteoohvri hüvitise maksmisel tegu ühekordse hüvitisega, vaid perioodiliste maksetega. Hageja on esitanud hüvitise nõude perioodil 01.09.2014 – 31.05.2016 tasutud hüvituse osas summas 2573,97 eurot. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud ega vaidlustanud süü puudumist, st ei ole esitanud vastuväiteid hagile, siis on kahju hüvitamise nõudmise eeldused VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 tähenduses täidetud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043, §1045 lg 1 p 1 ja OAS § 31 alusel kogu haginõude ulatuses.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagi esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud seaduse alusel. Hagihinnalt 2573,97 eurolt tasumisele kuuluva riigilõivu katteks, mille tasumisest hageja on vabastatud
Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 9).
lg 5 kohaselt kohtulahendi alusel raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
lg 6 kohaselt võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul. Kostja ei ole menetluses osalenud, mistõttu tal eelduslikult kulud puuduvad. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.