Obsah (9)

§ 5§ 230§ 438§ 144§ 162§ 173§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-108115 Ts

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

1. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub kostjalt välja mõista konstitutiivsest võlatunnistusest ja võla tasumise kokkuleppest nr MG-53760 tuleneva võlgnevuse 960 eurot, millest põhivõlg on 516.52 eurot ja viivis 443.48 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja võla sissenõudmisega tekitatud kahju 40 eurot. Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja nõude aluseks olevad dokumendid fabritseeritud ja kostjal puuduvad rahalised kohustused nii hageja kui mistahes muu isiku ees.
2. Hageja on kohtule esitanud 09.04.2015 sõlmitud konstitutiivse võlatunnistuse ja võla tasumise kokkuleppe nr MG-53760 (tl 19), millest nähtuvalt on kostja tunnistanud oma võlgnevust Xxxx OÜ ees summas 823.36 eurot ja garanteerib, et võlgnevus tasutakse maksegraafiku alusel alates 15.05.2015 iga kuu
3. kuupäevaks Xxxx OÜ arveldusarvele kuni võla lõpliku tasumiseni. 10.10.2016 teatisest nähtuvalt on Xxxx OÜ loovutanud nõude M A vastu TCM Estonia OÜ-le (tl 20 pöördel).
4. Kohtu hinnangul on asjakohatud kostja väited, et hageja nõue on alusetu, kuna hageja ei ole tõendanud seost 09.04.2015 võlatunnistuse ja laenulepingu nr 2100287404 vahel ja seetõttu, et hageja pole hageja tõendanud rahade liikumist. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Riigikohus on 24.03.2017 otsuses tsiviilasjas nr 32-1-103-16 märkinud, et konstitutiivseks võlatunnistuseks võib olla leping, mille pooled sõlmivad mingi majandusliku või muu eesmärgi saavutamiseks olukorras, kus nendevahelises suhtes algset kohustust ei ole, kuid nad soovivad sellele asjaolule vaatamata tekitada ühele võlatunnistuse poolele varalise kohustuse. Teisalt võib võlatunnistus olla konstitutiivne ka siis, 3 2-17-108115 kui sellega soovitakse olemasolevat võlga tunnistada ja luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. See tähendab, et lisaks konstitutiivsele võlatunnistusele võib olla poolte vahel muid õigussuhteid, aga nende tahe on luua iseseisev kohustus. Hageja on 02.11.2017 vastuses selgitanud, et algne kohustus tulenes Xxxx OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust, mida kostja korrektselt ei täitnud ja millest tuleneva nõude loovutas Xxxx OÜ hagejale. Nõude loovutamise järel sõlmisid pooled konstitutiivse võlatunnistuse, millega kostja tunnistas võlgnevust hageja ees ja lubas selle maksegraafiku alusel tasuda. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et konstitutiivse võlatunnistuse kehtivus ei sõltu selle aluseks olevast tehingust, vaid sellega luuakse uus iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse. Seega ei olnud hagejal kohustust tõendada laenulepingu nr 2100287404 sõlmimist ega selle alusel rahade liikumist, kuivõrd hageja nõude aluseks ei ole nimetatud laenuleping, vaid 09.04.2015 võlatunnistus. Konstitutiivse võlatunnistuse puhul ei saa sellest tulenevatele nõuetele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest, muu hulgas ei saa kohustatud isik tugineda võlatunnistuse aluseks oleva lepingu tühisusele. Riigikohus on 02.04.2014 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13 selgitanud, et kui võlgnik on andnud konstitutiivse võlatunnistuse, peab ta sellest tuleneva haginõude rahuldamise vältimiseks esitama vastuhaginõude võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu VÕS § 1028 jj alusel, kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, mh kui see on täidetud. Käesoleval juhul kostja seda teinud ei ole.
5. Kostja väited, et hagejal on kohustus tõendada asjaolu, et 09.04.2015 võlatunnistus ei ole võltsitud, on põhjendamatud. Võlatunnistusest (tl 19) nähtuvalt on nimetatud dokument kostja poolt allkirjastatud. Hageja on 27.07.2017 seisukohas (tl 33) selgitanud, et hagejale teadaolevalt ei esine asjaolusid, millest lähtuvalt võiks arvata, et võlatunnistusel ei ole kostja allkiri. Kostja ei ole täiendavalt selgitanud, millest lähtuvalt oleks hageja pidanud võlatunnistuse ehtsuses kahlema. Samuti pole kostja ise taotlenud käekirjaekspertiisi määramist. Vastavalt

§ 230lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tema väited tuginevad.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi rahuldamata jätmiseks puudub alus.
2. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 516.52 eurot ja viivise 443.48 eurot ning võla sissenõudmisega seotud kahju 40 eurot. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla ja viivised. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja on selgitanud, et võla sissenõudmisega seotud kahju seisneb inkassoteenuse kasutamise kuludes, milliseid hageja oli sunnitud kandma, kuna kostja ei täitnud vabatahtlikult oma kohustust hageja ees. Käesoleval juhul ei esine aluseid, millised võimaldaksid jätta võla sissenõudmisega seotud kahju summas 40 eurot kostjalt välja mõistmata. 4 2-17-108115
3. Eeltoodust tulenevalt peab kohuspõhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 516.52 eurot, viivise 443.48 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kahju 40 eurot. IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174

lg 2).

§ 177

lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 12. Hageja on kinnitanud, et tema poolt kantud menetluskulud koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 175 eurot ja õigusabikuludest 270 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas hageja lepingulise esindaja teenust kokku 3 töötunni ulatuses tunnitasu määraga 90 eurot tund (ilma käibemaksuta). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid kokku 2300 eurot, mis seisnevad kostja vastuste koostamise kulus. Kuna kohus rahuldas hagi, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kohtu hinnangul on hageja põhistanud oma menetluskulude suuruse, kuivõrd menetluskulude nimekirjas väljatoodud menetlustoimingute tegemise ajakulu vastab kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas tehtud menetlustoimingute mahule ja keerukusele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 445 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või 5 2-17-108115 menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 6