← Eesti

1-16-10765/80

Obsah (8)§ 113§ 68§ 54§ 16§ 115§ 7§ 57§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tar

§ 113lg 1 järgi, üldmenetlus Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 11.

detsembri

  1. a otsus Vladimirs Bogdanovs ja tema kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, apellatsioonid Süüdistatav - Vladimirs Bogdanovs, Läti isikukood 200686-11632 (sündinud 20.06.1986); Läti Vabariigi kodanik; emakeel läti keel, vene keelt valdab vabalt; elukoht XXX; viibimiskoht Tartu Vangla Kaitsja - vandeadvokaat Ahto Sirendi, määratud korras Prokuratuur - esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto Kannatanu - T.Z. Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Jätta Tartu Maakohtu
  3. detsembri
  4. a otsus muutmata ja mõlemad apellatsioonid rahuldamata.
  5. Määrata Ahto Sirendi Advokaadibüroo OÜ-le Vladimirs Bogdanovsile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot (sh käibemaks 28 eurot) ja riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulu hüvitiseks 136 (ükssada kolmkümmend kuus) eurot 68 senti (sh käibemaks 22 eurot 68 senti).
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Vladimirs Bogdanovsilt Eesti Vabariigi kasuks välja 304 (kolmsada neli) eurot 68 senti. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Eesti Vabariik kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna võib esitada kassatsiooni ka ilma advokaadist esindaja vahenduseta. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Kassaatori taotlusel võib Riigikohus ennistada kassatsioonitähtaja, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  7. Vladimirs Bogdanovs anti kohtu alla süüdistatuna

§ 113lg 1 järgi alljärgneva teo toimepanemises.

  1. septembril 2016 kella seitsme ja kaheksa vahel õhtul Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus Puiatu tee 8 asuvates Chef Foods OÜ kontorihoone elamiseks kohandatud ruumides lõi süüdistatav tülist tekkinud vihahoos tapmise eesmärgil noaga ühel korral S.Z. pea piirkonda. Sellega tekitas süüdistatav kannatanule koljuõõnde tungiva, vasakut oimuluud ning suuraju vasakut oimusagarat vigastava torke-lõikehaava vasakul pool pea piirkonnas oimuaugu eesosas kõvakelmealuse verevalumiga vasakul pool suuraju pinnal ning ämblikvõrkkesta-aluse verevalumiga vasaku oimusagara pinnal massiivse verevalumiga vasakus oimulihases ning nahaaluse verevalumiga näol nahahaava piirkonnas. Lisaks lõi süüdistatav kannatanut vähemalt kahel korral noaga vasakule keha piirkonda, tekitades lõikehaavad vasakul pool rindkere külgpinnal, vasakul õlavarrel verevalumitega haavade ümbruses. Ühe noalöögi suutis kannatanu käega tõrjuda, mille tagajärjel tekitas süüdistatav kannatanule lõikehaava tema paremal kämblal I-II sõrme vahel verevalumitega haavade ümbruses. Nende kehavigastuste tõttu suri S.Z.
  2. oktoobril 2016 kell 16.00 haigla intensiivraviosakonnas. Maakohtu otsus (a) Resolutiivosa
  3. Tartu Maakohtu
  4. detsembri
  5. a otsusega tunnistati V. Bogdanovs

§ 113

lg 1 järgi süüdi ja talle mõisteti karistuseks 10 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel luges kohus eelvangistuse karistusaja hulka, arvestades vangistuse tähtaega süüdistatava kinnipidamisest 2

(15)30. septembril 2016.

§ 54lg 1 alusel mõistis kohus V.

Bogdanovsile lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 10 aastaks tema väljasaatmisest alates. (b) Põhiosa

  1. Maakohus tuvastas, et kannatanu S.Z. tuli Eesti Vabariiki tööd tegema augustis
  2. Augustikuu lõpus kutsus kannatanu Eestisse ehitustöid tegema ka süüdistatav V. Bogdanovsi. Septembris 2016 alustasid kannatanu ja süüdistatav ehitustööde (angaari katusetööde) tegemist Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus. Lisaks kannatanule ja süüdistatavale tegi samas ehitustöid ka tunnistaja A.B.. Töö ajal elasid kannatanu, tunnistaja A. B ja süüdistatav ühiselt Adaveres Chef Foods OÜ kontorihoones, milles asusid elamiseks kohandatud ruumid.
  4. septembril 2016 tegid kannatanu, süüdistatav ja tunnistaja A. B Adavere alevikus tööd, tegemist oli tavalise tööpäevaga. Sel päeval käis ehitusobjektil tunnistaja A.,L., kes viis objektile ehitusmaterjali ja maksis töötajatele 300 eurot avanssi. Raha anti allkirja vastu kannatanu kätte. Süüdistatava ütluste kohaselt läksid nad kannatanu ja A. B tööpäeva lõppedes ühiselt poodi. Kõik ostsid endale õlut. Lisaks ostsid süüdistatav ja tunnistaja A. B kahe peale ka likööri Vana Tallinn. Kannatanu, süüdistatav ja A.B. tarvitasid enda eluruumides ühiselt alkoholi ja käisid saunas. Süüdistatav oli
  5. septembri
  6. a õhtul alkoholijoobes. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt esinesid V. Bogdanovsil
  7. septembril 2016 kell 21.00 silmanähtavad alkoholijoobe tunnused, kuid isik ei olnud suuteline indikaatorvahendisse puhuma. Protokolli kohaselt esines süüdistataval silmade punetus, suurenenud silmade pupillid, reaktsioonikiirus oli häiritud. Lisaks oli arusaamatu V. Bogdanovsi kõne – kohati ta karjus põhjendamatult ja valjuhäälselt. Aja-, isiku- ja kohataju oli selge – küsimisel sai aru, kus ta asub. V. Bogdanovsi käitumine oli väga muutlik – rahutu, ärritunud ja ründav, ta värises ja nuttis.
  8. Tõendid kinnitavad, et
  9. septembri
  10. a õhtul lõi V. Bogdanovs S.Z. i korduvalt noaga, s.o vähemalt kolmel korral pea ja keha piirkonda. Lisaks üritas süüdistatav vähemalt ühe korra veel noaga lüüa, kuid kannatanu tõrjus löögi oma käega.
  11. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt sai häirekeskus
  12. septembril 2016 kell 19.55 teate selle kohta, et Adavere lihakombinaadi juurde on vaja kiirabi. Telefonikõnes selgitatakse, et inimest löödi noaga pea lähedale. Nuga võeti välja, aga verd on hästi palju. Teataja ise toimunu ajal juures ei olnud. Kuigi Häirekeskusele tehtud kõnes ei nimetata helistaja nime, on tuvastatud, et helistajaks oli tunnistaja A.B. .
  13. Eksperdiarvamuse kohaselt olid S.Z. il sedastatud haavad tekitatud kokku kolmest löögist/lõikamisest vastavatesse piirkondadesse. Lõikehaav paremal kämblal, võis olla saadud enesekaitse käigus noaterast haaramisel. Nahaalused verevalumid võisid olla saadud mitte rohkem kui kolm ööpäeva enne surma saabumist tömbi vägivallaga, löömisest vastu või löökidest kõrvade tömpide esemetega. S.Z. il sedastatud vigastused põhjustasid, lähtudes raskeimast ehk koljuõõnde 3

(15)tungivast torke-lõikehaavast, eluohtliku tervisekahjustuse ning kannatanu surma. Kokku on kannatanu suunas tehtud 4 lööki.
  1. Kannatanule torke- ja lõikevahendiga tekitatud vigastused on süüdistatava V. Bogdanovsi tegevuse tagajärg. Seda on kinnitanud ka süüdistatav V. Bogdanovs ise. Lisaks viitavad sellele ka muud tõendid. Kannatanule tekitati vigastused metallist päraosaga lauanoaga (pikkus 23 cm). Ka süüdistatav on pidanud võimalikuks, et ta lõi kannatanut selle kööginoaga.
  2. Kriminaalasjas on vaidlus selles, mis toimus
  3. septembri
  4. a õhtul kannatanu ja süüdistatava vahel enne, kui viimane kannatanut noaga lõi.
  5. Tunnistaja A.B. andis kohtueelses menetluses ütlusi, mis on võimalik KrMS § 66 lg 21 p 1 ja § 291 lg 1 p 4 alusel tõendina vastu võtta. Pärast
  6. septembri
  7. a õhtul toimunut oli tunnistaja A.B. endast väga väljas. Seda kinnitab A.B. i kõne häirekeskusele. A.B. selgitas häirekeskuse töötajale, et kannatanut oli noaga löödud pea piirkonda ja sündmuskohal on kaks inimest. Häirekeskuse töötaja küsimusele, kas löödi juhuslikult või sihilikult, vastas tunnistaja A.B. , et ta ei tea, kuna ta ei olnud seal. Sündmuskohal vestles A.B. iga politseiametnik K.O.. Tunnistaja K.O. ütluste kohaselt rääkis A.B. talle, et kolmekesti käidi saunas, tarbisid alkoholi. Tema läks välja suitsetama ja kui tagasi tuli, oli kõik verd täis. K.O. küsis ka tüli kohta, aga A.B. vastas, et ei olnud tüli. Lisaks sai K.O. A.B. ilt teada, et V. Bogdanovs küsis pärast kuriteosündmust A.B. ilt sularaha, kuna soovis põgeneda. Ka sündmuskohal viibinud politseiametniku M.T. ütluste kohaselt kuulis ta A.B. i käest, et viimane oli läinud välja suitsetama ja tuppa tagasi jõudes oli sündmus aset leidnud – üks isik vedeles maas, sündmuskoht oli verine. Üks sündmuskohal viibinud isikutest tuli A.B. i juurde ja ütles, et anna kõik raha siia, mis sul on. Töödejuhataja A.L. tunnistajana antud ütluste kohaselt rääkis A.B. A.L. le, et tapmise momenti tema pealt ei näinud. Kui A.L. küsis, mis toimus, selgitas A.B. , et ta kuulis mingeid hääli, läks tuppa ja pärast jooksis sealt minema. Vahendlike tunnistajate K.O. ja A.L. ütlused on kooskõlas sellega, mida tunnistaja A.B. avaldas häirekeskuse töötajale. A.B. i edastatud teavet saab pidada usaldusväärseks ja eluliselt usutavaks.
  8. Süüdistatav vastas kohtus küsimusele, mis toimus tema ja kannatanu vahel, esmalt, et „nähtavasti me läksime temaga tülli selle raha pärast“. Täpsustavale küsimusele vastas süüdistatav, et „ei oska öelda, mis seal toimus, sõnaselgelt ei mäleta“. Seejärel on süüdistatav V. Bogdanovs selgitanud, et kannatanu lõi teda esimesena – kaks korda –, kui nad tülitsesid. V. Bogdanovsi sellised ütlused ei ole usaldusväärsed. V. Bogdanovsi ütlused võimaliku tüli kohta kannatanuga ei ole järjepidevad. Nii on süüdistatav kaitsja küsimustele vastates öelnud, et kuni
  9. septembrini 2016 ei olnud ta kannatanuga tülitsenud. Hiljem prokuröri küsimustele vastates, on süüdistatav selgitanud, et enamasti tülitses ta kannatanuga raha pärast, jättes mulje, nagu neil oleks kannatanuga ikka tülisid ette tulnud. Seega on süüdistatava ütlused vastuolulised selles, kas ta on kannatanuga tülitsenud ka enne
  10. septembrit 2016 või oli sel kuupäeval nende vahel esimene tüli. Kohtu täpsustavale küsimusele on süüdistatav vastanud, et raha pärast olid neil kannatanuga erimeelsused, aga mitte midagi tõsist. 4
(15)
  1. Kui algselt selgitas süüdistatav kohtus ütlusi andes, et kannatanu lõi teda, siis ristküsitluse käigus täpsustavatele küsimustele vastates ütles süüdistatav, et tegelikult ta ei mäleta, mida kannatanu tegi enne seda, kui ta kannatanut ründas. Ristküsitluse käigus on süüdistatav selgitanud sedagi, et ta ei mäleta, kus ruumis ta kannatanut ründas. Süüdistatav on andnud
  2. septembri
  3. a sündmuste kohta selgitusi suhteliselt üksikasjalikult, samuti mäletab süüdistatav saunas käimist (sh seda, millises järjekorras saunas käidi). Kannatanuga toimunud tüli ja sellele järgnevat süüdistatav enda ütluste kohaselt aga ei mäleta. On ebausutav, et olukorras, kus süüdistatav enda sõnul tegelikult toimunut ei mäleta, on tal meeles tüli kannatanuga (ent mitte selle põhjus ega kulg) ja kannatanu poolt vägivalla kasutamine (ent mitte see, kuhu ja millega kannatanu teda lõi) ning see, et ta palus tuppa tulnud A.B. il kutsuda kiirabi ja politsei. Ei ole eluliselt usutav, et süüdistataval on suur osa toimunust meelest läinud, kuid üksikud olulised faktid, mis tema käitumist õigustaksid või vastutust kergendaksid, on tal meeles. On tõenäoline, et tegelikult süüdistatav toimunut ei mäletagi. Nii on ta ka kohtus ütlusi andes selgitanud, et „nähtavasti“ läks ta kannatanuga tülli, „ta meenutas“, et kannatanu teda lõi jne. Kokkuvõtlikult on süüdistatava ütlused tema ja kannatanu vahel toimunu osas selgelt ebakindlad, mis tähendab, et ta ei ole ka ise veendunud, kas ta ikka mäletab sündmust või on ta kasutanud meenutamiseks kriminaaltoimiku materjale (nt kannatanu poolt löömise kohta on V. Bogdanovs selgitanud, et on olemas fotod, kus vigastused on).
  4. Süüdistatav ei mäleta, millega ja kuhu teda löödi. Kohtus ütlusi andes on ta järeldanud, et kannatanu lõi teda pähe, sest muu koht tal ei valutanud. Kriminaalasja materjalide hulgas on
  5. oktoobril 2016 tehtud fotod V. Bogdanovsist. Fotodelt nähtub, et mõningased vigastused võivad olla V. Bogdanovsi vasakul kõrval. Seda, et V. Bogdanovsil sedastati vigastusi, on märgitud ka indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli. Viimati nimetatud dokumendist nähtuvalt olid V. Bogdanovsil marrastused kehal, kõrval ning marrastused nina piirkonnas. Märgitud on sedagi, et V. Bogdanovs tervise üle ei kurda ja kiirabi ei soovi. Süüdistataval tuvastatud vigastuste iseloomu (marrastused) arvesse võttes ei ole eluliselt usutav, et need on saadud löömise tagajärjel. Küll on usutav, et need vigastused võis süüdistatav saada kinnipidamise käigus. Nimelt nähtub isikusamasuse tuvastamise protokollist, indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist, et V. Bogdanovsi kinnipidamisel on politseiametnikud kasutanud tema suhtes jõudu. Seda on kinnitanud ka politseiametnikud kohtus ütlusi andes. Samas ei ole välistatud, et süüdistatav sai osa vigastustest ka kannatanuga rüselemise käigus. Kannatanul esinenud vigastusi arvestades on ilmselge, et süüdistatava ja kannatanu vahel toimus teatav rüselus. Seda kinnitab asjaolu, et kannatanul esineb enesekaitsele viitav vigastus – kannatanu tõrjus käega vähemalt ühe löögi, mille süüdistatav tema suunas tegi.
  6. Eeltoodust tulenevalt ei ole tuvastatud, et kannatanu kasutas
  7. septembril 2016 süüdistatava suhtes vägivalda. Usutavad on süüdistatava enda selgitused selle kohta, et sel õhtul alkoholijoobe mõjul „hakkas tal vedama“ ja probleemiks oli kõik, mis temasse oli seoses raha ja tööga kogunenud. Samuti on usutavad süüdistatava selgitused raha ja tööasjade kohta. Nii tunnistaja A.L. kui ka süüdistatava ütlustest järeldub, et töötasu maksmise osas tegi otsuseid Lätis asuv partner, kellega suhtles kannatanu, mitte süüdistatav ega tunnistaja A.B. . Selle Läti partneri 5
(15)korraldusel viis ka tunnistaja A.L. kannatanule
  1. septembril
  2. a 300 eurot. Sellest rahast sai süüdistatav 100 eurot ja tunnistaja A.B. 100 eurot. Süüdistatava ütlustest järelduvalt ei olnud ta oma töötasu (Tallinnas tehtud töö eest) tervikuna kätte saanud ja nad leppisid kannatanuga kokku, et ei jätka töö tegemisega enne, kui varasemad rahad on makstud.
  3. septembril 2016, kui tunnistaja A.L. oli ära läinud, teatas kannatanu, et nad jätkavad homme töö tegemist. Süüdistatava ütlustest järeldub, et see asjaolu pahandas teda. Samas kirjeldab süüdistatav järgnevaid sündmusi kui tavapäraseid (lõpetasid tööpäeva, käisid poes, saunas jne). Viiteid koheselt tekkinud tülile kannatanuga või pahameele tekkimisele süüdistatava ütlustest ei nähtu.
  4. Seega on ilmne, et süüdistatava arvates oli tema ja kannatanu vahel konflikt (süüdistatav oli pahane saamata jäänud töötasu ja tööga jätkamise tõttu), aga kogutud tõendeid hinnates on ilmselge, et vägivalda kasutas ainult üks osapooltest, s.o süüdistatav. Samas on ilmne, et töötasu maksmise üle ei otsustanud kannatanu. Süüdistatava pahameel kannatanu suhtes oli tingitud sellest, et viimane kutsus ta Eestisse tööle ja tegeles suhtlemisega.
  5. Süüdistatava ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb arvesse võtta, et tema ütlused ei ole olnud järjepidevalt samalaadsed. Süüdistatava ütlused kohtus erinevad olulistes asjaoludes tema kohtueelses menetluses antud ütlustest. Kohtueelses menetluses on V. Bogdanovs kinnitanud, et ta mäletab noaga löömist küll. Ta ei mäletanud küll täpselt, mitu korda ta kannatanut noaga lõi, kuid arvas, et lõi kaks korda. V. Bogdanovs arvas, et ta lõi kannatanut kaela piirkonda. Kohtus ütlusi andes on süüdistatav selgitanud, et ta ei mäleta noaga löömist ega ole seda üldse mäletanud. Kui avaldati kohtueelses menetluses antud ütlused, ei osanud süüdistatav vastuolusid selgitada. V. Bogdanovs kordas, et ta tõesti ei mäleta, kuidas see kõik juhtus ja kuidas ta üldse ütles, et ta lõi kaks korda. Kuna V. Bogdanovsi selgitused vastuolude kohta ei ole adekvaatsed, tuleb süüdistatava ütlused eelkirjeldatud osas jätta tõendina kõrvale kui ebausaldusväärsed.
  6. Eluliselt ei ole usutavad ka süüdistatava ütlused selle kohta, et pärast toimunut hakkas ta riidesse panema, et valmistuda politseisse minekuks, kuna ta teadis, et teda võetakse kinni. V. Bogdanovs ei osanud vastata täpsustavatele küsimustele selle kohta, mis tal oli seljas enne, kui ta riidesse panema hakkas. Samuti ei teadnud süüdistatav, miks ta läks pärast riietumist vannituppa. Süüdistatava ütlused ei ole usutavad ka selle objektiivse pildi tõttu, mis politseinikele avanes kui nad olid sündmuskohale jõudnud. Nimelt oli süüdistatav lukustanud ennast sauna- ja dušširuumi. Selle ruumi ukse avasid politseiametnikud. Välijuht andis ruumis viibinud isikule korduvalt venekeelse korralduse avada uks. Kuna korraldust ei täidetud ja ust ei avatud, avasid politseiametnikud ise ukse. Politseiametnikest tunnistajate ütluste kohaselt istus ruumis viibinud isik tualettpotil ja millelegi ei reageerinud. Tema kõrval oli seljakott. Esemete üleandmisevastuvõtmise aktist nähtuvalt olid seljakotis pesu- ja hügieenivahendid, tubakatooted, riietusesemed, s.o kampsun, aluspesu ja T-särgid, klahvidega mobiiltelefon, peakomplekt ja laadija. Need esemed kuulusid süüdistatavale. V. Bogdanovsil seljas olnud riided verised ei olnud. Sellest järelduvalt pidi süüdistatav enne riietumist ennast verest puhastama. Ei ole usutav, et süüdistatav kannatanu verega kokku ei puutunud. Seda ainuüksi seetõttu, et ruum, milles kannatanu noaga löömine toimus, on suuresti verega määrdunud. Süüdistatava põgenemistahtlus järeldub ka sellest, et ta oli pakkinud kokku seljakoti isiklike asjadega, pannud ennast soojalt 6
(15)riidesse (jalas mitu paari pükse, seljas pikkade varrukatega pullover ja vest) ning kahe püksipaari vahele oli peidetud sularaha ja dokument. On eluliselt usutav, et operatiivsõiduki sireene kuuldes lukustas süüdistatav ennast sauna- ja dušširuumi. Sealjuures ei olnud süüdistatav teadlik, et esimesena saabus sündmuskohale kiirabi, mitte politsei. Süüdistataval tõenäoliselt puudusid teadmised sellest, milline näeb välja Eesti Vabariigis kiirabi ja milline politsei sõiduk ning vorm. Tunnistaja K.O. ütluste kohaselt jõudis kiirabi sündmuskohale 6 minuti pärast. Esimene politsei patrulliekipaaž saabus sündmuskoha 20 minutit pärast väljakutse saamist. Selleks ajaks oli kiirabi juba sündmuskohal. Seda, et süüdistatav soovis tegelikult põgeneda, on avaldanud ka tunnistaja A.B. tunnistaja K.O. le. Sellest tulenevalt ei ole usutavad süüdistatava ütlused selle kohta, et raha küsis ta tunnistaja käest seetõttu, et tal oleks hiljem vanglas raha. Tunnistaja R. Mõttuse ütluste kohaselt karjus sauna- ja dušširuumist väljatoomisel süüdistatav arutult, algul lihtsalt karjus, hiljem karjus sõnu, ropendas vene keeles. Pärast politseibussi panekut karjus süüdistatav samuti. Tunnistaja K.O. ütluste kohaselt süüdistatav politseibussis lihtsalt röökis. Tunnistaja ei saanud aru, miks süüdistatav selliselt käitub. Tunnistaja M.T. i ütluste kohaselt ei rääkinud V. Bogdanovs midagi ajal, kui talle pandi käerauad. Mingil hetkel hakkas ta rääkima, karjuma. Ajal, kui V. Bogdanovsit toimetati politseibussi, oli ta kohati üleoleva suhtumisega ja andis teada, et „kas te teate, kes ma olen“. Politseibussis tegi tunnistaja M.T. süüdistatavale turvakontrolli. Kohati isik karjus, kohati rääkis, sõimas. Käitus kummaliselt – kohati üleolev, sõbralik, kohati rääkis vabalt, kohati ropendas, karjus. Tunnistaja ütluste kohaselt küsis ta süüdistatavalt, mis juhtus ja sellele andis süüdistatav erinevaid vastuseid – et A.B. il oli konflikt kannatanuga ja konflikti käigus lõi teda noaga; ülemus tuli sinna ja konflikt tekkis ülemusega ning ülemus lõi noaga; tema ise lõi noaga. Noa kohta andis V. Bogdanovs erinevaid selgitusi – väidetavalt viskas noa aknast välja; nuga asub keskmises ruumis vasakut kätt väiksemat sorti kapi peal. Juhtunu kohta versioonide esitamisel oli V. Bogdanovsi meeleolu pidevas muutumises – kohati karjus, kohati andis adekvaatseid vastuseid, kohati ei rääkinud tõtt. 18. Tunnistajate ütlustest nähtuvaid kirjeldusi arvesse võttes ei ole võimalik kuidagi järeldada, et süüdistatava sooviks oli enda vastutusele võtmine. Vastupidi, süüdistatav on kohe pärast kinnipidamist alustanud erinevate versioonide jutustamist, millest osa ei vastanud tõele. Selle eesmärgiks sai olla ainuüksi enda vastutuse välistamine. Lisaks käitus süüdistatav agressiivselt, sh karjus, ropendas jne. Seda, et süüdistatav oli väga raskes alkoholijoobes kinnitab see, et ta ei olnud suuteline indikaatorvahendisse puhuma. Eeltoodust tulenevalt ei ole süüdistatava eelkirjeldatud ütlused usaldusväärsed. Süüdistatava käitumine sündmuskohal ja tema ebausaldusväärsed ütlused on ilmselgelt kantud soovist enda vastutust vähendada ja oma teguviisi õigustada. 19. Seega on veenvalt tuvastatud, et süüdistatav lõi 30. septembril 2016 kella seitsme ja kaheksa vahel õhtul Chef Foods OÜ kontorihoone elamiseks kohandatud ruumides kannatanu S.Z. le noaga ühel korral pea piirkonda ning vähemalt kahel korral vasakule kehapiirkonda. Ühe noalöögi suutis kannatanu tõrjuda oma käega. Tekitatud kehavigastuste tõttu saabus kannatanu surm 1. oktoobril 2016 kell 16.00. 7
(15)20. Süüdistatav pani kannatanu tapmise toime vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

Siinjuures tuleb arvestada ennekõike välist teopilti – löökide arvu, vahendit, löömise piirkonda. Süüdistatav, olles alkoholijoobes ja vihane töö ning rahaasjade pärast, võttis noa ja lõi sellega korduvalt kannatanule pea ja keha piirkonda. Oma tegevusega tekitas süüdistatav kannatanule hulgaliselt vigastusi, mis põhjustasid kannatanu surma. Nendest tehioludest järelduvalt pidi süüdistatav vähemalt võimalikuks pidama, et lüües kannatanut noaga pea- ja kehapiirkonda, s.o elutähtsate organite piirkonda, võib kannatanu surra. Kuna süüdistatav selliselt käitus, pidi ta vähemalt möönma, et kannatanu surm võib saabuda. Seega on süüdistatava tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 113lg 1 järgi.

21. Õigustamatu on kaitsja taotlus kvalifitseerida süüdistatava tegu ümber

§ 115

järgi.

§ 115

kohaselt peab toimepanijal olema äkki tekkinud tugev hingeline erutuse seisund ja see peab olema põhjustatud kannatanupoolsest vägivallast või solvamisest tapja või tema lähedase suhtes. Käesolevas asjas ei ole tuvastatav, et kannatanu oleks kasutanud süüdistatava suhtes vägivalda. Samuti ei ole tuvastatud, et kannatanu oleks süüdistatavat solvanud. Ühtlasi ei kinnita kogutud tõendid, et V. Bogdanovsil oli 30. septembri 2016. a õhtul äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund. Äkki tekkinud tugevaks hingelise erutuse seisundiks

§ 115mõttes ei saa pidada igat raevuhoogu või viha.

V. Bogdanovsi ütlustest järelduvalt oli ta häiritud töötasu mittesaamisest ja sellest, et nad pidid tööd järgmisel päeval jätkama. Selle eest vastutavaks või inimeseks, kelle vastu oma viha välja elada, pidas süüdistatav kannatanu S.Z. i. Seega oli tegemist ilmselgelt vihast kantud kuriteoga. Süüdistatav oli tugevas alkoholijoobes, kuid sellele vaatamata tegutses ta adekvaatselt. Süüdistatav oli pärast teo toimepanemist suuteline väga lühikese ajaga ennast puhastama, riietama, asjad kokku panema ja tunnistajaga suhtlema (raha küsima), s.o tegema ettevalmistusi sündmuskohalt põgenemiseks. Samuti tegutses süüdistatav adekvaatselt ajal, mil politseinikud ta kinni pidasid. Ta andis politseiametnikele sündmuskohal selgitusi, millest osa vastas ka tõele (nt et tema lõi noaga ja nuga asub keskmises ruumis kapi peal). Hingelise erutuse seisundile ei viita ka süüdistatava käitumine tema kinnipidamise ajal – põhjendamatu karjumine, muutlik käitumine jne. Lisaks ei ole nähtu süüdistatava ütlustest viiteid sellele, et tal oli äkki tekkinud tugev hingelise erutuse seisund. 22. Põhjendades süüdistatavale mõistetud karistust, märkis maakohus järgmist. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus löökide arvu, piirkonda, kannatanu isikut ja kuriteo toimepanemise vahendit. Süüdistatav lõi kannatanut noaga korduvalt – vähemalt ühel korral pea piirkonda ning kahel korral noaga vasakule kehapiirkonda. Süüdistatava agressiivne käitumine kannatanu suhtes oli ootamatu ja intensiivne. Seda kinnitab asjaolu, et 193-sentimeetri pikkune kannatanu üritas osutada vastupanu, võidelda oma ellujäämise eest, millele viitab kannatanu vigastus sõrmede vahel. Vaatamata sellele langes kannatanu süüdistatava tegevuse tagajärjel peaaegu kohe koomasse. Äärmist jõhkrust näitab asjaolu, et üks löökidest on kannatanut tabanud oimupiirkonda ja tunginud koljuõõnde. Süü suuruse hindamisel on oluline seegi, et süüdistatav ja kannatanu olid tuttavad ja kannatanu oli pakkunud süüdistatavale Eestis tööd. Karistust kergendava asjaoluna ei saa arvestada süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. V. Bogdanovs ei ole kohtus selgelt oma kahetsust väljendanud. Sõna „kahetsus“ on V. Bogdanovs kasutanud pärast süüdistus- ja kaitsekõne kuulmist, kus osutati ka kahetsusele kui karistust kergendavale asjaolule. Arvestades 8

(15)süüdistatava käitumist ja ütlusi kriminaalasja arutamise ajal, ei ole kohtul veendumust, et V. Bogdanovs on aru saanud toime pandud teost ja selle tagajärgedest. V. Bogdanovs on varem Eestis karistamata. Kuigi süüdistataval ei ole ka Euroopa Karistuseregistrite Infosüsteemi (ECRIS) teatise kohaselt ka Läti Vabariigis karistusi, on ta kohtus ütlusi andes kinnitanud, et teda on Lätis 2016. a juunis karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Oluline on arvestada süüdistatava suhtumist toimepandusse. Neid asjaolusid arvestades tuleb süüdistatavale mõista karistuseks vangistus kümneks aastaks. Samuti on V. Bogdanovsi suhtes põhjendatud kohaldada

§ 54lg 1 alusel lisakaristusena riigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Apellatsioonid 23. Tartu Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni nii süüdistatav V. Bogdanovs kui ka tema kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi. (

  1. a)Süüdistatava apellatsioon 24. Süüdistatav taotleb talle mõistetud karistuse kergendamist. Ta märgib, et kahetseb väga oma käitumist, mis lõppes inimese surmaga, ja kinnitab, et ei soovinud sellist tagajärge. Apellandi kinnitusel ei ole ta ealeski kohtumõistmist vältinud ja on valmis kandma karistust, kuid mitte nii pikka nagu maakohus talle mõistis. Süüdistatav on enda kinnitusel kõigest aru saanud ja kahetseb tehtut kogu südamest. (
  2. b)Kaitsja apellatsioon 25. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega V. Bogdanovs tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 113

lg 1 järgi, paludes kvalifitseerida süüdistatava teo

§ 115järgi.

Alternatiivselt palub kaitsja arvestada V. Bogdanovsile karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja kergendada süüdistatava karistust.

  1. Kaitsja märgib, et puudub vaidlus küsimuses, et V. Bogdanivsi tegevuse tagajärjel saabus S.Z. i surm. V. Bogdanovs on seda algusest peale tunnistanud.
  2. Juhtumi eripära seisneb selles, et vahetult kuriteosündmuse kohta sisuliselt puuduvad isikulised tõendid ja muudki tõendid ei ole kuigi kõnekad. Süüdistatav sisuliselt ei mäleta toimunut, tal on ajus vaid mingid üksikud mälukatked ja mingid ähmased teadmised selle või teise asjaolu kohta. Kohtul ei ole isegi sellist teavet, ometi on ta teinud süüdimõistva otsuse kõige rangemal kujul. Paraku on ka kohus täitnud tõendite tühimikku ainult oletustega. Sellest, mis toimus kuriteosündmuse eel ja järel, on kohus teinud üsnagi suvalised ja ainult süüstavad järeldused. Enamik kohtu järeldusi on kaugel elulisest usutavusest.
  3. Kohus on lugenud tõeseks tunnistaja K.O. ütlused, et kiirabi jõudis sündmuskohale 6 minutiga. Ometi on see ju lausa vale suvaoletus, millega eksitakse tegelikkuse vastu vähemalt 9

(15)kaks korda. Kiirabi kohale jõudmise aeg ei oma kriminaalasjas tegelikult mingit erilist tõenduslikku tähendust. Apellant märgib, et ta tõi selle lihtsalt näitlikult eraldi välja, kuna selle puhul oli võimalik veidigi arvnäitajatele tuginedes näidata kohtu oletuste ekslikkust. Oleks üsna mõttetu väidelda kõigi kohtu oletuste vastu põhimõttel oletus oletuse vastu. Kaitsja märgib, et ega temagi oletused saa ilmeksimatusele pretendeerida.
  1. Täiesti alusetu on kohtu väide, et V. Bogdanovs püüdis põgeneda. Tema käitumises on paljutki seletamatut, kuid ta andis ütlusi, et küsis A. B raha selleks, et tal oleks arestimajas mingitki raha. Asjad pani ta valmis, kuna oli selge, et järgneb kinnipidamine. Tal oli põgenemiseks piisavalt aega, ta oleks võinud A.B. ilt telefoni käest võtta ja lahkuda, kui see oleks olnud eesmärgiks. Mitte ühegi tõendiga ei ole tema ütlusi ümber lükatud, ometi omistas kohus talle paljasõnaliselt põgenemistahtluse. Siinkohal eemaldus kohus elulisest usutavusest õige kaugele, jõudes selleni, et süüdistataval tõenäoliselt puudusid teadmised sellest, milline näeb välja Eesti Vabariigi kiirabi ja milline politsei sõiduk ja vorm. V. Bogdanovs töötas Eestis juba augustikuust. Esiteks teeb iga normaalne inimene politseil ja kiirabil vahet, olenemata riigi eripärast. Teiseks elas ja töötas süüdistatav enamuse ajast Tallinnas, kus oli võimatu neid teenistusi kõigis oma vormides ja värvides mitte märgata.
  2. Arusaamatu on kohtu püüd näidata V. Bogdanovsi ütlusi ebausaldusväärsetena ainuüksi sellel põhjusel, et ta osasid asju mäletab, teisi mitte. V. Bogdanovsi arvestatav alkoholijoove on ju selgelt tõendamist leidnud, tõendamist on leidnud ka tema pärastine mitteadekvaatne käitumine. Sellistel asjaoludel ei saagi inimene kõike mäletada. Seda tuleks just positiivses plaanis hinnata, et inimene ei ole hakanud midagi enda õigustuseks välja mõtlema, räägib ainult seda, mis tal mälupiltides ja teadvuses on. Sisuliselt on süüdistatav algusest peale ühte ja sama rääkinud.
  3. Kohus möönab, et süüdistavata ja kannatanu vahel toimus teatav rüselus. Paraku mitte keegi ei tea, milles see rüselus seisnes, millest alguse sai, kuidas arenes jne. Selle kohta ei ole ühtegi tõendit, välja arvatud süüdistatava katkendlikud ütlused. V. Bogdanovsi mälus on see, et tema noaga lõi, aga seda pärast kannatanu lööke. Muude tõendite puudumisel saab lähtuda ainult süüdistatava ütlustest ja tema tegu tuleks kvalifitseerida

§ 115järgi.

  1. Ka puhtsüdamliku kahetsuse on kohus põhjendamatult arvestamata jätnud. V. Bogdanovs palus tunnistajal kiirabi kutsuda ja on algusest peale oma tegu kahetsenud, mida kinnitab seegi, et ta ei ole kordagi enda õigustuseks midagi juurde mõelnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning kummaski apellatsioonis pole ühtegi sellist väidet, mis võiks anda kolleegiumile aluse kohtuotsuse tühistamiseks. Maakohus on 10

(15)kriminaalmenetluse reegleid järgides veenvalt argumenteerinud, kuidas ta jõudis olemasolevate tõendite põhjal järeldusele, et V. Bogdanovs põhjustas süüdistuses kirjeldatud viisil tahtlikult kannatanu surma ja miks ei ole põhjust arvata, et süüdistatava teole eelnes kannatanupoolne vägivald või solvang, mis tinginuks süüdistataval äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundi. Veatu on ka maakohtu materiaalõiguslik hinnang süüdistatava teole. Kohtu argumendid mõistetud karistuse kohta on asjakohased ja ammendavad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu kõigi põhjendustega ja jätab need KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel üle kordamata. Vastuseks apellantide väidetele märgib kolleegium järgmist. I 34. Kaitsja põhitaotlus on tunnistada V. Bogdanovs

§ 113

lg 1 asemel süüdi

§ 115järgi.

35.

§-s 115 nähakse ette vastutus tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Riigikohus on selgitanud, et

§ 115

objektiivse külje jaatamiseks on vaja mh tuvastada tapmisteole eelnenud kannatanu vägivaldne või solvav tegu (provotseeriv käitumine), süüdistatava erutusseisund ja põhjuslik seos kannatanu provotseeriva käitumise ning erutusseisundi vahel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. aprilli
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-10-13, p-d 8–9 ja
  3. veebruari
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-1-15, p 11 jj).
  5. Väide, et süüdistatav oli tapmise toimepanemise ajal kannatanu provotseerivast käitumisest tingitud erutusseisundis, on kaitsetees, mis on suunatud nn põhjendatud kahtluse tekitamisele. See peaks juhul, kui konkreetne argument (või argumentide kogum) on tõsiseltvõetav ning seda ei suudeta tõenduslikult kummutada, viima edasiselt in dubio pro reo põhimõtte (KrMS § 7 lg 3) rakendamiseni ning potentsiaalselt ka õigeksmõistva otsuse tegemiseni või kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Riigikohtu praktika kohaselt peab selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. oktoobri
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-77-15, p-d 17–20;
  8. juuni
  9. a otsus asjas nr 3-1-1-49-16, p 21 ja
  10. novembri
  11. a otsus asjas nr 3-1-1-64-16, p 11.)
  12. Kaitsja apellatsioonis ei leidu ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis toetaks V. Bogdanovsi käitumise kvalifitseerimist

§ 115järgi.

Suuresti koosneb apellatsioon sellistest põhjendustest, millel pole

§ 115kohaldamise eeldustega üldse seost või on see seos äärmiselt nõrk.

Nii on kaitsja pühendanud suhteliselt palju ruumi sellele, et vaidlustada kohtu järeldust kiirabi sündmuskohale jõudmise aja kohta, mööndes samas ka ise, et sellel asjaolul pole kriminaalasjas „mingit erilist tõenduslikku tähendust“ (vt käesoleva otsuse punkt 28). Samuti ei 11

(15)mängi

§ 115

kohaldamise seisukohalt kuigivõrd kaalukat rolli see, kas süüdistatav püüdis pärast teo toimepanemist sündmuskohalt põgeneda või mitte (vt käesoleva otsuse punkt 29). Sisuliselt rajaneb apellandi taotlus kvalifitseerida süüdistatava tegu provotseeritud tapmiseks vaid süüdistatava (ebamäärasel) väitel, et enne seda, kui ta kannatanut noaga lõi, olla kannatanu teda löönud, ja asjaolul, et kuriteosündmuse kohta pole rohkem vahetuid isikulisi tõendeid peale süüdistatava ütluste.

  1. Juba maakohus on veenvalt ära näidanud, et kriminaalasjas pole tõenduslikku alust arvata, et kannatanu võis enne süüdistatava rünnaku ohvriks langemist ise süüdistatava kallal vägivalda tarvitada või teda solvata. Ühtlasi pole mingeid viiteid süüdistatava hingelise erutuse seisundile. Kaitsetees kannatanu provotseeringust ja süüdistatava erutusseisundist ei haaku olemasoleva tõendikogumiga.
  2. Esmalt on süüdistatava ütlused kannatanupoolse vägivalla kohta äärmiselt vastuolulised ja ebamäärased. Nii osutas maakohus sellele, et kui algselt selgitas süüdistatav kohtus ütlusi andes, et kannatanu lõi teda, siis ristküsitluse käigus täpsustavatele küsimustele vastates ütles süüdistatav, et tegelikult ta ei mäleta, mida kannatanu tegi enne seda, kui ta kannatanut ründas (vt KoTo, kd 1, tl 219: prokuröri küsimusele „Kas mäletate üldse seda, mida kannatanu enne seda tegi, kui teie teda ründasite?“ vastas süüdistatav „Ei.“). Täiendavat kahtlust süüdistatava ütluste usaldusväärsuses äratab tema ütlustes kajastuvate väidetavate mälestuste valikulisus: kui üldiselt andis süüdistatav
  3. septembri
  4. a sündmuste kohta ütlusi suhteliselt üksikasjalikult, siis kannatanuga toimunud tüli ja sellele järgnenut süüdistatav enda ütluste kohaselt aga ei mäleta (vt lähemalt käesoleva otsuse punkt 12). Väites, et kannatanu lõi teda, ei osanud süüdistatav samas selgitada, millega ja kuidas kannatanu teda lõi (KoTo, kd 1, tl 218).
  5. Eelneva taustal kaotavad süüdistatava ütlused kannatanu ründe kohta lõplikult usaldusväärsuse, kuna need on olulistes aspektides vastuolus V. Bogdanovsi kohtueelses menetluses antud ütlustega. Kui kohtus väitis süüdistatav, et ta ei mäleta enda poolt kannatanu löömist, siis kohtueelses menetluses kinnitas ta seda, et mäletab kannatanu noaga löömist küll. Ta ei mäletanud küll täpselt, mitu korda ta kannatanut noaga lõi, kuid arvas, et lõi kaks korda. V. Bogdanovs arvas, et ta lõi kannatanut kaela piirkonda. Kohtus ei osanud V. Bogdanovs vastuolu enda varasemate ütlustega adekvaatselt selgitada. (Vt lähemalt käesoleva otsuse punkt 16 ja KoTo, kd 1, tl 218 pöördel–219.)
  6. Lisaks osutas maakohus ka V. Bogdanovsist pärast kuriteosündmust tehtud fotodele, millelt ei nähtu selliseid vigastusi, mis võinuksid tekkida kannatanu löökide tagajärjel (vt lähemalt käesoleva otsuse punkt 13).
  7. Lõpuks on kohus – suuresti V. Bogdanovsi enda ütluste alusel – tuvastanud süüdistatava tapmisteo motiivi, mis ei haaku versiooniga kannatanupoolsest vägivallast. Nimelt ärritas süüdistatavat kannatanu seisukoht, et nad peavad järgmisel päeval tööd jätkama, ehkki süüdistatava arvates oli tal osa töötasust eelmise objekti eest veel saamata ja varem lepiti omavahel kokku, et enne raha saamist tööga ei jätkata (vt käesoleva otsuse punkt 14). Kolleegium märgib, et V. Bogdanovsi 12

(15)poolt maakohtus antud ütlustest nähtub seegi, et tal oli tekkinud kannatanu suhtes seoses rahaasjadega kahtlused (KoTo, kd 1, tl 216). Seejuures möönis süüdistatav kannatanuga tekkinud konflikti põhjusest rääkides ka ise, et nad tülitsesid raha pärast (KoTo, kd 1, tl 216 ja 218). Kõneksolevas kontekstis on tähelepanuväärne V. Bogdanovsi ristküsitlusel antud vastus prokuröri küsimusele, kui palju süüdistatav alkoholi ära jõi: „Mäletan, et kaks purki õlut jõin ära. Jõime Vana Tallinnat ja käisime saunas ära ja siis sellest alkoholist hakkas mind vedama.“ Täpsustavale küsimusele, mida tähendab „vedama“, vastas süüdistatav järgmist: „Kõik see juhtuski, see kogunes minus. Ma ei oska seda seletada.“ (KoTo, kd 1, tl 218) Osundatud ütlused, mis V. Bogdanovs andis ristküsitlusel vahetult pärast seda, kui ta oli pikalt ja suhteliselt üksikasjalikult rääkinud kannatanuga rahalistes küsimustes tekkinud erimeelsustest, kinnitavad maakohtu järeldust, et tegelikult ei löönud süüdistatav kannatanut noaga mitte vastuseks viimase ründele, vaid seetõttu, et süüdistatav, olles tugevas alkoholijoobes, vihastas kannatanu peale raha ja tööga seotud põhjustel (eeskätt kuna kannatanu tahtis järgmisel päeval töötamist jätkata, ehkki tööandja oli jätnud osa töötasust maksmata). Seda kinnitavad ka järgmised V. Bogdanovsi ristküsitlusel antud ütlused (KoTo, kd 1, tl 218 pöördel): Prokurör: „Oskate selgitada, kuidas nuga teie kätte sai?“ Süüdistatav: „Ei mäleta seda. Kui ma oleks normaalselt asjast aru saanud, poleks ma kunagi seda võtnud.“ Prokurör: „Selle probleemi tekitas teile saun ja Vana Tallinn?“ Süüdistatav: „Ma arvan, et mitte ainult saun, vaid see kõik, mis seoses raha ja tööga minusse kogunes.“ 43. Seega ehkki V. Bogdanovs jätkas maakohtus lõpuni selle väitmist, et esmalt lõi kannatanu teda, räägib sellise versiooni kahjuks lisaks kannatanupoolset vägivalda puudutavate süüdistatava ütluste vastuolulisusele ka süüdistatava ütlustest läbi kumav mööndus, et tema rünnak oli tingitud kannatanu suhtes tööalastel põhjustel tekkinud pahameelest. 44. Kokkuvõttes asubki kolleegium maakohtuga nõustuvalt seisukohale, et kaitseversioonil kannatanupoolsest ründest ja sellest tingitud süüdistatava äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundist pole tõsiseltvõetavat tõenduslikku alust, mis võimaldaks rääkida kõrvaldamata kahtlusest

§ 7lg 3 mõttes.

Seega jääb kaitsja taotlus kvalifitseerida V. Bogdanovsi tegu

§ 113

lg 1 asemel

§ 115järgi tagajärjetuks.

II 45. Nii süüdistatav kui ka kaitsja taotlevad (alternatiivselt) V. Bogdanovsile

§ 113

lg 1 järgi mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist, tuginedes seejuures eeskätt süüdistatava väidetavale puhtsüdamlikule kahetsusele (

§ 57lg 1 p 3). 13

(15)46. Nagu sissejuhatavalt märgitud, argumenteeris maakohus mõistetud karistust asjakohaselt ja ammendavalt, tuginedes kooskõlas

§ 56lg 1 esimeses lauses sätestatuga esmajoones V.

Bogdanovsi teosüü suurusele (vt käesoleva otsuse punkt 22). Kolleegium jagab maakohtu arvamust, et käesolevas asjas mõjutab süü suurust kõigepealt V. Bogdanovsi toime pandud rünnaku brutaalsus. Seda iseloomustab mitu noalööki, millest üks oli suunatud kannatanu pähe (oimupiirkonda) ja läbistas koljuluu. Sellistel asjaoludel pidi lööjale olema ilmselge, et ta ei jäta kannatanule vähimatki elulootust. 47. Maakohus, võttes aluseks süüdistatava käitumise kohtulikul arutamisel, asus seisukohale, et V. Bogdanovsi puhul ei saa rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest

§ 57lg 1 p 3 tähenduses.

Kummaski apellatsioonis pole ühtki argumenti, mis annaks kolleegiumile alust esimese astme kohtu kõnealuse hinnangu õigsuses kahelda. Kohtupraktika kohaselt ei piisa karistuse kergendamiseks paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. mail
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-18-14, p 11). Pelgalt see, kui süüdistatav tunnistab teo toimepanemise asjaolusid osaliselt – s.o ulatuses, mis on teiste tõenditega niigi ümberlükkamatult tõendatavad, – ja üksnes deklareerib oma kahetsust, ei anna alust

§ 57lg 1 p 3 kohaldamiseks.

48. Eelnevat arvestades ei näe kolleegium mingit võimalust lühendada V. Bogdanovsile mõistetud 10-aastase vangistuse tähtaega, mis jääb niigi alla

§ 113lg 1 sanktsiooni keskmisele määrale. III 49. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes Kr

MS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu

  1. detsembri
  2. a otsuse muutmata ning V. Bogdanovsi ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata.
  3. V. Bogdanovsi kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse tasu määramiseks V. Bogdanovsile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest, samuti riigi õigusabi osutamisega seotud sõidukulu hüvitamiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsuse ja kohtuistungi protokolliga tutvumiseks 3 pooltundi, kaitsealusega konsulteerimiseks 2 pooltundi ja apellatsiooni koostamiseks ning esitamiseks 7 pooltundi. Selle eest palub kaitsja määrata Ahto Sirendi Advokaadibüroo OÜ-le 240 eurot, millele lisandub käibemaks 48 eurot. Peale selle taotleb kaitsja riigi õigusabi osutamisel kantud sõidukulu (sõit sõiduautoga 378 km Tallinnast Tartusse süüdistatavaga kohtuma ja tagasi) hüvitamist summas 136 eurot 8 senti (sh käibemaks 22 eurot 68 senti). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
  4. juuli
  5. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord)
  6. jaanuarini 2018 kehtinud redaktsiooni § 1 lg-test 4, 6 ja 10; §-st 3, § 6 lg-st 3 ning § 17 lg-test 1 ja 2, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Arvestades kaitsja apellatsiooni tagasihoidlikku mahtu ja vaidluseseme vähest keerukust, aga eeskätt apellatsiooni põhjendava osa ainetust ning selle punktides 5–7 kirjapandu nõrka seost apellandi taotlusega, ei saa kõnealuse apellatsiooni koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu RÕS § 22 lg 7 mõttes olla kolleegiumi hinnangul 14

(15)suurem kui kaks pooltundi. Seetõttu määrab ringkonnakohus kaitsja apellatsiooni koostamise ja esitamise eest riigi õigusabi tasu summas 40 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot. Taotluses märgitud kaitsja ajakulu kohtuotsuse ja istungiprotokolliga tutvumiseks ning kaitsealusega konsulteerimiseks loeb kolleegium põhjendatuks. Samuti on riigi õigusabi osutamisega seotud ja põhjendatud taotluses märgitud advokaadi sõidukulu. 51. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise summa kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel V. Bogdanovsilt riigi kasuks välja mõista. Juhan Sarv Maarika Kuusk Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.