Kostja esitas vastuväite hageja menetluskulude väljamõistmise taotluse osas. Kostja tugineb sellele, et polnud hagejal alust pöörduda kohtu poole. Kostja lubas vabatahtlikult täitma hageja nõudeid ja hagejat enne kohtusse pöördumist oli teatatud, et tehas valmistab vajalikke mööbli osad ja oli teatatud ka tähtaeg. Kuid hageja ikka pöördus kohtusse. Kostja ei ole nõus maksma menetluskulusid. Kostja kulutas rohkem kui hageja. Hageja kirjalikus seisukohas märgib, et tema oli sunnitud pöörduma kohtusse peale seda, kui olid ammendatud kõikvõimalikud vaidluse kohtuvälises korras reguleerimise variandid. Hageja ja kostja saavutasid enne kohtusse pöördumist kompromissi diivani ja tugitooli väljavahetamisega seotud küsimuses. Kuid seejärel keeldus kostja poolte vahel sõlmitud kokkuleppest ja keeldus garantiitingimustel diivanit ja tugitooli välja vahetamast. Hageja jääb oma menetluskulude väljamõistmise taotluse juurde. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 2
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et hageja ja kostja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on hagist loobunud põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist rahuldas hageja nõude. Kostja ei ole hageja väiteid ümber lükanud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja pöördus kohtusse enne poolte vahel mööbli defekti kõrvaldamise kokkulepitud tähtaja möödumist. Hageja nõude on aga kostja täitnud 30.10.2018, st peale hagi kohtusse esitamist. Kooskõlas
Hageja palub mõista kostjalt välja pool riigilõivu summas 112,50 eurot ja pool tasutud riigilõivu summas 112,50 eurot palub hageja tagastada talle seoses hagist loobumisega. Lähtuvalt
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 225 eurot, mis vastab riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 sätestatud määrale.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab talle poole menetluses tasutud riigilõivust summaas 112,50 eurot. Riigilõivu pool summas 112,50 eurot on seega hageja kantud menetluskulu, mis kuulub hagejale hüvitamisele kostja poolt vastavalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.