← Eesti

1-16-11336/252

Obsah (12)§ 69§ 468§ 289§ 205§ 287§ 288§ 1561§ 34§ 15§ 255§ 14§ 96

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 15. mai 2018 Kriminaalasja number 1-16-11336 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kriminaalasi Evaldas P

§ 69

lg 2 p 1 sätestatud korras, mille tehnilise teostuse ja vajadusel

§ 468nõuete täitmise tagab prokuratuur.

Tegemist on tunnistajaga, kelle kohtueelses menetluses antud ütluste kaalukusest ja sisust nähtuvalt võib tema isiklik julgeolek olla ohustatud, kui ta peab ütluste andmiseks vahetult ilmuma kohtusaali. Prokurör väitis, et ta ei saa tunnistaja turvalisuse kaalutlustel hetkel avaldada, kus tunnistaja istungi ajal täpselt viibib ja millisel kuupäeval tema ülekuulamine konkreetselt planeeritud. 28.06.2017 andis kohtunik loa tunnistaja O.S. turvalisuse tagamise eesmärgil korraldada Lõuna Ringkonnaprokuratuuril välisriigis viibiva tunnistaja kaugülekuulamine kriminaalasja kohtulikul arutamisel

§ 69

lg 5 kohaselt

§-s 468 sätestatut järgides. Tunnistaja O.S. maakohtus antud ütlusi ei kõrvutatud tema varem antud ütlustega. Kuna tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist ei taotletud

§ 289sätetatud korras, järeldas maakohus sellest tunnistaja ütluste usaldusväärsust.

Vastuolulisust möönati tunnistaja ütlustes abikaasa sissetuleku ja tema kasutatud auto tüübi ja vanuse kohta, kuid avaldamist taotleti meenutamiseks. Auto tüübi kohta selgitas tunnistaja, et abikaasa kasutas Volvot, kuid nemad Volvosid ei varastanud ja seetõttu ei ole sellel tähtsust. Tunnistajat küsitleti kohtuistungil 6 päeva. Teisesküsitluses kordasid kaitsjad esmasküsitluse küsimusi. Prokurör protestis esmasküsitluses esitatud küsimuste kordamist kaitsjate poolt. Kaitsja põhjendas korduvaid küsimusi eesmärgiga kontrollida tunnistaja usaldusväärsust, mida maakohus lubas tõendamiseseme asjaolude kohta. Kaitsjad tuvastasid tunnistaja ütlustes vastuolu, kui tunnistaja 6 ülekuulamise lõpus ütles, et BMW 640 eest saadud raha jagasid nad ära lihtsalt omavahel (tunnistaja ja N). Varem tunnistaja rääkis, et seda autot maha ei müüdud ja raha ei saanud. Maakohus ei tuvastanud tunnistaja maakohtus antud ütlustes vastuolusid. Kaitsjate nimetatud vastuoluga maakohus ei nõustu. Küsimus esitati tunnistaja küsitlemise kolmanda päeva lõpus. Enne BMW 640 eest saadud raha kohta küsimuse esitamist küsitlesid süüdistatavad tunnistajat tema vabanemise aja ja menetlejaga seotud lepingu asjaoludel. Maakohus juhtis korduvalt tähelepanu asjaolule, et tunnistaja ei pea vastama temaga kriminaalmenetluse lõpetamise järel sõlmitud lepingu asjaolude kohta, samuti palus maakohus süüdistatavatel küsimuse esitada ilma pika seletuseta ja sissejuhatuseta. Tunnistajale küsitlemisvooru lõpus esitatud sissejuhatuste ja eelnevate seletustega esitatud küsimused juhtisid tunnistaja tähelepanu küsimusest kõrvale ning olid seetõttu eksitavad. Riigikohtu 25.12.2015 otsuse nr 3-1-1-100-15 p-s 19 on märgitud, et kaassüüdistatava ütluste hindamisele ei näe seadus ette kitsendusi või erandeid ja neid tuleb hinnata üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega. O.S. ei ole kriminaalasjas kaassüüdistatav. O.S. le oli esitatud kahtlustus, kuid tema suhtes lõpetati kriminaalmenetlus kohtueelses menetluses süüdistusakti koostamata. 4.2. Kaitsjate väitel on süüdistus rajatud ainult ühe isiku – tunnistaja O.S. , kes on olnud kuriteo toimepanemises kahtlustatav, ütlustele. Maakohus selle väitega ei nõustu ja põhjendab seda edasise tõendite analüüsimise käigus. O.S. suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud

§ 205

alusel seoses temalt kriminaalmenetluses tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga avaliku menetlushuvi seisukohalt tähtsa kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisel, ilma milleta olnuks välistatud või vähemalt oluliselt raskendatud kuritegeliku ühenduse kõigi liikmete seostamine Eestis toime pandud tegudega ja nende vastutusele võtmine. O.S. on isik, kelle käitumises on tuvastatud eelneva kriminaalmenetluse käigus KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse üldised eeldused (süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü). Teoorias on see tuntud kroontunnistajate regulatsioonina. Kriminaalmenetluse lõpetamine kroontunnistaja suhtes tähendab sisuliselt talle andestamist kuriteo asjaolude selgitamiseks osutatud abi eest. Arvestamata ei saa jätta sedagi, et ka kroontunnistaja regulatsioon iseenesest on käsitatav süütuse presumptsiooni, eriti enese mittesüüstamise privileegi, riivena. O.S. t hoiatati enne tunnistajana ütluste andmist vastutusega nii Eestis kui ka Hispaanias kehtiva karistusõiguse järgi. Tunnistaja kinnitas, et sai vastutusest aru. Maakohtul ei ole põhjust jätta tunnistaja O.S. ütlusi tõendite hulgast kõrvale. Maakohus kõrvutab neid teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ja võtab need otsuse tegemisel aluseks. 4.3. Tunnistaja O.S. kuulati kohtuistungil üle audiovisuaalselt

§ 69

lg 2 p 1 sätestatud tehnilise lahenduse abil, mille tulemusena menetlusosalised otseülekandena vahetult nägid ja kuulsid kohtus mitteviibiva tunnistaja ütluse andmist ja said talle küsimusi esitada. Tunnistaja kaugülekuulamine on üks erand kohtuliku uurimise vahetu põhimõtte suhtes. Maakohus on seisukohal, et tunnistaja O.S. ütlusi on tõendina uuritud lubatud viisil.

§ 69

lg-te 1 ja 5 ning

§ 287

lg 5 alusel lubab seadus kohtul kaugülekuulamist kasutada sõltumata poolte taotlusest. Käesoleval juhul on kaugülekuulamise algatanud prokuratuur, kes esitas kohtule vastava taotluse kohtuistungite vahelisel ajal. Tunnistaja O.S. ütlused on prokuratuuri tõend. Maakohus on seisukohal, et kohtumenetluse pool võib valida tõendi esitamise taktika. Prokuröri valitud tõendi uurimise viis on menetlusseadustikus sätestatud korras lubatud viis ega sõltu süüdistatavate nõusolekust.

§ 69

lg 3 järgi kaugülekuulamine telefonitsi on lubatud vaid ülekuulatava ja süüdistatava nõusolekul. Süüdistatava nõusolekut ei ole vaja anonüümse tunnistaja telefonitsi kaugülekuulamiseks. Käesoleval juhul

§ 69lg 3 nimetatud asjaolusid ei esine.

Tunnistaja kaugülekuulamiseks

§ 69

lg 2 p 1 ettenähtud tehniliste lahenduste abil ei ole nõutav süüdistatava nõusolek. 7 4.4. Prokuröri kaugülekuulamise taotluse esitamise ajal ei olnud maakohtule teada tunnistaja asukoht. Prokuratuur on Eesti Vabariigis pädev õigusasutus, kes võib

§ 468lg 5 kohaselt kaugülekuulamist juhtida ja suunata.

Ta võib ka kaugülekuulamist ette valmistada ja korraldada ning antud juhul on kohus andnud selleks loa. Kaitsjate arvates ei saanud maakohus luba anda eelnevalt kaitsjate arvamust ära kuulamata. Prokuröri taotluse kohaselt oli tunnistaja asukoht välisriigis, mida ei saanud tunnistaja turvalisuse kaalutlustel avaldada. Taotluses on nimetatud kaugülekuulamist võimaldavad kõik

§ 69lg 1 nimetatud alused.

Eelkõige arvestades tunnistaja turvalisust oli kaugülekuulamise taotlus põhjendatud. Kohtuistungil prokurör avaldas tunnistaja O.S. ülekuulamise aja ja tegi teatavaks tunnistaja asukoha. Seejärel kuulas maakohus ära kaitsjate ja süüdistatavate arvamuse ning määras tunnistaja ülekuulamise

§ 69sätestatud korras kaugülekuulamisena otstarbekuse kaalutlustel.

Kaitsjate hinnangul ei olnud tunnistaja kaugülekuulamine tema kaitsmise huvidega põhjendatud. Tunnistajal ei ole hirmu süüdistatavate ees. Süüdistatavad taotlesid, et tunnistaja kuulatakse üle kohtusaalis, kus toimub asja arutamine. Süüdistatav J. Tiškevičius taotles asja arutamise lõpetamist kohtuistungil, mis oli eelistungil planeeritud. Ta oli huvitatud, et asi laheneks kiiremini. Tunnistaja kuulati üle otseülekandega videokonverentsi teel Hispaaniast Malaga kohtumajast. Tunnistaja ülekuulamise käigus tuvastas maakohus tunnistaja kaugülekuulamise vajaduse puudumise tunnistaja kaitsmist silmas pidades. Tunnistaja ei avaldanud hirmu süüdistatavate suhtes. Maakohus ei tuvastanud muid asjaolusid, mille tõttu oli tunnistaja kaitsmist silmas pidades põhjendatud kohaldada kaugülekuulamist. Tunnistaja kaugülekuulamiseks oli säilinud

§ 69

lg 1 sätestatud alus - tunnistaja vahetu ülekuulamine oli raskendatud tema välisriigis viibimisega ja tunnistaja asukoha kaugus kohtuistungi toimumise kohast põhjustab tema kohtusse ilmumiseks ülemääraseid kulutusi. Kõrvale jättes ülemääraseid kulutusi tunnistaja kohtuistungile ilmumiseks Eestis ei võimaldanud tunnistaja asukoha kaugus kohtust tema kohtusse ilmumist lühikese ajaga, mistõttu tulnuks kohtul asja arutamine edasi lükata. Asja arutamise edasilükkamine ei olnud süüdistatavate huvides. Tunnistaja O.S. kaugülekuulamiseks esinesid seaduses sätestatud eeldused, mistõttu on audiovisuaalse kaugülekuulamise korraldamine oli maakohtu diskretsioonis. Kuigi tunnistaja kaitsmise huvid langesid kohtuliku arutamise ajal ära, ei toonud see kaasa süüdistatavate õiguste rikkumist. Mõlemad süüdistatavad said ise tunnistajat küsitleda ja tunnistajat küsitlesid ka süüdistatavate kaitsjad. Süüdistatavate õiguste kaitse tagamise hindamisel ei saa jätta arvestamata, et kaugülekuulamise teel üle kuulatud tunnistaja suhtes esines riive süütuse presumptsioonile, tema enese mittesüüstamise privileegile. Edaspidi tõendite analüüsis kirjeldatud süüdistatavate ja süüdimõistetud isikute tunnistajana antud ütlused on tunnistajat süüstava iseloomuga. Seetõttu väärib tähelepanu tunnistaja suhtes esinev riive süütuse presumptsioonile. Maakohus hindas tunnistaja kaugülekuulamise teel saadud tõendit lubatud tõendiks ja võttis selle aluseks kohtuotsuse tegemisel.

  1. Süüdistuse osas KarS § 199 lg 2 p-de 6, 7, 8, 9 järgi märkis maakohus järgnevat. 5.
  2. Sõidukite vargused ajavahemikul 16.11.2015 kuni 12.02.2016 on kogumis tõendatud suuliste ning dokumentaalsete tõenditega. 5.
  3. Tõendatud on KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritav kuritegu, s.o BMW X5 reg.nr P. varastati grupi poolt. Sõiduki hõivamiseks kasutati sõidukisse sissetungimiseks elektroonilisi seadmeid, mille abil avati sõiduki uksed, käivitati mootor ja sõideti sõidukiga asukohast ära. Sõiduauto BMW X5 reg.nr P. varguse toimepanemist ajavahemikul 11.02.2016 kella 20.00 12.02.2016 kella 06.50 vahel Tartumaal, Ülenurme vallas, Räniküla külas, X maja eest tõendavad suulised ja dokumentaalsed tõendid: tunnistaja A.R. ütlused, kahtlustatavate 8 kinnipidamise olustiku skeem, sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa, tehnilise uuringu protokoll koos fototabeliga; O.S. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, N.U. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja isiku läbivaatuse protokoll ja G.V. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja isiku läbivaatuse protokoll, asitõendi vaatlusprotokoll, tunnistajate G.V. , N.U. ütlused maakohtus. Tunnistajate G.V. , N.U. ja A.R. ütlused haakuvad omavahel ning iga tunnistaja kinnitab teiste tunnistajate ütlusi. Tunnistajad G.V. ja N.U. kirjeldavad samaselt nende paiknemist sõidukis Eestisse tulles, tegutsemist seadmega sõiduki hõivamisel sündmuskohal ja sõidukite juhtimist tagasiteel. Tunnistajate ütlused on samased selles, et politsei seatud teetõkkesse sõitis esimesena BMW X5, millest väljus üks isik, ja tema järel sõitis Audi S4, millest väljus kaks isikut. G.V. nägi teel Audi S4 järel politseiautot ja sõitis neist mööda. Ta jõudis esimesena ees olevasse teetõkkesse. Mõlemad sõidukeid juhtinud tunnistajad kinnitavad peatumist pärast võõra sõiduki hõivamist. Peatumisel anti G.V. juhitud sõidukisse raadiosaatja sidepidamiseks kahe sõiduki vahel. Asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab tunnistajate G.V. ja N.U. ütlusi ning tõendab teo toimepanemise aega ja sündmuskohale jõudmiseks kasutatud sõiduvahendit. Protokoll kajastab Otepää foori kaamera salvestist 12.02.2016 kella 00:49:30-00:49:40, millest nähtub kuriteosündmusega seonduva sõiduki Audi S4 liikumine Otepäält Tartu poole. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et sõiduauto BMW X5 reg.nr P. varastati Tartumaal, Ülenurme vallas, Räniküla külas, X maja eest, kuhu sõiduki kasutaja A.P. oli sõiduki jätnud 11.02.2016 kella 20.00 ajal ja avastas selle kadumise 12.02.2016 kella 06.50 ajal. Eelnimetatud suuliste ja dokumentaalsete tõendite kogum tõendab sõiduauto BMW X5 reg.nr P. varguse toimepanemise ajavahemikku 12.02.2016 kell 00:49:40, mil tuvastati Audi liikumine Tartu suunas kuni 12.02.2016 kella 3-ni, kui Audi koos BMW X5-ga Viljandimaal kinni peeti. Teo toimepanemise aeg on süüdistuses märgitud 11.02.2016 kella 20.00 - 12.02.2016 kella 06.50 vahel. 16.02.2016 teostati sõiduki BMW X5 reg.nr X vaatlust. Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab varguse objekti. Protokollist nähtub varastatud sõiduki BMW X5 reg.nr X seisukord, sh vigastused ja kuuliaugud ja sõidukist leitud esemed ning protokollis on märgitud sõiduki salongist võetud DNA-proovide asukohad käigukangilt ja roolilt. Sõidukil tuvastatud vigastused on tekkinud sõiduki kinnipidamisel kasutatud meetmete rakendamisest. Tunnistajate G.V. ja N.U. ütluste usaldusväärsuses BMW X5 reg.nr P. varguse asjaolude kohta ei ole maakohtul põhjust kahelda. Tunnistajad olid teo toimepanijad. Nad kirjeldasid sõiduki hõivamist viisil, mida kinnitavad dokumentaalsed tõendid ja tunnistaja O.S. ütlused. Tunnistaja O.S. kinnitas maakohtus antud ütlustega enda osalemist sõiduauto vargusel viisil, mida kirjeldasid teised sõiduki varguse täideviijad, tunnistajad G.V. ja N.U. . Tunnistaja O.S. ütluste järgi 12.02.2016 tulid nad BMW X5 võtma, oli uus X
  4. Varasematel kordadel nägid seda Ülenurmes, Tartu lähedal ja teadsid, kus see seisab. Auto võtsid kolmekesi: tunnistaja, G ja N. Saabusid Eestisse koos, auto seisis maja juures. G. istus BMW rooli. Tunnistaja oli Audis kõrvalistmel, N oli Audi roolis. Nad sõitsid Audiga kodu suunas. Sõites, piiri lähedal politsei ootas neid ja pidas kinni. Tunnistaja ei näinud enam BMW-d, hüppas koos N. autost välja ja hakkasid jooksma. Politsei pidas teda metsas kinni. 5.2.
  5. 12.02.2016 teostati sõiduki Audi S4 Avant reg.nr X läbiotsimine. Läbiotsimisprotokoll koos lisadega tõendab sõidukite varguste toimepanemiseks kasutatavaid seadmeid, toimepanemise viisi ja vargusi toime pannud isikuid. Protokollist nähtub kinnipeetud isikute G.V. , N.U. ja O.S. kasutuses olnud sõiduki Audi S4 reg.nr X seisukord, varustatus, kuritegude toimepanemiseks kasutatud esemete ja objektide paiknemine sõidukis (asitõendite asukohad) ja ekspertiisideks tarviliku võrdlusmaterjali võtmine. Sõidukist leiti muude asjade hulgas järgmised varguste toimepanemise vahendid: tööriistakotid erinevate tööriistadega (kruvikeerajad, tangid, akudrell, lehtvõtmed jne), 4 taskulampi, gaasirevolver koos padrunitega, 4 raadiosaatjat (3tk Cobra ja 1tk Midland), 2 mobiiltelefoni, 3 kütusekanistrit (2tk 30L ja 1tk 20L) kütusega, 3 paberilehte, millele kirjutatud käsitsi Eesti aadressid ning kilekott, milles 9 elektroonilised seadmed koos A4 formaadis venekeelse trükitud tekstiga. Kõik eelnimetatud esemed on kriminaalasjas asitõenditeks. Sõidukist Audi S4 reg.nr X leitud A4 formaadis paberileht, dokumendi koopia ja selle tõlge kinnitavad, et tegemist on sõidukite varastamiseks kasutatud elektrooniliste seadmete kasutusjuhendiga. Ka tunnistaja O.S. ütlused tõendavad, et dokumendi näol on tegemist seadmete kasutusjuhendiga. Autotehnilise ja infotehnoloogilise ekspertiisiakt nr 16E-LA0004 koos fototabeliga tõendab varguste toimepanemise viisi, s.o varastatud sõidukite seotust sõidukist Audi reg.nr X leitud elektrooniliste seadmetega: suurem helehall plastikkorpusega paneel (seade 1), väiksem helehall plastikkorpusega paneel (seade 2), musta värvi plastikkorpusega seade koos antenniga (seade 3) ja musta värvi laadija. Ekspertiisiakti kohaselt saab võtmevaba käivitussüsteemiga (keyless-go) sõidukitel tekitada seadme 1 ja seadme 2 abil juhtmevaba sidekanali auto ja selle originaalvõtme vahele. Auto originaalvõti, saades kätte justkui auto poolt saadetud signaali, edastab omakorda võtmepuldi töösagedusel elektroonse kinnituse autole uste avamiseks ja auto käivitamiseks. Seadmed 1 ja 2 töötavad koostoimivatena ning inimfaktori kaasabil on neid võimalik kasutada võtmevaba süsteemi omavate sõidukite uste avamiseks, sõidukite käivitamiseks ja varastamiseks. Uurimiseksperimentide protokollid tõendavad varguste toimepanemise viisi. Eksperimentidega on tõendatud, et sõidukist Audi reg.nr X leitud elektrooniliste seadmetega saab avada ja käivitada erinevaid sõidukeid. Eksperimendis kasutati järgmisi sõidukeid, millel on võtmevaba, keyless-go süsteem: BMW G11
  6. seeria, BMW X6 40D, BMW X1 XDrive 20D, MercedesBenz GLE, Mercedes-Benz GL, Grand Cherokey Jeep

(2011), Grand Cherokey Jeep
(2015), Lexus NX 300H, Toyota Land Cruiser 150, Toyota RAV4, Bentley, Škoda Superb, Audi Q
  1. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert Ahto Edovaldi maakohtus antud ütlustega on tõendatud sõidukite varguste toimepanemise viis. Sõidukist Audi leitud elektrooniliste seadmetega, millised on kajastatud autotehnilise ja infotehnoloogilise ekspertiisiaktis nr 16ELA0004 ja millega viidi läbi uurimiseksperimendid erinevate mudelitega sõidukitele, on võimalik kasutada võtmevaba avamis- ja käivitussüsteemiga sõidukite uste avamiseks ja mootori käivitamiseks. Eksperdi ütluste kohaselt on tegemist seadmetega, mis võimaldavad võtmevaba avamise ja käivitussüsteemidega autode võtme ja auto signaali pikendada. Kui tavaolukorras auto uks avaneb juhul, kui see võti on taskus, kusagilt 1 meetri kauguselt, siis nende seadmetega võib selle tööpiirkonna viia oluliselt kaugemale. Suurem heledat värvi seade võtab vastu seda signaali, mida väiksem halli värvi seade auto juurest saadab. Väiksema halli värvi seadmega nagu kasutusjuhendis kirjas on, tuleb minna auto juurde. Seal tuleb leida üles antenn, mis keyless-go (võtmevaba süsteemi) võimaldab. See on reeglina kusagil käepideme juures, käivitamiseks on käivitusnupu juures. Seda seadet tuleb selle juures hoida. Suurema seadmega tuleb minna sinna, kus eeldatavalt on sõiduki võti. Väiksemast seadmest saadetakse signaal suuremasse ja suurem seade omakorda saadab signaali võtmele, kes omakorda saadab signaali tagasi autole. Kui see ring toimib, siis uksed avanevad ja autot on võimalik käivitada. Kasutusjuhend A4 formaadis oli venekeelne. Sellel on kirjas, et nendel seadmetel on on-off (sisse-välja) lülitamise klahv. Suurema seadmega tuleb minna võtme juurde ja väikese seadmega tuleb minna auto juurde. Selgelt on öeldud, et suurel seadmel sisse lülitada positsioon 1 ja vastavalt sellele ka väiksemal positsioon
  2. Tunnistaja N.U. ütluste järgi O. andis varguse jaoks neile seadeldise ja ütles, et minge. O. seletas, kuidas vahendid töötavad ja kõik oli väga lihtne. Eestisse sõites oli neil autos relv, mis oli ilmselt O. oma. Seadeldis, millega võõraid autosid varastada, koosneb 2 osast: üks suurem, teine väiksem. Ta nägi seadet esimest korda autos. Auto vargus toimus reaalselt nii, et O. lülitas sisse nii väiksema kui suurema seadeldise osa. O. ütles, et suurema osaga tuleb minna ukse juurde ja väiksema osaga auto juurde. Tunnistajal oli suurem ja G väiksem osa seadeldisest. Seadeldis aitas autosse pääseda, mis võttis lukust lahti ja pani auto käima. Seadeldisega oskaks ümber käia isegi 5-aastane laps. O.S. istus Audi kõrvalistmel seni kui nemad G toimetasid 10 seadeldistega maja ukse ja auto juures. Ekspert kinnitas tunnistajate G.V. ja N.U. ütlusi selles, et elektrooniliste seadmete kasutamine sõiduki avamiseks ja käivitamiseks oli väga lihtne ega vajanud erioskusi, samuti seadme kasutamise viisi. 5.
  3. Tõendatud on 6 sõiduki vargused perioodil 16.11.2015 kuni 05.02.2016 ja 2 sõiduki varguse katse. 5.3.
  4. Sõiduki BMW 640I reg.nr X. varguse toimepanemist 16.11.2015 kella 02.30-05.30 vahel Tartumaal, Elva linnas, XXX asuva eramu hoovist tõendavad kannatanu M.S. ütlused, mida kinnitavad dokumentaalsed tõendid, sh tunnistaja R.U. ütlused Maakohtul ei olnud põhjust kahelda tunnistaja R. U ütlustes, kes tundis ära M.S. auto, mida ta nägi lühikese aja möödudes pärast auto Elvast varastamist. Kuigi tunnistaja ei mäletanud täpselt auto registreerimisnumbrit, olid M.S. auto registreerimisnumbri tähed samad, mida tunnistaja nimetas ja numbriks kolm samasugust numbrit “111”. Tunnistaja ütlused tõendavad auto varastamise aega, mis jääb süüdistuses märgitud kuriteo toimepanemise ajavahemikku. Maakohtu hinnangul ei oma tähtsust, mis marki oli M.S. sõidukiga koos olnud teine sõiduk. Vähese valgustuse tõttu ei olnud tunnistajal seda võimalik täpselt tajuda. Tunnistaja tuvastas sõiduki välismaise päritolu registreerimisnumbri järgi ning see asjaolu kinnitab asjaolu, et M.S. auto oli Rõngus võõras valduses, saadetuna Leedust Eestisse tulnud sõidukivaraste autost. Tunnistaja O.S. ütluste järgi varastasid nad esimesena 16.11.2015 Elvast BMW 640
  5. klassi auto. Olid kahekesi koos N.U. ga, sest G.V. oli Ameerikas. Esimesel kokkupuutel sõidukiga, millega Eestisse tuldi, oli autol mingi välismaa riigi number. Võis olla Saksamaa oma. Audi läbiotsimisel leiti sõidukist erinevad numbrimärgid. Tunnistaja O.S. ütlused ja dokumentaalne tõend haakuvad tunnistaja R. U ütlustega ja kinnitavad M.S. sõiduki saatmist välismaise numbriga sõiduki poolt. Tunnistaja R. U ütlused haakuvad ka tunnistajate G.V. ja N.U. ütlustega. Peale auto varastamist sõideti sündmuskohast eemale ja seal peatati, et varastatud sõidukisse anda sidevahend omavaheliseks suhtlemiseks. Sündmuskoha vaatlusprotokoll 16.11.2015 tõendab teo toimepanemise viisi ja kohta. Asitõenditeks on kannatanu M.S. poolt politseile üle antud sõiduauto BMW 640I reg.nr X. 2 süütevõtit, mis kinnitavad kannatanu ütlusi, et varastatud auto võtmed jäid kannatanu valdusse. See asjaolu kinnitab, et auto läks kannatanu valdusest välja kannatanu nõusolekuta. Kannatanu M.S. ütluste järgi oli auto turuväärtus 60 000 eurot. Sõidukisse jäi ka isiklikke asju: juhiluba, EV pass, sularaha 6500 eurot, väravapult, garaažiukse pult, võrkpall, Boschi laserkauguse mõõtja. Kindlustus hindas auto väärtuse 50 000 eurole. 5.3.
  6. Sõiduki Porsche Cayenne Diesel reg.nr X. varguse toimepanemist ajavahemikul 25.11.2015 kella 20.00 kuni 26.11.2015 kella 06.30 vahel Viljandi maakonnas, Viiratsis, X. maja eest piiratud aiaga hoovist tõendavad kannatanute I. B ja N. OÜ esindaja H. V ütlused, mida kinnitavad dokumentaalsed tõendid - sündmuskoha vaatlusprotokoll 26.11.2015; asitõenditeks on kannatanu I. B poolt politseile üle antud sõiduauto Porsche Cayenne Diesel X. 2 süütevõtit, mis kinnitab kannatanu ütlusi, et varastatud auto võtmed jäid kannatanu valdusse - see asjaolu kinnitab, et auto läks kannatanu valdusest välja kannatanu nõusolekuta; sõiduki registreerimistunnistus nr EK
  7. Kannatanute I. B ja OÜ N. esindaja H. V ütlused kinnitavad osaühingule auto vargusega tekitatud kahju ulatust. Sõiduki turuväärtus oli 50 000 eurot. Autos olnud OÜ-le N. kuulunud asjade, mis koos autoga ära viidi, väärtus oli 1985 eurot. Kannatanu I. B ütluste järgi olid varastatud autos tema isiklikest asjadest rahakott, erinevad dokumendid: ID-kaart, juhiload, paadiload. Sularaha oli kindalaekas 1000 eurot, lapse turvatool, Rayban prillid väärtusega, meeste Oakley prillid, naise Hugo Bossi päikeseprillid, plaadimapp erinevate plaatidega, kindad, kaelapadi ja jalakaitse, Samsung mobiiltelefon, paarkümmend liitrit kütust, kokku 2095 euro väärtuses. Autos olid ka N. OÜ-le kuuluvad asjad: auto elektriadapter, Iphone laadija, helkurvest, vihmavari Fox, must kaantega kaardikott erinevate kaartidega, vedamisnöör. 11 Sõiduki turuväärtus oli 50 000 eurot, mille ulatuses sai N. kahju. If P&C Insurance AS 18.12.2015 teade tõendab Porsche Cayenne Diesel väärtust ja vargusega tekitatud kahju ulatust. Sõiduki vargusega kannatanutele I.B. tekitatud kahju on tõendatud osaliselt, 2095 euro ulatuses ja OÜ-le N. tekitatud kahju on tõendatud süüdistuses märgitud ulatuses. OÜ-le N. tekitatud kahju ületab KarS § 121 p 2 sätestatud suure kahju ulatust. 5.3.
  8. Sõiduki Toyota Land Cruiser 150 reg.nr X. varguse toimepanemist ajavahemikul 02.12.2015 kella 02.39 – 02.55 vahel Tartumaal, Ülenurme vallas, Õssu külas, X. eramaja eest aiaga piiratud territooriumilt tõendavad kannatanu R.P. , kes on ka kannatanu OÜ B. esindaja ütlused, mida kinnitavad dokumentaalsed tõendid ning videosalvestis: sündmuskoha vaatlusprotokoll 02.12.2015, labori tööfotod, asitõendi vaatlusprotokoll, DNA-ekspertiisiakt nr 16E-GE0315, asitõendiks on kannatanu R.P. poolt politseile üle antud sõiduauto Toyota Land Cruiser 150 reg.nr X. 2 elektroonilist võtit, 2 immobilaiserit ja eelsoojenduspult, mis kinnitab kannatanu ütlusi, et varastatud auto võtmed jäid kannatanu valdusse - see asjaolu kinnitab, et auto läks kannatanu valdusest välja kannatanu nõusolekuta; väljavõte Äriregistri teabesüsteemist. Kannatanu R.P. ütluste järgi oli auto väärtus 53 000 - 54 000 eurot. Koos varastatud autoga läksid kaduma isiklikud esemeid, mis olid autos: meeste parfüüm ja autos olnud kütus 86 euro väärtuses. Kannatanu ütlused kinnitavad ka värava lõhkumisega tekitatud kahju süüdistuses nimetatud ulatuses. OÜ B. kahju seoses auto vargusega oli võrdne sõiduki väärtusega. Swedbank P&C Insurance AS 09.12.2015 hüvitisotsus tõendab Toyota Land Cruiser 150 väärtuseks 55 000 eurot. Dokumentaalne tõend kinnitab kannatanu ütlusi sõiduki vargusega tekitatud kahju kohta. Sõiduki vargusega kannatanule OÜ-le B. tekitatud kahju on tõendatud süüdistuses märgitud ulatuses. Tekitatud kahju ületab KarS § 121 p 2 sätestatud suure kahju ulatust. Tunnistaja A.R. ütluste järgi oli politseile hõbedast universaalkerega Audi S4-ga Eestis käivate autovaraste taust teada. Kõik olid videot näinud, mis ka meedias oli, kuidas autovargad tegutsevad kohapeal. Nende tegevusmustrid olid eelnevalt teada. Eeldus oli, et nad on relvastatud, kuna videost on seda näha. Kannatanu R.P. ütlused haakuvad tunnistaja A.R. ütlustega selles, et 12.02.2016 BMW kinnipidamise eel oli politseile autovaraste käitumismuster teada. Politsei olid näinud R.P. elukohast turvakaamera lindistust ja hinnanud selle järele kurjategijate ohtlikkust. Sõiduki läbiotsimisprotokoll ja ekspertiisiakt nr 16E-TB0016 tõendavad 12.02.2016 kinnipeetud isikute kasutuses olnud sõidukis Audi reg.nr X kinnipidamise järgselt asunud relvataolise eseme ja laskemoona olemasolu, st kuriteo toimepanemise viisi. Tulirelva ekspertiisiga on tõendatud, et tegemist on laskekõlbliku gaasirevolvriga ME 38 Compact-G nr 011710 kaliiber 9, mis kuulub gaasirelvade hulka. 3 paukpadrunit kaliiber 9 olid laskekõlbulikud. Trumli padrunipesades sisaldunud kummikuulid on osa „kombineeritud“ padruneist, mis koosnevad eraldi kummikuulidest ja paukpadrunitest. Ekspertiisiaktist nr 16ETB0076 nähtub gaasirevolvri ME 38 Compact-G nr 011710 ja laskemoona olemus. Paukpadrunid ei kuulu laskemoona hulka ja on ette nähtud laskmiseks kõigist gaasi-, signal- ja traumarevolvritest kaliiber 9 mm. Gaasirevolvri ME 38 padrunipesades sisalduvad kummikuulid saavad suunatud väljalaskmiseks vajaliku energia paukpadrunites oleva püssirohu põlemisel tekkivate gaaside toimel. 5.3.
  9. Sõiduki BMW 520D XDrive reg.nr X. varguse toimepanemist 11.12.2015 ajavahemikul kella 00.45-07.20 vahel Harjumaalt, Saku vallast, Saku alevikust, X. aiaga piiratud hoovist kinnitavad kannatanu A.L. , kes on ka kannatanu H. OÜ esindaja, ütlused ja dokumentaalsed tõendid - sündmuskoha vaatlusprotokoll fotodega 11.12.2015, vaatlusprotokoll 28.01.2016, asitõendi vaatlusprotokoll, väljavõte Äriregistri teabesüsteemist. 12 Kannatanu ütluste järgi jäi autosse koera puur, plastmassist suur kast, vihmavari ja prillid. Kütust oli autos kindlasti pool paaki. Kannatanu ütlustega on tõendatud vargusega tekitatud kahju suurus. Seesam Insurance AS 17.12.2015 maksmisotsus tõendab BMW 520D XDRIVE X väärtust ja vargusega tekitatud kahju hüvitamise ulatust. Otsuse kohaselt hinnati sõiduki väärtuseks 45 900 eurot. Tõend kinnitab kannatanu ütlusi kahju ulatuse kohta. Sõiduki vargusega kannatanule H. OÜ tekitatud kahju on tõendatud süüdistuses märgitud ulatuses. Tekitatud kahju ületab KarS § 121 p 2 sätestatud suure kahju ulatust. 5.3.
  10. Sõiduki Toyota Land Cruiser 150 reg.nr X varguse toimepanemist ajavahemikul 14.12.2015 kella 17.00 kuni 15.12.2015 kella 07.40 vahel Pärnu linnas, X maja eest tõendavad kannatanu H.V. , kes on ka kannatanu OÜ V. esindaja, ütlused, mida kinnitavad dokumentaalsed tõendid - PZU AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali 04.04.2016 teatis. Kannatanu H.V. ütluste järgi varastatud autosse jäid päikeseprillid, suur hulk CD-plaate, vihmavari, plätud, paar fliisi, seljatoele kinnitatud riidehoidja, erinevad telefoni või akulaadijate komplekt, muu pudipadi. Auto ja vara oli kindlustatud, lisaks liikluskindlustusele oli ka kasko. Isiklike asjade vargusega tekitati kannatanule kahju kokku 537,91 eurot, juriidilisest isikust kannatanu OÜ V. kahju oli sõiduki väärtus 40 150 eurot. Isiklike asjade nimekiri ja Swedbank P&C Insurance AS 22.02.2016 hüvitisotsus kinnitavad kannatanu ütlusi varastatu väärtuse kohta ja tõendavad sõidukis Toyota Land Cruiser 150 asunud H.V. isikliku vara hüvitamise ulatust. Otsuse kohaselt hinnati vara väärtuseks 537,91 eurot, millest hüvitati kokku 447,91 eurot, omavastutus 90 eurot. Sõiduki vargusega kannatanutele H.V. le ja OÜ-le V. tekitatud kahju on tõendatud süüdistuses märgitud ulatuses. Tekitatud kahju ületab KarS § 121 p 2 sätestatud suure kahju ulatust. 5.3.
  11. Sõiduki BMW Gran Turismo 530D reg.nr X varguse toimepanemist ajavahemikul 04.02.2016 kella 20.30 kuni 05.02.2016 kella 07.40 vahel Tartumaal, Ülenurme vallas, Tõrvandi alevikus, X paarismaja eest kinnitavad kannatanu Ü.T. ütlused ja dokumentaalsed tõendid - sündmuskoha vaatlusprotokoll fotodega 05.02.
  12. Kannatanu Ü.T. ütluste järgi olid varastatud autos tema isiklikud asjad: laste turvatool, kelk oli pagasnikus, päikeseprillid. Sõiduki väärtus oli 25 000 eurot. Sõiduk oli kindlustatud. Ü.T. ja A. OÜ-le vargusega tekitatud kahju on tõendatud kannatanu ütlustega. Sama tõendavad ka järgmised kaks dokumentaalset tõendit: Swedbank P&C Insurance AS hüvitisotsus ning asitõendi vaatlusprotokollist nähtub Maksu- ja tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemi teabetalletus saateauto Audi reg.nr X sisenemise kohta Ikla piiripunkti Eesti Vabariiki 14.12.2015 kell 23.30 ning asitõendi vaatlusprotokollist nähtub Maksu- ja tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemi teabetalletus varastatud sõiduki BMW Gran Turismo 530D reg.nr X lahkumise kohta ja saateauto Audi reg.nr 946IRK lahkumise kohta Eesti Vabariigist Eesti Vabariigist Lilli maanteepiiripunkti kaudu 05.02.2016 kell 05.
  13. Eelnimetatud kaks dokumentaalset tõendit haakuvad tunnistaja O.S. ütlustega. 5.3.
  14. Sõiduki BMW reg.nr X varguse katset ööl vastu 05.02.2016 Viljandis, X asuva maja eest aiaga piiratud hoovist tõendavad G. E. ütlused ja dokumentaalsed tõendid – sündmuskoha vaatlusprotokoll fotodega 05.02.
  15. 5.3.
  16. Sõidukite Mercedes-Benz E 350 CDI reg.nr X ja Porsche Cayenne reg.nr X varguse katset 05.02.2016 ajavahemikul kella 00.30 – 09.45 Viljandis, X asuva eramu eest tõendavad kannatanu M.S. ja tunnistaja I. J. ütlused ning dokumentaalsed tõendid - sündmuskoha vaatlusprotokoll, asitõendite vaatlusprotokollid. Asitõendite vaatlusprotokollid haakuvad tõenditega ja kinnitavad varguste katse toimepanemise aega. 5.
  17. Ekspertiisiaktid tõendavad kuriteo toimepannud isikuid. DNA-ekspertiisiakt nr 16E-GE0315 seob varguse toimepanemise koha varguse toimepannud isikuga. Ekspertiisiakti punkt 5 tõendab, et Tartumaal, Ülenurme vallas, Õssu külas X. eramu juurest leitud plastikdetaililt võetud DNA proovist saadud osaline DNA-profiil langeb kokku 13 N.U. DNA-profiiliga. Ekspert püstitas alternatiivsete hüpoteeside paari. Hüpoteeside tõenäosussuhe saadi
  18. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1012 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb N.U. lt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Riigikohus on 3-1-1-29-14 otsuse p-s 11.2 märkinud, et juhtudel, mil DNAekspertiisiarvamuses kasutatakse sõnu “isiku DNA sisaldumist ei saa välistada”, tegemist olukorraga, mil ekspert möönab võrdlusisiku DNA sisaldumise võimalikkust. Kolleegium leiab, et võrdlusisiku DNA sisaldumise võimalikkust mööndes on ekspert teinud järelduse, mis on käsitatav tõenäoliku eksperdiarvamusena, ja sellist eksperdiarvamust sisaldav ekspertiisiakt on tõendina lubatav. Antud juhul on DNA-ekspert pidanud proovis leiduva bioloogilise materjali pärinemist N.U. lt 1012 korda tõenäosemaks, kui selle pärinemist juhuslikult valitud tundmatult isikult. Maakohus leiab, et ekspertiisiakt tõendab N.U. t isikuna, kes varastas sõiduki Õssu külas, X. eramu juurest. Ekspertiisiaktist nr 16E-TJ0014 nähtub 12.02.2016 kinnipeetud isikute jalatsite seotus varem toimunud sõidukite varguste sündmuskohtadega. Eksperdiarvamuse kohaselt 05.02.2016 X , Tõrvandi alevik, Ülenurme vald, Tartumaa fotofailidele jäädvustunud jalatsijälg on tõenäoliselt jäetud pakendis nr 2 (N.U. l kinnipidamisel jalas olnud) esitatud parema jala jalatsiga; 05.02.2016 X , Viljandi fotofailidele jäädvustunud jalatsijälg võib olla jäetud pakendis nr 2 (N.U. l kinnipidamisel jalas olnud) esitatud parema jala jalatsiga; 05.02.2016 X , Viljandi fotofailidele jäädvustunud jalatsijälje fragmendid võivad olla jäetud pakendis nr 2 (N.U. l kinnipidamisel jalas olnud) esitatud jalatsitega; 05.02.2016 X, Ülenurme vald, Tartumaa fotofailidele jäädvustunud jalatsijälje fragmendid võivad olla jäetud pakendis nr 2 (N.U. l kinnipidamisel jalas olnud) esitatud jalatsitega. 5.
  19. Tunnistaja G.V. oma ütlustes ei tunnistanud süüd 8 varguse episoodis. Ta seletas, et kohtuotsuse aluseks olnud kokkuleppe sõlmimine oli kantud soovist saada kergemat karistust. Kokkuleppe läbirääkimiste juures oli kaitsja, kes seletas talle, et oluline on see üks episood, aga teised 8 episoodi ei puutu temasse ja ta ei pea ennast tunnistama nendes episoodides süüdi. Ta sai aru, et vastutab sellega seonduvalt mitte ühe, vaid kaheksa varguseepisoodi eest. Ta nõustus, et on vangis 2 aastat ja 4,5 aastat on tingimisi, sest kui ta ei oleks sellega nõustunud, siis ei ole teada, millega see kõik oleks lõppenud. Tunnistaja G.V. ütluste järgi temal autos mingit relva ei olnud ja ka teiste käes ta relva ei näinud. Teda küsitleti Leedu keskkriminaalpolitseis, kas ta tunneb inimest, kelle pihta selles autos tulistati. Tunnistaja tundis seda isikut. See oli keegi Leedust, nime ta ei mäleta. Tunnistaja N.U. oma ütlustes tunnistas ennast süüdi ainult selles episoodis, kus kinni peeti peale BMW X5vargust 12.02.
  20. Prokurör tegi talle selgeks, et muu ei ole nii tähtis. Tunnistaja jaoks oli tähtis see, et ta saab 2-aastase vanglakaristuse. Advokaat kinnitas talle seda. Prokurör selgitas, et kui ta alla ei kirjuta, siis tuleb üldistung ja siis ta nõuab suuremat karistust. Tunnistaja teab, et need 2 aastat peab ta nagunii kinni istuma ja tal ei ole siis võimalust suhelda perekonna ja tuttavatega. Tunnistaja N.U. ütluste järgi ei võtnud ta relva kaasa, kui seadmega ukse juurde läks. Ta teab, et autos oli relv, kui nad Eestisse sõitsid. Relv oli ilmselt istmete vahel, nad ei plaaninud sellega midagi teha. See oli ilmselt O. relv. Maakohus leidis, et tunnistajate G.V. ja N.U. ütlused tervikuna ei ole usaldusväärsed. Varguse episoodide kohta, milles nad ennast süüdi ei tunnista, annavad tunnistajad ütlusi valikuliselt, põhjendades asjaolude ununemisega või eitades tegelikke asjaolusid. Tunnistajate ütlused on vastuolus teiste tõenditega. Mõlemad tunnistajad eitavad relva kasutamist. G.V. eitab relva olemasolu. N.U. kinnitab relva olemasolu, kuid eitab kasutamist. Sündmuskohal Õssu külas, X. videosalvestiselt nähtub maja ukse juurde seadeldisega mineval mehel teises käes relvasarnane ese. Relv on asitõendina ära võetud 12.02.2016 läbiotsitud Audist. Ei ole eluliselt usutav, et kaks isikut seadeldistega kooskõlastatult tegutsedes ei jälginud teine-teist, mistõttu ei 14 ole usutavad G.V. ütlused, et ta relva ei näinud. Eeltoodud asjaoludel hindas maakohus eelnimetatud tunnistajate ütlusi mitteusaldusväärseteks (v. a 12.02.2016 BMW X5 varguse episood, milles tunnistajad enda süüd tunnistavad) ja jätab need tõendite hulgast kõrvale, mida lubab eelpool nimetatud Riigikohtu 25.12.2015 otsuse 3-1-1-100-15 p-s 17 antud seisukoht. 5.
  21. N.U. t seovad Õssu külas, X sündmuskohaga DNA-ekspertiisi arvamus, mis kinnitab suure tõenäosusega sündmuskohalt võetud proovide päritolu N.U. lt. Sündmuskohtadega X , Tõrvandi alevikus, X , Viljandis ja X , Viljandis seovad N.U. t jäljeekspertiisi arvamused. Eksperdiarvamus ei välista sündmuskohtadel tuvastatud jalatsijälge jätmist N.U. poolt. Viimase poolt jäetud jalatsijälgedega on seotud arutatava kriminaalasjaga mitteseotud sündmuskoha X, Ülenurme vallas 05.02.2016 tuvastatud jäljed. Jäljed on tuvastatud samal kuupäeval, kui eelmisel kolmel sündmuskohal tuvastatud jalatsijäljed. Ülenurme vallas, X ees seisnud sõiduki BMW X6 küljest detailise varguses tunnistati N.U. süüdi Tartu Maakohtu 11.01.2017 otsusega. 5.
  22. O.S. ütluste olustiku seostamise protokollid tõendavad varguse objekte, varguste toimepanemise aega, kohta ja viisi kõigis süüdistuses kirjeldatud episoodides. Tunnistaja O.S. andis maakohtus ütlusi kõigi süüdistuses kirjeldatud varguse episoodides. Tunnistaja ütluste järgi käis ta Eestis autosid varastamas koos G.V. ja N.U. ga novembrist 2015 kuni veebruarini 2016 umbes 3 kuu jooksul. Selle aja jooksul varastasid umbes 9 või 7 autot. Tunnistaja kinnitas maakohtus, et videolt nähtud salvestis on kuriteosündmus, milles ta osales koos G ja N. Vargused lõppesid siis, kui politsei võttis neid kinni. Politsei esitas kahtlustuse vargustes ja kuuluvuses kuritegelikku ühendusse. Tunnistaja tunnistas end temale esitatud kahtlustuses täies mahus süüdi. Tunnistaja kirjeldab toimunud sündmuste käiku. 5.
  23. Uuritud suuliste ja kirjalike tõendite kogum tõendab kahtlusteta süüdistuses kirjeldatud kõigi varguse episoodide toimepanemist isikute grupi poolt. Eelpool on maakohus tuvastanud, et Elvast 16.11.2015 sõiduki varguse panid isikud toime kaheliikmelises grupis ja edaspidi tegutsesid kolmeliikmelises grupis. Grupis tegutsemine on koosseisuline karistust raskendav asjaolu KarS § 199 lg 2 p 7 järgi. Kõigi sõidukite hõivamisel toimus vargus sissetungimisega sõidukisse. Kolmel korral tungiti sisse aiaga piiratud territooriumile värava avamisega või lukustuse lõhkumisega (XXX Elvas; X, Saku alevikus; X, Õssu külas). Tõendatud on koosseisuline karistust raskendav asjaolu KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. Ainuüksi esimese sõiduki vargusega 16.11.2015 Elvast tekitati kannatanule kahju suures ulatuses, üle 40 tuhande krooni. Järgnevalt varastati 5 autot, mille väärtus ulatus üle 40 tuhande euro. Vaid ühe varastatud sõiduki väärtus jäi alla suure kahju piiri, s.o KarS § 121 p 2 sätestatud suure kahju ulatuse piiri. Tõendatud on koosseisuline karistust raskendav asjaolu KarS § 199 lg 2 p 6 järgi. Tõendatud on ka koosseisuline karistust raskendav asjaolu KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Vargused on toime pandud süstemaatiliselt. Süstemaatilisus eeldab vähemalt kolme varguse toimepanemist. Lisaks on vajalik, et toimepandud teod on omavahel seotud, et üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Antud juhul ei ole kahtlust, et samade isikute poolt kaks korda enam kui kolme sõiduki vargused suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul olid toime pandud süstemaatiliselt. Autode varastamine oli neile isikutele kuulunud elustiiliks. Isikud hankisid endale sõidukite vargustega elatise lisa. Vargused olid sissetuleku allikaks ja vargused pandi toime lähtuvalt väljakujunenud harjumusest. Kahel juhul – 05.02.2016 Viljandis X ja X majade ees seisnud sõidukite vargused jäid katse staadiumisse, kuna olemasolevate seadeldistega ei õnnestunud sõidukeid avada ja käivitada. Kahe sõiduki vargus jäi lõpule viimata varaste tahtest mitteolenevatel põhjustel. Katse staadiumi jäävad vargused on hõlmatud lõpuleviidud vargustega. Asitõendiks on paberileht käsikirjaliste märkemetega ning vaatlusprotokolliga on tuvastatud paberilehtedel aadressid ja tähe-numbrimärgid aadresside juures. Tunnistaja O.S. kinnitas kohtus, et kolmel paberilehel, millele on kirjutatud käsitsi erinevad Eesti aadressid on nimekiri 15 autodest Eestis, mida varastada ja nende asukoht, kus nad seisavad. Tunnistaja selgitas, et nimekirjas märgitud tähed tähistavad erinevaid autosid, T-täht on Toyota; A, A6, A7 ja A8 on Audid; X6 on BMW X6, Q on Audi A5 ja F10 on BMW F
  24. S-täht on vana ja N-täht on uus. A10 ja A9 ühel real tähendab, et ühes kohas seisab kaks autot. Tunnistajate maakohtus antud ütlused kinnitavad O.S. ütlusi selle kohta, et paberitele märgitud Eesti aadressidel asusid autod, mis olid tähistatud vastava tähega. Tunnistajad on andnud ütlusi selle kohta, millised on nende aadressid ning nende kasutuses olnud autode kohta (sh nende avamine), mis on samuti kajastatud paberilehtedel. Eestis asuvate võtmevaba käivitussüsteemiga keylessgo sõidukite kohta koostatud nimekirja, mida sõidukite vargusi toimepannud isikud kaasas kandsid, hindas maakohus varguse objektide andmebaasiks. Andmebaas sisaldas sõidukeid Eesti Vabariigi piires lõunast põhjapiirini. Laiaulatusliku andmebaasi olemasolu sõidukite kohta, mida on võimalik käivitada varaste kasutuses olnud seadeldistega, kinnitab sõidukite varastamisel kuritegeliku ühenduse tegevust. Varguste ulatus ja varaste käes olev andmebaas annab alust järeldada, et kuriteokoosseis on laiem kui KarS § 199 lg 2 p 7 järgi varguste toimepanemine grupi poolt.
  25. Süüdistuse kohta KarS § 256 lg 1 järgi märkis maakohus järgmist. Mõlemale süüdistatavale on süüdistus esitatud KarS § 256 lg 1 järgi kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja ise enda loodud kuritegelikku ühendusse kuulumises. Isiku süüditunnistamiseks KarS § 256 järgi tuleb objektiivse koosseisu tasandil tuvastada, et isik lõi kuritegeliku ühenduse, juhtis seda või värbas sellesse vähemalt ühe liikme. Seejuures peavad KarS § 256 järgi esitatud süüdistuses olema välja toodud tunnused, mille põhjal saab järeldada, et ühendus, mille isik lõi, mida ta juhtis või millesse ta liikmeid värbas, oli kuritegelik ühendus KarS § 255 lg 1 mõttes. (Riigikohtu 18.01.
  26. a otsus 3-1-1-57-09 p 14) 6.
  27. Kaitsja tegi uuritud tõendite põhjal järelduse, et süüdistatavatel puudub seos kuritegeliku ühendusega. Elvijuse(Elvius)-nimeline isik organiseeris kuritegeliku ühenduse, mille liikmed olid O.S. , N.U. ja G.V. . Vaidlust ei ole kriminaalmenetluses kogutud ja kohtus uuritud tõenditega tõsikindlalt tuvastatud asjaolus, et Eesti Vabariigis tegutses Leedust pärit kuritegelik ühendus, mille tegevus oli suunatud Eesti Vabariigist hinnaliste sõidukite varguste, s.o KarS § 199 lg 2 järgi kvalifitseeritavate teise astme kuritegude toimepanemisele, mille eest on karistusena ette nähtud kuni viieaastane vangistus. KarS § 199 lg 2 p-de 6, 7, 8, 9 süüdistuse eelpool analüüsimisel tuvastas maakohus, et vargused pani toime kuritegelik ühendus, millesse kuulusid vähemalt kolm isikut: O.S. (kellele süüdistust ei esitatud), N.U. ja G.V. . Kuritegelik ühendus oli püsiv ja nende liikmete vahel olid ülesanded jaotatud. 6.
  28. Vaidlus on selles, kas kuritegeliku ühenduse organiseerisid süüdistatavad J. Tiškevičius ja E. Pauliukonis ja kas nad kuulusid enda loodud ja Eesti Vabariigi territooriumil tegutsenud püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühendusse. Kuritegeliku ühenduse organiseerimise kohta J. Tiškevičiuse ja E. Pauliukonise poolt on maakohtule esitatud üks suuline tõend – tunnistaja O.S. ütlused, mida maakohus järgnevalt otsuses käsitles. Tunnistaja O.S. ütlused kuritegeliku ühenduse organiseerimise kohta on pigem umbisikulised kui konkreetsed. Süüdistatava ja tunnistaja ütlused on samasisulised selles, et süüdistatav ja tunnistaja teadsid teineteist kui autoäriga tegelevat isikut. Kuna süüdistatavad olid sõbrad, jagasid nad omavahel teavet ja seetõttu ei ole kahtlust, et mõlemad süüdistatavad teadsid tunnistajat kui autoäriga tegelevat isikut. Seetõttu on loomulik, et kohtumistel tulid jutuks autod ja autodest räägiti. Tunnistaja küll väidab, et süüdistatavad ütlesid, et nad ajavad äri varastatud autodega, hindab kohus seda tunnistaja väidet oletuslikuks, sest edasistes ütlustes tunnistaja enam ei räägi tema enda poolt tunnetatud faktidest, vaid oma arusaamast. 16 Uuritud tõenditega on tuvastatud, et legaalse autoäriga ei tegelenud süüdistatavad ega tunnistaja. Tunnistaja O.S. andis ütlusi, et „meil oli Julius Tiškevičiuse ja Evaldas Pauliukonisega räägitud, eelnevalt oli läbi räägitud, et sõidetakse Eestisse”, “alguses vaatasime millised autod on Eestis. Mina küsisin ja mulle öeldi, et sellist autot oleks vaja. Julius ütles”. Eelpool kirjeldatud ütlustes tunnistaja viitab temale endale teadaolevale teabele autode olemasolu kohta, mida ta Juliusega arutas. Kokkulepete kohta andis tunnistaja järgmisi vastuseid: “Küsimus (K): mis kokkulepe teil siis oli Julius Tiškevičiuse ja Evaldas Pauliukonisega seoses Eestiga? Vastus (V): kokkulepe oli, et nende kaudu saab auto maha müüa. Et kui on vaja, siis saavad teha autovõtmed, selle eest peab maksma 500 eurot” (
  29. kd, tl 130). “K: kuidas oli kokku lepitud, et kes teile raha maksab kui auto on varastatud? V: mõnikord keegi andis otsekohe raha. Mõnikord kui teadsime, et probleeme ei teki siis anti hiljem (
  30. kd, tl 132 pöördel). Tunnistaja vastusest järeldub, et konkreetset kokkulepet ei olnud. Asjad kujunesid vastavalt olukorrale, mida ei olnud ette teada. Tunnistaja vastab sageli küsimustele „kui oli räägitud, oli räägitud”. Tunnistaja ütlustes ei ole selgelt kirjeldatud kuritegeliku ühenduse loomise viisi. Tunnistaja ütlustest ei saa kohus järeldada, et süüdistatavad värbasid teda loodud kuritegelikku ühendusse. Samuti ei ole tunnistaja ütlustes üksikasjalikke kirjeldusi süüdistatavate juhtivast tegevusest kuritegelikus ühenduses. Küsimusele, et kuidas juhtus nii, et N ja G ka nendes Eestis toime pandud vargustes osalesid vastas tunnistaja, et oli selline ettepanek, kui nad Juliusega rääkisid. Tunnistaja tundis neid ja tegi ettepaneku N ja G. Tunnistaja teadis, et ka neile pakub see huvi. Tunnistaja oli kuulnud, linnas räägiti, et nemad olid varem kokku puutunud sedalaadi vargustega. Pakkuski neile, nemad nõustusid. Eelpool kirjeldatud ütlused ei viita süüdistatavatele kui kuritegelikku ühendusse liikmete värbajatele. 6.
  31. Maakohus leidis, et süüdistatavate poolt kuritegeliku ühenduse organiseerimine – loomine, juhtimine ja sinna liikmete värbamine ei ole tõendatud ja seetõttu tuleb mõlemad süüdistatavad õigeks mõista neile esitatud süüdistuses KarS § 256 lg 1 järgi. Kuritegeliku ühenduse organiseerimise ja sellesse ühendusse kuulumise kriminaliseerimisel on aluseks võetud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon ehk Palermo kokkulepe, mille art 2 defineerib kuritegeliku ühenduse mõiste. Eesti Vabariigi karistusõiguse revisjoni käigus jäeti KarS § 255 koosseisust välja tunnus “varalise kasu saamise eesmärk” ja selles osas erineb kuritegeliku ühenduse definitsioon Palermo kokkuleppe art 2 toodud definitsioonist. Kuigi varalise kasu saamise eesmärk ei ole 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatustega enam kuriteokoosseisuline asjaolu, ei saa kohus uuritud tõenditest tulenevalt seda eesmärki tähelepanuta jätta. Mõlema süüdistatava ütlused haakuvad tunnistaja O.S. ütlustega nende tutvumise, suhtlemise asjaolude ja suhtlemise tiheduse osas. Eelnimetatud suulised tõendid tõendavad, et süüdistatavad ja O.S. tutvusid umbes 15 aastat tagasi spordisaalis, E. Pauliukonis tutvustas O.S. le J. Tiškevičiust. Maakohus tõi välja süüdistatavate ütlused. Tõendid kinnitavad, et J. Tiškevičius, E. Pauliukonis ja O.S. suhtlemine oli tihe alates 2014, s.o süüdistuses kirjeldatud kuritegude toimepanemise perioodi (2015 lõpp ja 2016 algus) eel. Kõik kolm isikut tegutsesid maja ehitamisel või sisustamisel, käisid üks-teisel külas, võrdlesid maja sisustamiseks kasutatavaid materjale ja hindasid terviktulemust. O.S. küsis E. Pauliukoniselt ehituslikku nõu ja kasutas J. Tiškevičiuse tutvusi majale akende hankimiseks, samuti soovis süüdistatava firmast kiviplaate maja sisustamiseks. Samal ajal suheldi aktiivselt omavahel ka perekonniti. Seda asjaolu kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid, asitõendi vaatlusprotokoll ja fotod ühistest koosviibimistest. Dokumentaalsed tõendid, äratundmiseks esitamise protokollid koos fototabeliga tõendavad O.S. ja süüdistatavate tutvust. O.S. tundis foto järgi ära J. Tiškevičiuse ja E. Pauliukonise kui 17 isikud, kellest ta oma ülekuulamistel rääkis. Süüdistatavate tundmist kinnitas tunnistaja O.S. ka kohtuistungil antud ütlustega. 6.
  32. Dokumentaalsed tõendid, asitõendi vaatlusprotokoll, tõendavad süüdistatavate eluviise ja iseloomustavad nende eluviise kuluka ja luksusliku eluviisina. Fotod, mida asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud, on jäädvustatud aastavahetusest 2011-
  33. Aastavahetus on tavadega seotud pidulik sündmus ja selle sündmuse tähistamine eeldabki suuremaid kulutusi ja pidulikkust. Dokumentaalne tõend kinnitab, et traditsioonidega seotud sündmust ei tähistatud pereringis, vaid meelelahutusteenuseid pakkuvas avalikus kohas rohke alkoholiga. Kõik eeltoodu iseloomustab kulutuste suurust ja kokkuhoiu puudumist. Fotodel nähtuvalt on E. Pauliukonis 04.01.2012 taas seltskonnas alkoholiga sündmust tähistamas. Toitude napp valik ei viita korrapärasele söögiajale. Fotodelt nähtuv interjöör ja keskkond 29.01.2012 viitab luksuslikule söögiajale, millest võttis osa J. Tiškevičius. J. Tiškevičiuse ütluste järgi piisas neil elamiseks täielikult sellest, mida nad abikaasaga ühiselt teenisid. Alati oli võimalus võtta V. ust, kuid ta üritas seda mitte teha. Oli erinevaid võimalusi sealt võtta. Süüdistatav väidab, et ta oli investeerinud ettevõttesse, sai vormistada laenuna, töötasu tõsta. Süüdistatava J. Tiškevičiuse ütlused sissetulekute kohta on vastuolulised. Tunnistaja V.R. ütluste järgi oli tema enda ja Juliuse palk ettevõttes väike, sest ettevõttel puudusid vahendid suurema palga maksmiseks. Julius töötas töölepingu alusel projektijuhina mõnesajaeurose palgaga. Ka tunnistaja on palgaline töötaja ja teenis samuti väikest palka. Ka süüdistatav kinnitab, et tema palk oli 200-300 eurot. Süüdistatava ütluste järgi umbes 2014 tekkis tal idee hakata Leetu tooma sisse naturaalset kivi. Kuna ostsid maja ja hakkasid seda sisustama, siis oli käinud erinevates välisriikides ja näinud naturaalset kivi. Leedus olid selle kivil kõrged hinnad. Küsis venna käest, kes töötab Inglismaal ja omab ettevõtet ning sai teada, et sealt saab sama kivi osta 4 korda odavamalt. Esimene tellimus oli enda majale koos V. Sõitsid koos Inglismaale ja ostsid kivi süüdistatava majale, et vaadata, kuidas see neil õnnestub. Jäi tulemusega väga rahule ja hakkasid sellega tegelema tasapisi ettevõttes V. , mille aktsiad kuuluvad V, tal oli see ettevõte varem alustatud ja kuna oli algus, siis otsustasid, et kasutavad tema varem loodud ettevõtet selleks tegevuseks. Alguses rääkisid kohe, et kui kõik läheb plaani järgi, siis kirjutavad firma ümber, et kumbki saab 50%, see oli 2 pere äri. Süüdistatav oli äris mänedžer, müügijuht. Tunnistaja V.R. ütluste järgi on tema ja J. Tiškevičiuse abikaasad õed. Tunnistaja alustas oma tööalast tegevust kinnisvarast, oli maakler, siis ehitusettevõttes projektijuht, siis asutas enda ettevõte ja on 9 aastat olnud selle direktor. Nad on neli aastat koos Juliusega tegelenud naturaalsest kivist toodete müügiga. 2014 oli selle tegevuse algus. Alguses oli aasta käive 50 tuhat eurot, eelmisel aastal 300 tuhat eurot, enne seda veidi vähem. Tunnistaja on kõigi V. aktsiate omanik. Tema kuulub ettevõtte juhatusse, kus peale tema kedagi ei ole. J. Tiškevičius tegeles enne ettevõttesse tööle asumist aktiivselt spordiga. Neil enne seda rahalisi suhteid ei olnud omavahel. Ettevõtte loomiseks oli tunnistaja algkapital ja mõned laenatud vahendid. Ettevõte oli loodud varem tunnistaja ja ühe teise isiku poolt, kavandasid autode teeninduse tegemist aga see ei õnnestunud. Mõnda aega ei olnud ettevõttel tegevust ja siis alustasid kivitoodete müügiga. Pärast see teine isik kirjutas aktsiad tunnistaja nimele ja kogu V. jäi tunnistaja ettevõtteks. Tunnistaja V. R ütlused ei kinnita süüdistatava ütlusi selles, et tal oli võimalik vajadusel OÜ-st V. raha saada. Süüdistatav ei osalenud ettevõtte juhatuses ja tal puudus otsustamisõigus. OÜ V. ei olnud laenuandja ettevõte. J. Tiškevičiuse pere majanduslikku olukorda iseloomustab ka asjaolu, et pere sissetulekuks oli abikaasade palk 3000 eurot kuus, peres oli kaks ülalpeetavat last ja perel oli kolm laenu. Laenude igakuise tagasimaksu summa oli võrdne J. Tiškevičiuse kuupalgaga. Süüdistuses kirjeldatud perioodil tegutses süüdistatav aktiivselt maja sisustamisega perekonna korterist majja ümberkolimiseks. 18 J. Tiškevičiuse ütluste järgi oli perel kolm laenu. Laenu võtsid veel 2008 littides korteriostuks, 100% laenuga ostetud korter. Järgmine oli maja laen
  34. Ostsid maja, mille ehitus oli lõpetamata, sees elada ei saanud veel. Aknaid ei olnud ja siseviimistlust – vanne, mööblit, plaate, põrandaid. Pangalaenu igakuine tagasimakse on 280 – 300 eurot kuus. Nad kolisid majja 2015 lõpus, kui korter uputati üle. Olid sunnitud kolima majja, mis ei olnud lõpuni sisustatud. Süüdistatav on võtnud vennalt suure laenu maja sisustamiseks. Vennale pidid laenu tagastama korteri müügist, kuid laen on tagastama. Korterit ei ole saanud müüa, sest käivad vaidlused üleujutuse põhjustaja ja kahjude hüvitaja üle. J. Tiškevičiuse sissetulekute ja väljaminekute vahekorda hinnates olid tema rahalised kohustused ilmselt ülejõu käivad. Kuigi abikaasa sissetulekud tasakaalustasid väljaminekuid, ei muuda see süüdistatava enda olukorda, kus ta on laenukoormust suurendanud vennalt võetud laenuga saamata ise täiendavat sissetulekut. Süüdistataval oli vajadus raha järele ilmne. 6.
  35. Süüdistatava E. Pauliukonise ütluste järgi oli tema sissetulek 2014-2015 üle 10 000 euro või rohkem aastas. Abikaasa on 10 aastat töötanud kindlustusvaldkonnas, tema sissetulek 20122015 oli kuni 30 000 aastas. Alates 2015 lõpust kuni kinnipidamiseni augustis 2016 süüdistatav ei töötanud 8 kuud. Viimane töökoht oli Draudimo lyderis (tõlkes Kindlustusliider) kindlustusmaaklerina või –agendina. Palga suurus kõikus, oli 600 eurot ja 1500 eurot kuus, ei olnud fikseeritud kuutöötasu. Süüdistatav nägi, et kindlustusalal oli töö kerge ja ta sai teenida. Sel põhjusel ei töötanud ta erialasel tööl. Abikaasa töötas ka kindlustusvaldkonnas. Vahepeal nad töötasid abikaasaga koos, siis abikaasa läks sealt töölt ära ja süüdistatav jäi tööle. Abikaasa viimane töökoht oli haiglas. Töö kindlustuses ei meeldinud süüdistatavale väga, tal oli äriplaane, ideid ja sel ajavahemikul kuni kinnipidamiseni sellega tegeleski. Äriideed ei olnud nii lihtsad ja kõik ei sõltunud temast, seepärast äriideed ei rakendunud. See olukord kestis mitu aastat. Arvab, et ideed oleks realiseerunud kui teda ei oleks kinni peetud. Abikaasa töötas kindlustusettevõttes juhist kuni direktorini. Kuna see töö on pingeline ja tervis ei pidanud vastu, siis lõpetas kindlustusvaldkonnas tegevuse. 2016 oli väiksem sissetulek. Süüdistatava sissetulek sõltus juhuslikest tasudest, mida talle maksti tuttavatele tehtud korteri sisekujundustööde, interjööri, disaini eest. 2014 müüs süüdistatav maha vanematele kuulunud korteri, mille eest saadud raha jäi temale. Ka süüdistatava E. Pauliukonise majanduslikku olukorda süüdistuses kirjeldatud perioodil iseloomustab järsk halvenemine. Mõlemad abikaasaga läksid ära tasuvalt töölt ja süüdistatava enda sissetulekud olid juhuslikku laadi. Peres on ülalpidamisel kaks last. Vanemate korteri müügist saadud raha jäämine süüdistatavale kinnitab rasket majanduslikku olukorda ja vanemate poolt perele majandusliku abi osutamist. Aastaid kestnud äriidee mitterealiseerimine sõltus teistest inimestest ja süüdistataval endal puudusid vahendid äri alustamiseks. Kogu eelkirjeldatud olukord kinnitab, et E. Pauliukonisel oli raha vajadus ilmne. 6.
  36. Tunnistaja O.S. ütluste järgi kuni nende sündmusteni ta töötas. Tema sissetulek oli umbes 5000-6000 litti kuus, umbes 1500 eurot, mitteametlikke sissetulekuid ei olnud. Abikaasa sissetulekuks nimetab tunnistaja pärast

§ 288lg 9 alusel meenutamist 15 000 eurot aastas.

Nad ehitasid maja, mis kuulus abikaasale ja tema emale. Maja kohta esitati kohtule fotod ja tunnistaja kinnitas fakti, et maja ei kuulu temale. Mõlemad süüdistatavad ning süüdimõistetud tunnistajad G.V. ja N.U. kirjeldavad oma ütlustes O.S. elustiili ja majanduslikku olukorda sarnaselt. Ütluste kohaselt ainuüksi maja suurus ja ehituseks valitud materjal iseloomustab hinnalist ja luksuslikku ehitist. Mõlemad süüdistatavad võrdlevad enda olukorda O.S. ga. Süüdistatavad peavad O.S. sissetulekuid mittelegaalseteks. Selle kohta, et tunnistajal polnud kindlat tööd andis süüdistatav E. Pauliukonis ütlusi, et ehitusel töötamiseks polnud O. oskusi. Süüdistatav teab kindlasti O.S. st 10 korda rohkem ehitusala kohta. Kui O. ehitusega tegeles, siis ta tihti helistas või astus läbi ja küsis, kas süüdistatav teab mõnda meistrit, kes oskaks tehnikat paigaldada, kõiki ehitustöid, mida oli vaja, selle kohta küsis. Kui ta ventilatsioonisüsteemi paigaldada tahtis, küsis ka, kas ei 19 tunne kedagi ja süüdistatav viis teda kokku inimesega, keda teadis sellega tegelevat. Ehitajad olid palgatud maja ehitamiseks. Süüdistatava J. Tiškevičiuse ütluste järgi jättis O. akende eest tasumata inimesele, keda süüdistatav soovitas, maksis ainult ettemaksu. Aknad paigaldati Panevežyses ja sellest hetkest hakkas O. ennast varjama, lülitas telefoni välja või ei võtnud vastu ka siis, kui süüdistatav helistas. 6.

  1. Süüdistatavate ja süüdimõistetud tunnistajate ja tunnistaja O.S. ütlused tõendavad, et O.S. sissetulekud ei olnud kooskõlas tema elustiiliga. Ebaproportsionaalsust kinnitavad O.S. kasutatud kallihinnalised sõidukid. Süüdistatav E. Pauliukonis nimetas O.S. elukorraldust normaalseks, millest kohus järeldab selle elustiili endale eeskujuks võtmist. Maakohus tegi järelduse: asjaolu, et O.S. uhkeldas kallite autodega, tõmbas E. Pauliukonist samasuguse elustiili poole. Seda asjaolu kinnitab ka suhtlemine perekonniti. Süüdistatavad tundsid O.S. t piisavalt hästi ja tegid teadlikult valikud temaga suheldes. Kuigi J. Tiškevičiusel oli varasem kogemus O. poolt tellitud akende tasumata jätmisest, ei takistanud see asjaolu hiljem temaga kivide ostu-müügi üle läbi rääkimast OÜ-s V. . J. Tiškevičius viis O.S. oma koju looduslikest kividest tehtud töö tulemust näitama. Süüdistatava J. Tiškevičiuse ütluste järgi ei ole temal peale Evaldase rohkem ühiseid tuttavaid O. E. Pauliukonisega tutvus süüdistatav ammu, 15 või rohkem aastaid tagasi spordisaalis. Iseloomud olid sarnased, on koos käinud peredega puhkamas mere ääres. Soojad suhted säilisid ka siis, kui kolis Panevežysest Kaunasesse, koos tähistasid sünnipäevi. Vahest suvel sättisid puhkused samale ajale, on käinud mägedes suusatamas ühel korral. Kui süüdistatav käis P. abikaasa ja lastega, siis said ka pered kokku. Kui olid tähtpäevad, jõulud või lihavõtted, siis sõitsid Panevežysesse vanemate juurde ja järgmisel päeval said E. kokku, ta oli siis ainus sõber Panevežyses. 2015-2016 käis süüdistatav Panevežyses kord kuus, vahest ka kaks korda. Kuna ema on eakas ja elab Panevežyses, siis tema pärast käib ja abikaasa ema elab Panevežyses. Käivad neile lapselapsi näitamas, tavaliselt nädalavahetustel. 6.
  2. Maakohus tegi süüdistatavate ja tunnistajate ütlustest järelduse, et süüdistatavatel ja O.S. ga koos autosid varastanud kuritegeliku ühenduse liikmetel oli 2015 lõpuks kujunenud majanduslik olukord selliseks, et tekkis ilmne vajadus raha järele, mida legaalne sissetulek enam ei rahuldanud. Kasutati igasuguseid võimalusi. Seda iseloomutavad ka süüdistatava E. Pauliukonise ütlused, mille järgi oli O S niipalju kasu, et kui oli vaja autole õli, rehve, siis sai tema kaudu kauplusest soodustust 50 %. Ka muud asjaolud – lähedastega suhtlemise sagenenud vajadus tõi J. Tiškevičiuse sagedamini Panevežysesse, kus elasid E. Pauliukonis ja O.S. . Nimetatud isikute sarnane majanduslik olukord, sarnased iseloomud ja elustiil sidusid isikuid emotsionaalselt ning oli aluseks kuritegeliku ühenduse kujunemisele. Maakohus ei tuvastanud kuritegeliku ühenduse täpset kujunemist ja seetõttu ei ole tõendatud süüdistatavate süü kuritegeliku ühenduse organiseerimises. Küll aga on tõendatud süüdistatavate süü kuritegelikku ühendusse kuulumises. 6.
  3. Tartu Maakohtu 11.01.2017 otsusest nr 1-16-11325 nähtub, et N.U. t ja G.V. t süüdistati selles, et nemad koos ning isikutega, kellele polnud süüdistust esitatud (O.S. , E. Pauliukonis ja J. Tiškevičius), kuulusid isikute poolt, kellele polnud süüdistust esitatud (E. Pauliukonis ja J. Tiškevičius) vähemalt alates 2015 sügisest Leedu Vabariigis Panevežises loodud ning Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi territooriumil tegutsenud püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse, mille eesmärgiks oli Eesti Vabariigi territooriumil elektrooniliste abivahenditega lukustust kõrvaldades sõidukite varguseid toime panna ja varastatud sõidukid Leedu Vabariiki toimetada, s.o KarS §-s 199 lg 2 sätestatud kuritegude toimepanemine. E. Pauliukonise ja J. Tiškevičiuse organiseerimisel ja koos O.S. ga varastasid 20 N.U. alates 16.11.2015 ning G.V. alates 25.11.2015 sõidukeid kuni nende kinnipidamiseni 12.02.
  4. Maakohus hindab tunnistajate G.V. ja N.U. ütlusi kuritegelikku ühendusse kuulumise eitamises mitteusaldusväärseteks. Kokkuleppemenetluses isikute süüdimõistmine ei eelda süüdistatavate süü tunnistamist. Kuritegelikku ühendusse kuulumise eitamine ei välista G.V. ja N.U. ega süüdistatavate süüd tegutsemises kuritegelikus ühenduses. Tunnistajate G.V. ja N.U. ütluste järgi nad teavad, et O.S. suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, sest ta süüdistas teisi, aga ise ütles, et tema ise ei ole midagi teinud. N.U. ütluste järgi O. valetas selleks, et päästa oma sõbrad. Tunnistajate ütlused ei ole kooskõlas tegelike asjaoludega. O.S. suhtes lõpetati kriminaalmenetlus just seetõttu, et ta tunnistas enda süüd samades kuritegudes, milles oli süüdistus esitatud G.V. le ja N.U. le ning arutatavas kriminaalasjas E. Pauliukonisele ja J. Tiškevičiusele. Kriminaalmenetlus lõpetati seoses O.S. le andestamisega kuriteo asjaolude selgitamiseks osutatud abi eest. O.S. ütlused on varguse süüdistuse üheks tõendiks. Ütlused haakuvad teiste tõenditega. O.S. on seostanud ütlusi kõigi süüdistuses kirjeldatud sõidukite varguste sündmuskohtadega, ka katse staadiumi jäänud tegude sündmuskohtadega. Usaldusväärse tõendina on maakohus võtnud tunnistaja ütlused tõendite kogumis aluseks varguse episoodide tõendamisel. Maakohtul ei olnud põhjust tunnistaja O.S. ütlusi kõrvale jätta ka KarS § 256 lg 1 järgi esitatud süüdistuse tõendatuse analüüsimisel ja hindamisel. 6.
  5. Maakohus on tõendite kogumis hindamisel tuvastanud, et kuritegelik ühendus, mis tegutses Eestist kallihinnaliste sõidukite varastamisega, oli vähemalt viieliikmeline ja sellesse ühendusse kuulusid mõlemad süüdistatavad. Kuritegeliku ühenduse ülesannete jaotamist tõendavad tunnistaja O.S. ütlused selle kohta, et J. Tiškevičiuse ja E. Pauliukonisega oli kokkulepe, et nende kaudu saab auto maha müüa. Nad ütlesid, milliseid autosid konkreetselt vaja on: BMW-d, Toyotat oli vaja. Ütlesid, millise varustusega võiks auto olla ja vähemalt 2011-2012 auto, aga pigem ikka uuemaid. Oli räägitud, et auto peaks olema ilma võtmeta käivitatav. Eestis käisid vaatamas ja teatasid ette, kus need sõidukid asuvad. Oli üks paberileht, kuhu oli autode asukohad märgitud, jätsid meelde ka. Tunnistaja O.S. ütlusi kuritegeliku ühenduse liikmete vahel ülesannete jaotamises ei kummuta teised tõendid. Sõidukeid käisid Eestist varastamas ühenduse kolm liiget O.S. , N.U. ja G.V. . Varastatud sõidukitele oli vaja turgu ja selle leidmise ülesanne oli süüdistatavatel. Sõidukite varastamiseks vajaliku elektroonilise tehnika hankisid süüdistatavad. Kui esimene seade nõuetekohaselt ei töötanud, muretses J. Tiškevičius teise, mis töötas nõuetekohaselt, mida kinnitavad ka varguse süüdistuse tõendid. Maakohtule esitati dokumentaalne tõend sõiduki kohta, mida kasutas J. Tiškevičius. Süüdistatavate kasutuses olnud sõiduautodega ei olnud võimalik seadeldist katsetada ja need sõidukid ei ole ka muudel asjaoludel kuriteoga seotud. Eelnimetatud asjaolu ei välista süüdistatavate poolt teiste, elektroonilise seadme kasutamise juhendamiseks sobivate sõidukite kasutamist. Sõidukit oli võimalik laenata. Oma sõiduki kasutamine ei olnud sobiv, kuna võis süüdistatavaid otseselt siduda kuriteoga. Dokumentaalsed tõendid seovad süüdistatava Evaldas Pauliukonise sõidukite vargusteks kasutatud vahendiga, kaheosalise elektroonilise seadmega ja kinnitab tema kuulumist kuritegelikku ühendusse. E. Pauliukonise elukoha läbiotsimise protokollist nähtuvad E. Pauliukonise elukoha olustik ja leitud asitõendid, sh mobiiltelefon BlackBerry IMEI kood nr 356761054591133 nähtub E. Pauliukonise mobiiltelefon BlackBerry IMEI kood nr 356761054591133, milles asub foto asitõendiks olevast A4 paberist, s.o sõidukite varastamiseks kasutatud elektrooniliste seadmete kasutusjuhendist, mis leiti 12.02.2016 kinnipeetud isikute kasutuses olnud autost Audi S
  6. Jäljeekspertiisiakt nr 16E-TR0015 tõendab, et E. Pauliukonise elukoha läbiotsimisel leitud mobiiltelefoni BlackBerry mälukaardil Samsung olnud fotol on kujutatud sama A4 formaadis paberileht venekeelse tekstiga, mis leiti sõidukist Audi S4 reg.nr x, s.o elektrooniliste seadmete kasutusjuhend. 6.
  7. Kuritegude toimepanemise vahendite hankimisele J. Tiškevičius kulutusi ei teinud, seadme eest maksis O.S. . Varastatud võtmevaba käivitussüsteemiga autode uuesti 21 käivitamiseks oli vaja teha uus võtmepult ja see ülesanne oli samuti süüdistatavatel. Maakohtul ei tekkinud kahtlusi, et võtmevaba käivitussüsteemiga sõidukite käivitamiseks süüdistatavate käsutuses olnud seadme abil oli võimalik sõidukil nn kompuutri eemaldamisega kopeerida sõidukile sobiv võtmepult. Seda võimalust kinnitas kohtus ka ekspert A. Edovald. Eksperdi ütluste järgi OBD (pardadiagnostika) pistik koos selle seadmega ise kirjutab uue võtme autole, ei ole mingi probleem. Uue võtmepuldi valmistamine oli vajalik sõiduki müümiseks, et sõiduki kasutamine oleks järgmisele omanikule võimalik. 6.
  8. Kuritegeliku ühenduse liikmete ülesannete jaotus toetab ühenduse püsivust. Varastatud sõidukite müügi eest saadud tasu jagati vastavalt ülesannete mahule. Tunnistaja G.V. ütluste järgi pidi ta vargusega saadud tulu jagama N ja O., kellega koos pani ta varguse toime. Varguse toimepanemise eesmärgiks oli teenida raha, jagada kolme peale võrdselt. Kui palju nad auto müügist konkreetselt oleks saanud, seda tunnistaja ei kujuta tema väitel ette. Müügiga pidi ilmselt tegelema O., eesmärk oli saada kasu. Tunnistaja N.U. ütluste järgi sai ühe auto varastamise järel rohkem raha kui muidu mitme kuu jooksul. Tunnistaja O.S. ütluste järgi talle öeldi iga kord hind, mis konkreetse auto eest sai. Kui palju auto müügist tegelikult saadi, seda tunnistaja ei tea. Tema teab ainult seda, millise summa said tegelikud auto hõivajad. Sõidukite müügist hõivajate osaks saanud täpne rahasumma ei ole uuritud tõenditega tuvastatud. Eelkirjeldatud suulistest tõenditest tegi maakohus järelduse, et sõidukite tegelikud hõivajad said suurema osa auto müügist saadud rahast kui sõidukite müügi korraldajad. Tunnistaja O.S. ütluste järgi tegid süüdistatavad kõike koos ja seda ei lükka ümber ka süüdistatavate ütlused, mis kirjeldavad nende omavahelisi häid suhteid. Maakohus järeldas, et varastatud sõidukite müüki korraldasid mõlemad süüdistatavad koos. Kui süüdistatavatele jäi kokkuleppe kohaselt iga sõiduki kohta 500 eurot ja võtme valmistamise eest 500 – 550 eurot, sai kumbki süüdistatav korraliku sissetuleku võrreldes J. Tiškevičiuse palga või E. Pauliukonise juhusliku sissetulekuga. Võrreldes J. Tiškevičiuse palgaga oli auto müügist saadu ligi kahekordne kuupalk. Tõendid kinnitavad, et käsitletava kuritegeliku ühenduse potentsiaal oli tugev. Varguse süüdistuses analüüsitud tõendid kinnitavad varguste toimepanemise ettevalmistust eelnevalt teabe kogumisega sobivate sõidukite kohta. Lühikese ajaperioodi jooksul varastatud sõidukite arv iseloomustab tegutsemise intensiivsust. Tunnistaja O.S. ütluste järgi ei saanud ühte sõidukit maha müüa. Süüdistatavate ja tunnistaja O.S. vahel tekkis kohtuistungil vaidlus selles, et miks varastati uusi sõidukeid, kui varastatut ei saanud maha müüa. Ka see asjaolu, et vaatamata tõrgetele varastatud sõidukite turustamisel jätkas grupp uute sõidukite varastamist, tekitades sel viisil nn kauba varu. 6.
  9. Kui üldjuhul iseloomustab kuritegeliku ühenduse organisatsiooni struktuuri range juhtimisstiil, liikmete distsipliin (vaikimiskohustus, absoluutne kuuletumine, sisemised sanktsioonid), siis käsitletava juhul on tegemist lõdva juhtimisstiiliga kuritegeliku ühendusega. Ühenduse liikmed olid allutanud ennast ühenduse tahtele, kuid tegevus ühenduses toimus demokraatlikul printsiibil eesmärgi saavutamiseks – kallihinnaliste sõidukite varastamiseks. Seda kinnitab asjaolu, et ühenduse liikmete vahel kooskõlastati tegevus ja varguse objekte. Samas on käsitletavas ühenduses autoritaarsele juhtimisstiilile viitavaid elemente, mida kinnitab liikmete distsipliin, teatav hoolitsus liikmete eest (põgenemine, abistamine probleemide lahendamisel, õigustavate tõendite kunstlik loomine, liikmete omaste eest hoolitsemine). 6.
  10. Põgenemine vastutusest vabanemiseks on inimlik ja loomulik reaktsioon kurjategija kuriteolt tabamisel. Käsitletava kuriteokoosseisu korral on see ka kuritegelikku gruppi iseloomustav element. Tunnistaja A.R. ütluste järgi vastupanu, mis 12.02.2016 sõidukites S4 ja X5 olnud isikud avaldasid, oli päris suur. Nad nägid, et ei ole kusagile minna. Nad ei andnud alla, võitlesid 22 lõpuni, kuigi väsimusest enam füüsiliselt vastupanu ei osutanud. Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab varastatud sõiduki kinnipidamisel põgenenud ühe isiku, N.U. kinnipidamise asjaolusid. Kinnipidamise aeg ja koht tõendavad põgenemise aktiivsust. Tunnistaja I.P. ütlustega on tõendatud, et tema andis Karksi-Nuias X eramu turvakaamera salvestuse politseile. Isiku sisenemist hoovi nägi tunnistaja kaamerasalvestise ekraanilt ja kohe järgnesid politseinikud. Tunnistaja O.S. ütluste järgi täpselt ei oska öelda, kas see oli Julius või Evaldas, kes talle ütles (nad olid koos), et nad saavad aidata, kui politsei sekkub. Tunnistaja sai aru nii, et neil on tutvusi, et nad aitaksid, et ei peaks kaua vangis istuma. Julius koos Evaldasega pakkusid abi, kui tekib konflikte teiste isikutega, seoses rahaga, teiste asjade pärast, sest kõik on mittelegaalne. Tunnistaja kuritegeliku ühenduse ühe liikmena vajas konfliktide vältimiseks ja õiguskaitseorganite võimaliku sekkumise tõttu toetust ja süüdistatavad kinnitasid talle toetuse olemasolu. Dokumentaalsed tõendid tõendavad, et sõidukeid varastanud ühenduse liikmete 12.02.2016 kinnipidamise järel asus N.U. kunstlikult tõendeid looma. Seda kinnitavad dokumentaalsed ja suulised tõendid. Asitõendiks on 15.03.2016 Tartu arestimaja boksist nr 4 leitud leedukeelne kiri ja 21.04.2016 O.S. poolt politseile üle antud leedukeelne kiri. Käekirjaekspertiisiakti nr 16E-DK0064 kohaselt 07.03.2016 ja 09.03.2016 Tartu arestimaja boksist nr 2 ja 07.03.2016 ja 15.03.2016 Tartu arestimaja boksist nr 4 leitud kirjad, samuti 21.04.2016 O.S. poolt politseile üle antud kirja on kirjutanud N.U. . ja, mis on kirjutatud N.U. poolt. Tunnistaja N.U. kinnitas, et ta oma kahtlustatavana täiendava ülekuulamise protokollis 08.03.2016 rääkis Toomase-nimelisest isikust sellepärast, et kartis O. reeta. Ta kartis O., kuna viimane oli talle autoriteet. Tunnistaja kinnitas, et vanglas äravõetud kirjad on tema poolt kirjutatud O.. Ta mõtles nii valetada ja kogu süü veeretada väljamõeldud Toomase kaela, et mitte öelda, et seda tegi O.. Ta püüdis võtta kontakti O. ja oma väljamõeldud Toomasest rääkida, et ka tema sellest räägiks ülekuulamisel. Ta ise ei ole seda kirja O.S. le üle andnud. Tunnistaja T.L. ütlused kinnitavad pärast 12.02.2016 Tartu arestimajas jalutusboksides seintele kirjutatud leedukeelsete väljendite leidmist ja kirjade tuvastamist. Tunnistaja töötas sel ajal Tartu arestimajas valvegrupi vanemana ning O.S. ja N.U. olid samas arestimajas kinnipeetavad. Kui N.U. arestimajast ära, viidi, siis kirju enam ei olnud. Süüdistatava E. Pauliukonise ütluste järgi pärast O.S. kinnipidamist külastas O abikaasa süüdistatava elukohta. Ta tuli süüdistatava abikaasa juurde ostetud kassi näitama, mida lapsed tahtsid näha. Väitis, et kass maksis 7500, ta tõi selle kassi näha, mingi metsik kass. See oli 28.02.
  11. O abikaasa ütles, et tõid kassi Inglismaalt ja neil on ostetud ka isane kass, mis pidi veel rohkem maksma. O juttu ei olnud. Võib-olla nad abikaasaga rääkisid, süüdistatav ei tea sellest oma abikaasa kaudu ega ka muidu. Kogu vestlus oli kassidest. Kui süüdistatav ise kinni peeti, oli ta šokis. Maakohtu hinnangul on süüdistatava eelkirjeldatud ütlused tõendiks ühenduse liikme kuriteolt kinnipidamise järel toetusest pereliikmetele. Pärast korduvalt õnnestunud sõidukite vargusi ühenduse kolme liikme kinnipidamine oli ootamatu ja põhjustas šoki kinnipeetute pereliikmetele. Süüdistatava ütluste järgi O oli siis juba kinni peetud, kuid temast ei räägitud. See asjaolu kinnitab isikute šokiseisundit. E. Pauliukonise kui ühenduse ühe liikme perekonnas O.S. lähedaste võõrustamine on toetus ühenduse liikme lähedastele. Käsitletaval juhul ei ole tegemist enam ainult kuritegeliku ühenduse liikmete sõprussuhetega. 6.
  12. Uuritud tõenditega on tõendatud kuriteokoosseisu subjektiivne külg. Mõlemad süüdistatavad teadsid kuritegeliku ühenduse eesmärgist, mis oli suunatud kallihinnaliste sõidukite varastamisele Eestist. Seda asjaolu kinnitavad tõsikindalt tunnistaja O.S. ütlused ja dokumentaalne tõend, sõidukite varastamiseks kasutatava kuriteo toimepanemise vahendi kasutusjuhend süüdistatavate käes. Maakohus leidis, et kuna mõlemal 23 süüdistataval oli majandusliku kasu saamise eesmärk, teadsid nad kuritegeliku ühenduse liikmetena vargustega selle eesmärgi saavutamist taotledes, et panevad toime süüteokoosseisule vastava teo ja tahtsid seda. Süüdistatavad tegutsesid kuritegeliku ühenduse liikmetena otsese tahtlusega. Kuritegeliku ühenduse liikmeks olemine on lõpule viidud hetkest, kui isik alustab oma aktiivse panuse andmisega kuritegeliku ühenduse tegevusse. Süüdistatavad andsid ühenduse tegevusse oma aktiivse panuse juba varguste toimepanemiseks kasutatava vahendi muretsemisega koos selle kasutusjuhendiga. Subjektiivsest küljest on vargused toime pandud kavatsetult. Kuritegeliku grupi liikmed võtsid teadlikult võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles varguse objektiks olevad sõidukid eelnevalt välja valinud. 6.
  13. Maakohus ei tuvastanud süüdistatavate süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 6.
  14. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. 6.17.
  15. Karistusregistrite andmetel on E. Pauliukonis ja J. Tiškevičius varem karistamata isikud. Leedu Vabariigi Siseministeeriumi Informaatika- ja Sideamet kinnitab, et J. Tiškevičiuse suhtes algatatud kohtueelseid menetlusi ega ole teda kriminaalkohtuasjades vastutusele võetud. 6.17.
  16. Karistust raskendava asjaoluna arvestas maakohus mõlema süüdistatava puhul omakasu, mis on KarS § 58 lg 1 p 1 järgi mittekoosseisuline karistust raskendav asjaolu. 6.17.
  17. Süüdistatavad kuulusid kuritegelikku ühendusse, mille eesmärk oli varastada kallihinnalisi sõidukeid. Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Maakohus leidis, et antud juhul on tegemist ühe teoga ehk ideaalkogumiga. Loomuliku elukäsitluse järgi on tegemist ühtse käitumisega. Loodud kuritegelikku ühendusse kuulumine ja ühenduses ühest riigist, Eestist, lühikeste ajavahemike järel toimepandud vargused on üks tegu õiguslikus mõttes. Süüdistatavatele tuleb karistus mõista KarS § 63 lg 1 järgi, kusjuures tuleb aluseks võtta KarS § 255 lg 1, mis näeb ette raskeima karistuse. 6.17.
  18. Süüdistatavate süü suurust kuritegeliku ühenduse tegevuses määravad nende ülesanded ühenduses. Süüdistatavad tegutsesid ühenduses sõidukite võtmevabaks käivitamiseks seadme hankimisega ning selgitasid selle seadme tööpõhimõtet. Samuti oli süüdistatavate ülesanne organiseerida käivituspuldita, võtmeteta sõidukitele käivituspult ning leida varastatud sõidukitele turg. Kuigi sõidukite varguse eel kooskõlastati süüdistatavatega sõiduki sobivus selle realiseerimiseks, ei saanud süüdistatavad alati määrata, kas varastati sõiduk, millel oli potentsiaalne ostja olemas või jäi sõiduk osta puudumise tõttu seisma. Kuigi J. Tiškevičius oli ühenduses ülesannete täitmisel aktiivsem ja temaga kooskõlastati otseselt kõik varastatavad sõidukid hindas maakohus E. Pauliukonise osa ühenduses samaväärseks. E. Pauliukonis oli ülesannete täitmisel J. Tiškevičiusega kaasas ja oli sellega temale alati vaimseks toeks. Eeltoodud põhjustel tuleb mõlemale süüdistatavale mõista samasugune karistus. 6.17.
  19. Maakohus hindas süüdistatavate süü suurust keskmises määras. Arvestades KarS § 58 p 1 sätestatud karistust raskendava asjaolu olemasolu on põhjendatud karistus üle keskmise määra. Arvestades süüdistatavate varasemat elukäiku, mida iseloomustab õiguspärane käitumine, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige eripreventiivsest eesmärgist. Mõlemat süüdistatavat saab mõjutada edaspidi samasugustest kuritegudest hoiduma karistusega alla keskmise määra. KarS § 255 lg 1 järgi on karistuse keskmine määr 7,5 aastat. Võttes arvesse mõlema süüdistatava varasemat õiguskuulekat eluviisi on põhjust järeldada, et süüdistatavate kuritegu oli juhuslikku laadi ja eeldada, et pärast karistuse kandmist pöörduvad mõlemad süüdistatavad tagasi seaduskuuleka elukorralduse juurde. Mõlemal süüdistataval on 24 perekonnad ja lähedaste tugev toetus, mis annab alust eelnimetatud eeldusteks. Neil põhjustel pidas maakohus võimalikuks mõlema süüdistatava vabastamist osaliselt vangistusest tingimisi KarS § 73 lg-te 1, 2 alusel. Maakohus arvestas karistuse mõistmisel ka süüdistatavate eelvangistuses viibitud aega. 6.17.
  20. E. Pauliukonis ja J. Tiškevičius on Leedu Vabariigi kodanikud, kes panid kuritegusid toime Eesti Vabariigis. Arvestades KarS § 255 lg 1 sätestatud kuriteo raskusastet ja kuritegeliku ühenduse eesmärki varastada Eesti Vabariigist kallihinnalisi sõidukeid, pidas maakohus karistuse mõistmise üldpreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatuks mõista mõlemale süüdistatavale lisakaristus KarS § 54 lg 1 järgi, milleks on Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga. Mõlema süüdistatava perekonnad ja lähedased elavad väljaspool Eestit. Seetõttu väljasaatmisega ei kaasne riivet PS §-ga 26 ja EIÕK art-ga 8 tagatud perekonnaelu puutumatusele. Arvestades süüdistatavate süü suurust, lisakaristuse eripreventiivset eesmärki on lisakaristuse mõistmine vajalik õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes. Maakohus mõistis lisakaristuse tähtajaga 5 aastat, mis on pooles ulatuses KarS § 54 lg 1 sätestatud tähtajast.
  21. Tsiviilhagide osas märkis maakohus järgmist. 7.
  22. Maakohus on seisukohal, et süüdlastel tuleb kannatanutele hüvitada varastatud autodes olnud esemete väärtus või taastamisväärtus ning nende esemete ja sõidukite puhul, mis olid kindlustatud, tuleb hüvitada kindlustusandja poolt hüvitisest maha arvatud omavastutuse summad. Kahju ulatuse kindlakstegemisel on muuhulgas aluseks sõidukite väärtus nende varastamise hetke seisuga. Kindlustusandjate otsustest nähtub sõidukite kokkuleppeline juhtumieelne väärtus. Ehkki osa kannatanuid on hinnanud sõiduki tegelikku väärtust kõrgemaks ja seetõttu on ka tsiviilhagis märgitud sõiduki hind kõrgemana, ei ole maakohtule esitatud sellekohaseid tõendeid, mistõttu lähtus maakohus kindlustusandja poolt hüvitisotsuses märgitud sõiduki väärtusest. Füüsilistest isikutest kannatanud on tsiviilhagides märkinud sõidukites olnud esemete maksumuse või taastamisväärtuse vastavalt enda hinnangule. Maakohus leidis, et sellise kahju hindamisel, mille kohta muid tõendeid peale ütluste ei ole võimalik esitada, kuna varastatud autodes olnud asjad on kadunud, tuleb aluseks võtta kannatanute ütlused, milles ei ole maakohtul alust kahelda, kui need vastavad üldiselt tavapärases käibes selliste esemete maksumusele. 7.
  23. Tsiviilhagide keskseks küsimuseks varastatud sõidukite puhul on see, kas osaühingutest kannatanutel (kes kasutasid sõidukeid liisingulepingu alusel ja sõlmisid kindlustusandjaga kindlustuslepingud, milles soodustatud isikuteks olid sõidukite omanikud ehk liisinguandjad), on õigus esitada haginõue kindlustushüvitises märgitud omavastutuse summa ulatuses, mille kindlustusandjad arvestasid kahjuhüvitisest maha, kui seejuures kahju hüvitati sõiduki omanikele ehk liisinguandjatele. Maakohus on seisukohal, et kuigi kannatanud liisinguvõtjatena ei olnud sõidukite omanikud, tuleb kahju tekitajatel omavastutuse summa kannatanutele hüvitada. Vaidlust ei ole selles, et asja omanikul on õigus nõuda õigusvastaselt kahju tekitanud isikult kindlustuslepingu olemasolu korral lepingujärgse omavastutuse hüvitamist. Käesolevas asjas sõidukite omanikud ehk liisinguandjad seda teinud ei ole. Tavapäraselt liisitud eseme varguse puhul liisinguandjal puudub huvi esitada kahjunõue varguse toimepanija vastu, kuna kindlustushüvitis ka ilma omavastutuse osata katab liisinguandjal kõik liisingulepinguga tekkinud kulud ja levinud praktika kohaselt vaid kulusid ületav summa kantakse liisinguandja poolt liisinguvõtjale. Just seetõttu on liisinguandjad jätnud omavastutuse sissenõudmise võimaluse liisinguvõtjatele, et viimased saaksid ise esitada nõude otse kahju tekitaja vastu. Sellest tulenevalt pidas maakohus põhjendatuks, et omavastutuse summa saavad sisse nõuda asja tegelikud kasutajad. 25 Kui varastatud sõiduk oli liisitud, kuid kindlustatud liisinguandja kasuks, ei saa see vabastada varguse toimepanijat tekitatud kahju hüvitamise kohustusest omavastutuse osas, kui selle sissenõudjaks on omaniku asemel liisinguvõtja kui asja tegelik kasutaja. 7.
  24. Kahe kahjunõude puhul (M. S, H. OÜ) sisaldavad kannatanute tsiviilhagid ka nende endi poolt tasumata jäänud kindlustusmaksete osasid, mille kindlustusandja on kahjuhüvitisest maha arvanud. See tulenes asjaolust, et kindlustusmakse 1-aastase kindlustusperioodi eest oli määratud tasumisele osade kaupa, mitte korraga. Kohus jätab tsiviilhagid rahuldamata osas, mis puudutab kindlusmaksete tasumata osade hüvitamist, kuna kindlustusmakse puhul on tegemist kokkuleppelise summaga, mida kindlusvõtja maksabki kindlusandjale selle eest, et kahjujuhtumi korral oleks tal kindlustuskate olemas, sõltumata sellest, kas kahjujuhtum toimub või mitte. See tähendab käesoleva asja raames, et ka juhul, kui sõidukeid ei oleks varastatud, oleksid kannatanud ehk kindlusvõtjad jäänud sellest summast ilma, kuna perioodiline kindlustusmakse tulnuks ära tasuda. Mis puudutab H. OÜ ja V. OÜ haginõudeid, kus kindlustusandja on lähtunud hüvitise ja omavastutuse arvutamisel sõiduki maksumusest ilma käibemaksuta, kuid kannatanud on tsiviilhagi arvestamisel lähtunud sõiduki hinnast koos käibemaksuga (sellest tulenevalt on nende tsiviilhagi nõue omavastutuse osas suurem kui nähtub hüvitisotsusest), leiab kohus, et omavastutuse summa tuleb hüvitada vastavalt iga kindlustuslepingule/poliisi tingimustele. Teisisõnu tuleb süüdlastelt välja mõista iga sõiduki puhul see omavastutuse summa, mis konkreetset sõidukit puudutavas kindlushüvitisest nähtub, kuna hüvitiselt käibemaksu maha arvestamine oli kindlustuslepingu tingimusena kindlustusvõtjatele teada juba kindlustuslepingu sõlmimisel ja selle arvelt ei saa suurendada kahjunõuet. 7.
  25. Maakohus rahuldas täielikult kannatanute R.P. , OÜ B. , I. B, A.L. ja H.V. tsiviilhagid ning osaliselt kannatanute M.S. , N. OÜ, H. OÜ, V. OÜ ja OÜ A. tsiviilhagid. VÕS § 127, § 137, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb hüvitada kannatanutele kahju eelpool märgitud ulatuses J. Tiškevičiusel ja E. Pauliukonisel solidaarselt. Kahju tuleb kanda kohtuotsuse resolutsioonis märgitud ulatuses ja kannatanute nimetatud arveldusarvetele. Tartu Maakohtu 11.01.2017 otsusega kriminaalasjas 1-16-11325 on N.U. lt ja G.V. lt eelnimetatud kannatanute kasuks välja mõistetud tsiviilhagid. VÕS § 137 lg 1 alusel tuleb J. Tiškevičiusel ja E. Pauliukonisel solidaarselt koos N.U. ga hüvitada M.S. tsiviilhagi ning solidaarselt koos N.U. ja G.V. ga hüvitada I. B, N. OÜ, R.P., OÜ B. , A.L. , H. OÜ, H.V. , V. OÜ ning OÜ A. tsiviilhagid. Apellatsioonid
  26. Tartu Maakohtu 09.10.2017 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav J. Tiškevičius, kes palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega mõista J. Tiškevičius õigeks, kuna ta ei ole süütegusid toime pannud. Menetluskulud palub apellant hüvitada. 8.
  27. Apellandi hinnangul ei ole maakohus järginud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 sätestatud õigust õiglasele kohtupidamisele. Maakohus võttis vastu süüdistatava avaldused ja lubas neile vastata kohtuistungil, kuid seda ei ole tehtud. Apellant tunneb ennast ebavõrdses olukorras võrreldes prokuratuuriga, kelle taotlus tunnistaja kaugülekuulamiseks rahuldati olematutel põhjustel. Apellant väljendas, et ta soovib süüdistaja tunnistaja ülekuulamist kohtusaalis ning on huvitatud asja võimalikult kiirest lahendamisest, kuid kohus ei võtnud apellandi soovi arvesse ja rikkus sellega inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 9 lg 3, s.o süüdistatava õigust kriminaalmenetluse käigus küsitleda võrdsetel tingimustel omapoolseid ja süüdistuse tunnistajaid. Maakohus, lubades prokuratuuril kuulata üle tunnistaja kaugülekuulamise teel, piiras J. Tiškevičiuse ja teise süüdistatava võimalusi tunnistaja kvaliteetsele ja võrdsele küsitlemisele, andis ebavõrdsed ja mugavad tingimused prokuröri tunnistajale anda ütlusi mitte kohtusaalis, 26 raskendades sel moel süüdistatava ja tema kaitsjate võimalusi valmistuda nõuetekohaselt ning õigeaegselt tunnistaja ülekuulamiseks kaugülekuulamisel, piiras tunnistaja ülekuulamise aega (tehniliste takistuste tõttu) ega andnud piisavalt aega esitada kõik küsimused tunnistajale. 8.
  28. Kuni O.S. ülekuulamiseni kinnitas prokurör A. Siinmaa avalikult, et tunnistaja O.S. kuulatakse üle kohtusaalis, kuigi teadis Tartu Maakohtu 28.06.2017 tagaselja väljastatud loast tunnistaja ülekuulamise kohtaja oli faktiliselt ja tehniliselt selle tagaselja kohtu loal juba korraldanud. Kui enne tunnistaja O.S. ülekuulamise algust tuli ilmsiks nimetatud asjaolu, pöördusid nii süüdistatav kui ka teine samas kriminaalasjas süüdistatav isik kohtu poole palvega tagandada kohtunik E. Muts seoses erapoolikuse ja õiglase kohtupidamise põhimõtte järgimata jätmisega. Kohtunik E. Muts ei tagandanud end kriminaalasja läbivaatamiselt, ei esitanud mingeid garantiisid, mis oleks võinud kõrvaldada igasugused kahtlused kohtu erapoolikuse suhtes ning rikkus kohtuasja menetluse hilisemates etappides tendentslikult ja süsteemselt süüdistatavate menetlusõigusi. 8.3.

§ 1561

sätestab, et kohtumenetluse poole taotlusel teeb kohus kohtuistungi protokolli kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks hiljemalt kolme tööpäeva möödumisel istungipäevast. Tartu Maakohus ei järginud seda seadusesätet ega esitanud 14.09.2017 kohtuistungi ja ka varasemaid protokolle sätestatud aja jooksul, rikkudes sel moel minu menetlusõigusi vastavalt Eesti

§ 34lg 9.

14.09.2017 toimunud kohtuistungi protokoll esitati menetlusosalistele alles pärast kohtuotsuse väljakuulutamist 09.10.2017. Võttes arvesse nimetatud asjaolusid, tuleb järeldada, et kohus on rikkunud Eesti

§ 15

lg 1, kuna võttes vastu süüdimõistva kohtuotsuse, ei olnud tutvunud protokollidega, sest neid ei olnud kuni 09.10.2017 olemas. Ka ei ole apellant rahul, et maakohtu menetluses leedukeelne tõlge hilines, mis takistas arusaamist. Samuti ei tõlgitud menetlusdokumente õigeaegselt. Kõik see rikkus õigust reaalsele ja efektiivsele kaitsele. Seejuures puudusid 14.09.2017 määruses suhtluspiirangute tühistamata jätmise osas ning apellandi abikaasa kaitsjaks määramata jätmise kohta motiivid. 8.

  1. J. Tiškevičiuse süü tugineb üksnes tunnistaja O.S. ütlustele, mis on olulisel määral vastuolus nii tema süü kui ka selle kuriteo teiste tunnustega, mis on jäetud nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses tuvastamata. Maakohus on jätnud analüüsimata ja hindamata tunnistaja õiguskaitseorganitega koostöö asjaolusid ja nende asjaolude mõju ütluste sisule ning nende peamistele muutustele selle kohtumenetluse käigus. Maakohus on andnud tunnistaja ütlustele suurema mõjujõu kui peaks. Maakohus on rikkunud tõendite hindamise eeskirju ning on jätnud tähelepanuta selle, et O.S. ütlusi ei kinnita muud tõendid. Kuna tunnistaja võis olla huvitatud asja lõpetamisest võis ta varjata tegelikke kaasosalisi, vähendada oma süüd ning taotleda kergemat karistust. Tunnistaja andis kohtule ütlusi valikuliselt. Apellant toob välja tunnistaja ütlustes esinevad vastuolud teiste tõenditega. 8.
  2. Maakohus, võttes vastu süüdimõistva otsuse

§ 255

lg 1 ja § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi, kohaldas valesti materiaalseid õigusnorme ja pani toime olulisi

rikkumisi, mis on seotud tõendite hindamisega. Kohtuotsus ei põhine tõenditel, mida vaadeldi kohtuistungite ajal, vaid tõenditel, mida kohtumenetluse ajal mitte kunagi ei vaadeldud. Kohus moonutas tunnistajate ja süüdistatavate ütlusi ja tegeles iseseisvalt tõendite loomisega. Süüdimõistvat kohtuotsust ei põhjendanud kohus kõigi tõenditega ja analüüsis valikuliselt vaid osa tõendeid. 8.

  1. Maakohus ei saanud teha selliseid järeldusi: „Kohus teeb süüdistatavate ja tunnistajate ütlustest järelduse, et süüdistatavatel ja O.S. koos autosid varastanud kuritegeliku ühenduse liikmetel oli
  2. a lõpuks kujunenud majanduslik olukord selliseks, et tekkis ilmne vajadus raha järele, mida legaalne sissetulek enam ei rahuldanud.", ja see väidetavalt tõendab süüd konkreetse kuriteo toimepanemises. Selle väitega kohus väljendas põhjendamata eelarvamust ja tendentslikku arvamust, et kõik isikud (ilmselt leedulased) on ühesugused, süvenemata asjasse. Vastupidiselt kohtu väitele oli apellandi isiklik olukord selline, et 2015 lõpus olid kõik süüdistatava finants- ja perekonna vajadused kaetud, maja ehitamise tööd olid lõpetatud, süüdistatava pere veel enne 2015 novembrit kolinud korterist majja. Tulud olid stabiilsed ja 27 prognoositavad. Kuigi kohus ignoreerib tõendeid, mis esitati kohtuistungil, on ilmselge, et süüdistataval ei olnud mingit motiivi ega vajadust panna toime kuriteod selleks, et rahuldada finantsvajadusi. Kohtu sellised järeldused on ebaseaduslikud, seetõttu tuleb kohtuotsus tühistada. Rikutud on õiguspõhimõtet, et mitte süüdistatav ei ole kohustatud tõestama oma süütust, vaid riiklik süüdistaja. Kohtumenetluses ei uuritud iseloomuomadusi, elustiile (tunnistajate N.U. ja G.V. omi), ei võetud arvesse esitatud tõendeid, mis näitavad nimetatud isikute täiesti vastupidist elustiili kui süüdistataval, kuid tehakse järeldus, et kõigi nimetatud isikute (süüdistatav, E. Pauliukonise, O.S. , G.V. , N.U. ) majanduslik seis on sarnane, sarnased iseloomud ja elustiilid ühendasid neid emotsionaalselt ja olid aluseks kuritegeliku ühenduse moodustumiseks. Selline väide on juriidiline absurd ja täielik õiguslik nihilism, kuna isikud, kes isegi ei tunne üksteist, mis on tõendatud tõenditega, on hüpoteetiliselt seotud eeldusega, et kõik osalesid kuritegeliku ühenduse tegevuses. Ei ole mingeid objektiivseid tõendeid, et J. Tiškevičius või E. Pauliukonis oleksid suhelnud G.V. ja N.U. ga. Tunnistaja O.S. antud ütlustest ei ole isegi võimalik tuvastada, kas kaebaja neid isikuid teadis või tundis, see erineb sellest, kui räägitakse isikute pidevast suhtlemisest ühises grupis. Kohus ei hinnanud tõendeid, et reaalselt elas süüdistatav teises linnas, faktiliselt oli ta täielikult hõivatud tööga Kaunases, pidevalt oli koos V. R, kes teadis, kus ta on tööajal, lisaks suheldi pidevalt pärast tööd, Panevežyses käis harva. 8.
  3. Maakohus kinnitab, et tõendite analüüsimise käigus ei ole tuvastanud täpset kuritegeliku ühenduse moodustamist. Siiski väidab maakohus, minnes vastuollu tõendite analüüsi tulemustega, et J. Tiškevičiuse süü kuritegelikku rühmitusse kuulumises on tõestatud. Selle tõestuseks on esitatud asjaolu, et N.U. t ja G.V. t süüdistati kuulumises kuritegelikku ühendusse (koos süüdistatava ja E. Pauliukonisega) ja kuritegude toimepanemises ning nende suhtes lõpetati kriminaalmenetlus kokkuleppemenetlusega. Mõlemad tunnistajad kinnitasid asjaolu ja motiive, mis tingimustel sõlmiti kokkulepped - prokurör ja kaitsjad esitasid neile informatsiooni, et kokkulepete sõlmimine mõjutab ainult neid endid ning kokkuleppe tekst seoses teiste isikutega on tühine. Kokkulepped saavutati psühholoogilise surve abil ja ähvarduste teel. Neid rahuldas pakutud karistus - kaheaastane vangistus. Maakohus ei pööranud mingit tähelepanu kokkulepete sõlmimise asjaoludele. Vaatamata sellele, et tunnistajad N.U. ja G.V. võtsid isiklikel motiividel ja eksitatuna prokuröri ja kaitsjate informatsioonist vastu otsuse sõlmida kokkulepped, pidas maakohus nende ütlusi kohtus selle kohta, et nad faktiliselt ei tunne apellanti ega ka E. Pauliukonist, ebausaldusväärseks, kuigi ei põhjenda seda järeldust. Vastupidiselt sellele järeldusele leiab maakohus, et nende isikute kokkuleppemenetlus ei tähenda, et tuleb tunnistada süüdistatavate, sealhulgas ka minu süüd. Ka kuritegelikku ühendusse kuulunud liikmete omavahelise ülesannete jaotust kinnitab üksnes tunnistaja O.S. , mida ei saa jätkuvalt pidada usaldusväärseks. 8.
  4. Maakohus ei analüüsinud OBD pistikut koos selle seadmega ning ei uurinud ka muid asitõendeid, mis leiti varastamiseks kasutatud sõidukist Audis S4, nagu võtmete valmistamise seade koos juhendiga ja asjaolusid, kuidas neid oleks võinud kasutada pärast autode vargusi Eestis. Maakohus tuvastas grupis olnud autoritaarse juhtimise, kuid jättis täiesti tähelepanuta asjaolu, et järeldus ei ole mitte mingit moodi seotud J. Tiškevičiusega. Tuvastatud subjektiivne koosseis ei ole mitte millegagi tõendatud, vaid üksnes kohtu arvamus. Ka ei ole maakohus öelnud midagi inkrimineeritavate tegude ja tagajärgede vahel põhjusliku seoses olemasolu tõendatuse kohta. 8.
  5. Karistuse osas märgib süüdistatav, et kuna teda ei ole varem karistatud, siis oleks pidanud süüdistuses KarS § 199 järgi mõistma talle rahalise karistuse ning vangistus on kohtu erapoolikuse puudumise tulemus. 8.
  6. Kuna süüdistatav ei ole ühtegi süütegu toime pannud, siis ei ole põhjendatud temalt ka 28 tsiviilhagide väljamõistmine. ´ 8.
  7. Vastavalt nõukogu 13.06.2002 raamotsusele Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikide vahelise üleandmiskorra kohta (2002/584/JSK) art 27 lg 2 „välja arvatud lõigetes 1 ja 3 osutatud juhtudel, ei tohi üleantavat kohtu alla anda, määrata talle karistust või muul viisil võtta talt vabadust süüteo eest, mis on toime pandud enne üleandmist ja mis on muu süütegu kui see, mille eest ta üle anti“. Süüdistatav loovutati Eesti Vabariigile konkreetselt Euroopa vahistamismääruse alusel süüdistuse esitamiseks kohtueelses uurimises. Maakohus ei järginud seda reeglit, kvalifitseeris ümber süüdistatavale inkrimineeritava süüteo ja võttis ebaseaduslikult vastu süüdimõistva kohtuotsuse. 8.
  8. Muuhulgas avaldab süüdistatav pahameelt kohtueelse menetluse üle ja prokuröri suhtes, väites, et süüdistaja ei tegutsenud erapooletult, vaid ebaõiglaselt kallutatult ning esitas süstemaatiliselt valeinformatsiooni. Sellise faktiliselt teostamata eeluurimisega võeti süüdistatavalt reaalne võimalus end kaitsta. Edastamata on keeldu sisaldavad dokumendid ning dokumendid on jäetud tõlkimata.
  9. Tartu Maakohtu 09.10.2017 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav E. Pauliukonise kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumets, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega tunnistati E. Pauliukonis süüdi ning mõista süüdistatav õigeks. Kaitsja hinnangul on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja vääralt kohaldanud materiaalõigust, valesti hinnanud tõendeid, mis on kaasa toonud väära kohtuotsuse. 9.
  10. O.S. peeti kinni kahtlustatavana KarS § 255 lg 1 järgi, kuid riigiprokuröri 16.06.2016 määrusega lõpetati O.S. suhtes menetlus

§ 205lg 1 tunnustel. Viidatud määruses on nimetatud süüdistatavaid kui kuritegeliku ühenduse juhtfiguure Kar

S § 256 tähenduses ja seostatud neid Eestis toimepandud kuritegudega. Maakohus mõistis E. Pauliukonise õigeks süüdistuses KarS § 256 järgi, mistõttu tõusetub küsimus Riigiprokuratuuri määruse õiguspärasuses, kuivõrd O.S. ei ole aidanud kaasa süüdistatavate esitatud süüdistuses nende süüdimõistmisele. O.S. suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine on olnud põhjendamatu ja tema tunnistajastaatusesse asetamine menetleja poolt oluline menetlusõiguse rikkumine ja õiglase kohtupidamise põhimõtte vastane. 9.2. Apellatsioonis leitakse, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kui rahuldas prokuröri taotluse tunnistaja kaugülekuulamiseks. Kaitsjale ja süüdistatavale tuli täielikult üllatusena, et toimub tunnistaja kaugülekuulamine. 28.08.2017 kohtusaalis sai teatavaks, et toimub tunnistaja kaugülekuulamine. Kaitsjad esitasid vastuväited kaugülekuulamise võimalikkuse kohta, peale mida esitati kaitsjatele dokumendid, prokuratuuri 25.06.2017 taotlus maakohtule ja kohtuniku vastus taotlusele 28.06.2017, millega maakohus andis loa Lõuna Ringkonnaprokuratuurile korraldada välisriigis viibiva tunnistaja kaugülekuulamine kriminaalasja kohtulikul arutamisel

§ 69

lg 5 kohaselt

§ 468sätestatut järgides.

Kaitsja on seisukohal, et maakohus on menetlenud prokuratuuri taotlust menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes, teinud seda nii-öelda tagaselja, millega on rikkunud ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtteid. Kaitsjal ega süüdistataval ei olnud võimalust esitada taotlusele vastuväiteid. Vastav taotlus oleks tulnud esitada kohtuistungil või see oleks pidanud avaldatama, seda oleks tulnud menetleda kohtuistungil või eraldi kirjaliku määrusena, mis oleks tulnud avaldada kohtuistungil. Taotlust on menetletud õigusvastaselt tagaselja, mis on ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte jäme rikkumine ja oluline kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumine. 9.3. Tulenevalt

§ 69

lg-st 1, puudus maakohtul õigus anda kaugkohtuistungi korraldamise õigus üle Lõuna Ringkonnaprokuratuurile, kuna prokuratuur ei ole antud asjas menetleja. Maakohtu poolt kohtufunktsiooni üle andmine kohtumenetluse poolele, kelleks on prokuratuur, on oluline menetlusõiguse rikkumine, millega on rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Maakohus ei saa anda, tulenevalt

§ 14

lg 1, kriminaalmenetluse lahendamise funktsiooni prokuratuurile, kes täidab kriminaalmenetluses 29 süüdistusfunktsiooni. Kaitsja on seisukohal, et taotluse kaugülekuulamiseks Hispaania Kuningriigi pädevale õigusasutusele saanuks esitada Tartu Maakohus, mitte prokuratuur, tulenevalt

§ 69

lg 1 ja

§ 468

lg 1.

§ 468

lg 5 sätestab, et kaugülekuulamist juhib ja suunab taotleva riigi pädeva õigusasutuse esindaja oma riigi menetlusseaduse kohaselt, kelleks antud asjas Tartu Maakohus. Ebaõige on maakohtu tõlgendus

§ 468

lg 5, et prokuratuur on Eesti Vabariigis pädev õigusasutus, kes võib

§ 468lg 5 kohaselt kaugülekuulamist juhtida ja suunata.

Ta võib ka kaugülekuulamist ette valmistada ja korraldada ning antud juhul on kohus andnud selleks loa. Kaitsja ei nõustu maakohtuga ka selles, et tunnistaja kaugülekuulamiseks

§ 69

lg 2 p 1 ettenähtud tehniliste lahenduste abil ei ole nõutav süüdistatava nõusolek. Kaitsja on seisukohal ja juhindub

§ 96

lg 3 tõlgendusest, mis on antud kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes 2012

§ 468

kommentaaride p-s 1, mille kohaselt kuna tunnistaja audiovisuaalse kaugülekuulamine on erand kriminaalmenetluse vahetu ja suulisuse põhimõtte osas (§ 15 lg 1), siis eeldab see kaitseõiguse tagamise seisukohalt, et kahtlustatav ja süüdistatav on nõus tunnistaja kaugülekuulamisega (§ 69 lg 3).

§ 69

lg 3 sätestab, et kaugülekuulamine telefonitsi on lubatud vaid ülekuulatava ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul. Kahtlustatava või süüdistatava nõusolekut ei ole vaja anonüümse tunnistaja telefonitsi kaugülekuulamisel. Maakohus on olulisem rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuna on tunnistaja üle kuulanud ilma süüdistatava nõusolekuta. Seega on tunnistaja ütlused lubamatu tõend, millega ei saa arvestada süüdistatava süü tuvastamisel. Sam

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.