Obsah (6)
§ 371§ 667§ 340§ 173§ 696§ 372KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-16040 Tsiviilasi XX
) § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jättis kohus võlgniku kanda. Maakohus märkis, et asja materjalidest nähtuvalt lõpetas kohtutäitur
- novembri 2018 otsusega seoses nõuete rahuldamisega täitemenetlused nii vaidlusaluses täiteasjas kui ka täiteasjas nr 175/2017/801 ning taotles täiteasjadega seotud tsiviilasjade menetluste lõpetamist. Kohtutäituri taotluse kohaselt on sissenõudja nõue rahuldatud ja alustatud täitemenetlustel ei ole enam eesmärki ega ülesannet, mida täita. Samuti on maakohus võtnud seisukoha võlgniku taotluse osas täitemenetluste lõpetamiseks juba
- juuni 2018 määruses tsiviilasjas nr 2-188039, kohustades kohtutäiturit lõpetama täitemenetlused (määrus ei ole jõustunud). Ometi on kaebaja taotlenud ka oma käesolevas asjas esitatud kaebuses mh taaskord sama täiteasja lõpetamist. Kuivõrd vaidlusalune täitemenetlus on lõppenud, ei ole võimalik kaebuses taotletavat eesmärki, mh täitemenetluse lõpetamist, saavutada. MÄÄRUSKAEBUS
- Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja kohustada maakohut läbi vaatama võlgniku kaebus. Ühtlasi palub võlgnik tühistada kohtutäituri
- novembri 2018 otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta vaidlusaluses täiteasjas või jätta see läbi vaatamata. Menetluskulud palub võlgnik panna kohtutäituri ja sissenõudja kanda. Maakohus kohaldas vääralt
§ 371
lg 2 p 2, kuna võlgnik ei soovinud tingimata täitemenetluse lõpetamist, vaid et kohus tühistaks kohtutäituri ebamõistlikud tasude nõuded. MENETLUSE EDASINE KÄIK
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, ei rahuldanud seda ja edastas kaebuse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
- jaanuaril
- Võlgnik esitas
- jaanuaril 2019 taotluse kontrollida täitemenetluse seadustiku § 132 lg 2 ning kohtutäituri seaduse § 34 lg-te 1, 2 ja 3 kooskõla põhiseadusega (PS) ning jätta need kohaldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas
§ 667
lg-ga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 9. Maakohus tugines kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alussättena
§ 371lg 2 p-le 2 kui ühele õigusliku perspektiivituse sätetest.
Õigusliku perspektiivituse sätted kuuluvad kohaldamisele juhul, kui kohus on süvenenult analüüsinud nõude väljavaateid, lähtumata mitte nõude kitsast sõnastusest, vaid nõude aluseks olevatest asjaoludest ja neile kohalduvatest 2
(3)õigusnormidest ning hinnanud, kas hageja/avaldaja esitatud asjaolude pinnalt, arvestades kohtu selgituskohustust ning hagi/kaebuse täpsustamise ja parandamise võimalusi, oleks hagi/kaebuse rahuldamine välistatud või oleks sellega taotletava eesmärgi saavutamine välistatud. Võlgnik palus kaebuses tühistada akt ja otsus kaebuse läbivaatamise menetluse peatamiseks ning lõpetada vaidlusaluse täiteasja menetlus. Maakohus leidis, et nende nõuete lahendamine kohtumenetluses on perspektiivitu, kuivõrd kohtutäitur lõpetas kohtumenetluse kestel täiteasja menetluse nõude rahuldamise tõttu, s.t võlgnik oli oma eesmärgi saavutanud. Kaebuse sisust nähtub seevastu, et võlgniku eesmärk ei olnud mitte täitemenetluse lõpetamine, vaid kindlustamine, et täitemenetlus viiakse läbi mh võlgniku õiguspäraseid huve arvestades. Esmajoones vaidles võlgnik kahekordse täitemenetluse alustamise tasu ja täitemenetluse kulude tema kanda jätmise vastu ning ei nõustunud sissenõudja nõuete täitmiseks sissetuleku arestimisega. Kuigi kaebuses esitatud võlgniku nõue ei ole tervikuna õnnestunud ega taga hetkel ökonoomset asja menetlemist ja võlgniku huvide parimat kaitset, on tegu puudusega, mis on
§ 340¹ lg 1 alusel kõrvaldatav.
Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus ennatlikult võlgniku kaebuse tervikuna menetlusse võtmisest
§ 371lg 2 p 2 alusel.
Kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel tuleks maakohtul kaaluda asjade nr 2-18-16021 ja 2-18-16040 liitmist ühte menetlusse.
- Võlgniku
- jaanuari 2019 taotluse osas märgib ringkonnakohus, et selles viidatud õigusnormid ei ole määruskaebuse lahendamiseks vajalikud, mistõttu puudub ringkonnakohtul praeguses menetlusfaasis vajadus hinnata nende võimalikku vastuolu PS-ga. 11.
§ 173
lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 12.
§ 696
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
§ 372
lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 3
(3)