Obsah (7)

§ 651§ 657§ 654§ 652§ 442§ 50§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Otsuse kuupäev 18.12.2018, Tallinn Kohtuasja number 2-17-118886 Kohtuasi XX (X) ja Y

) § 164 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. Apellatsioonkaebus

1. Kostja palus maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus mõistis kummagi hageja kasuks välja suurema elatise kui 50 eurot kuus ning nõudis kostjalt väljamõistetud elatise tasumist ka perioodi 01.07.2017 – 31.03.2018 eest. Tühistatud osas palus hageja teha uus otsus, millega mõista kummagi hageja kasuks välja 50 euro suurune elatis alates 01.04.
2. Maakohus ei võtnud piisavalt kostja majanduslikku olukorda arvesse. Kostja ei olnud suuteline sedavõrd suurt elatist hagejatele maksma enda tavalist ülalpidamist kahjustamata ja endaga kooselavaid tütreid ebavõrdsesse olukorda asetamata. Kostja igakuine töötasu oli 400 eurot. Tasudes hagejatele 300 eurot kuus, jäi kostja ja teiste alaealiste laste ülalpidamiseks 100 eurot kuus. Langetatud kohtuotsuse tõttu kaebas kostjaga koos elavate tütarde ema kostja kohtusse elatisraha saamiseks. Kostja töövõime oli halb, sest ta oli korduvalt depressiooni põdenud. Seevastu hagejate ema teenis väga head töötasu ja lükkas pahatahtlikult tagasi kostja ettepaneku taotleda riigilt lasterikka pere toetust. Kostja tasus hagejate ja nende ema eluasemeks olnud korteri laenu- ja kindlustusmakseid
3. aasta augustini, võimaldas neil elada korteris, millest kostjale kuulus 25% ja veetis hagejatega koos aega, kandes nendega koos viibimise ajal kõik kulud. Perioodil 01.07.2017 – 31.03.2018 tasus kostja elatist kokku 2 030 eurot. Osa korteri müügist saadud rahast sai arvestada kostja tasutud elatisena. Vastus apellatsioonkaebusele
4. Hagejad palusid jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
5. Kostja esitas 12.12.2018 taotluse 6.12.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja leiab, et protokoll on valikuline, kostja seisukohti on kajastatud kahjustavalt või pole neid üldse kajastatud.
6. Hagejad ei vastanud protokolli parandamise taotlusele tähtaegselt. Ringkonnakohtu seisukoht 8.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas 4 apellatsioonkaebusest ja selle täpsustusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis temalt laste ülalpidamiseks välja enam kui 50 eurot ühe lapse kohta kuus alates 01.04.2018 ja mõistis välja elatise perioodi 01.07.2017 – 31.03.2018 eest. Vaidlustamata osas, s.o alates 01.04.2018 edasiulatuva elatise 50 eurot lapse kohta tasumise osas kuni laste täisealiseks saamiseni on kohtuotsus jõustunud. Vaidlustatud ei ole menetluskulude poolte kanda jätmist. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas. Esmalt täpsustab ringkonnakohus hagejate nõudeid. 20.02.2018 kohtuistungil palusid hagejad kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks igakuiselt 150 eurot, s.o 60% kehtivast elatise alammäärast. Kostja nõustus tasuma elatist hagejatele kokku 300 eurot veebruarist 2018. Vaidluse alla jäi tagasiulatuva elatise tasumisega seonduv (I kd, lk 143). Samas aga mõistis maakohus 12.03.2018 otsusega kostjalt välja hagejate kasuks elatise 150 eurot lapse kohta kuus, kuid ei seadnud elatise maksmist sõltuvusse elatise miinimumsuuruse muutumisega, vaid töötasu miinimummääraga. Ringkonnakohtu 06.12.2018 istungil kinnitasid pooled, et maakohtu istungil ei olnud juttu elatise suuruse sidumisest töötasu miinimummääraga, vaid miinimumelatise suurusega. Kuna alates 01.01.2018 on miinimumpalk 500 eurot, siis on elatise miinimummäär 250 eurot (PKS § 101 lg 1). Sellest 60% moodustab 150 eurot. Maakohus on välja mõistnud elatise 150 eurot lapse kohta kuus, mis on 60% miinimumelatisest, mitte töötasu alammäärast. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus vastab elatise suuruse kindlaksmääramise osas PKS § 101 lg-le 2, mille kohaselt võib kohus mõista elatise välja muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kostja ei väitnud maakohtu menetluses, et elatisesumma mõningane võimalik suurenemine tulevikus oleks talle eelduslikult üle jõu käiv. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on praeguse vaidluse asjaolusid arvestades veaga otsuses, mida on võimalik parandada. Otsuse täitmise selguse huvides parandab kohus otsuse resolutsiooni ja sõnastab kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. PKS § 101 lg 1 järgi ei või elatis olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejate nõue oli sellest väiksem.

1. a oli miinimumelatise suuruseks 235 eurot ja
2. a 250 eurot. Seega ei pidanud hagejad enda vajadusi tõendama. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 25.05.2016 otsus nr 3-2-1-35-16, p 20; 26.06.2013 otsus nr 3-2-1-78-13, p 13; 04.12.2013 otsus nr 3-2-1-136-13, p 13). Maakohus, 5 mõistis kostjalt tagasiulatuva elatise välja kummagi hageja kasuks alates 01.07.
3. a 150 eurot kuus. Kostja on maakohtu menetluses esitanud erinevaid vastuväiteid hagejate nõudele, miks ta ei ole võimeline tasuma igakuiselt kummagi hageja kasuks 150 euro suurust elatist. Esiteks avaldas kostja maakohtus 30.10.2017 kirjalikus vastuses, et tema leibkonda kuuluvad abikaasa ja 2 tütart ja tal ei ole võimalik tasuda seetõttu elatist nõutud summas (I kd, lk 54 p). 20.02.2018 toimunud maakohtu istungil nõustus kostja tasuma lastele 150 eurot kuus alates veebruarist
4. Apellatsioonkaebuses oli kostja seisukohal, et tal ei ole võimalik tasuda ülalpidamist rohkem kui 50 eurot kuus lapse kohta alates 01.04.
5. Apellatsioonkaebusele lisatud ja kohtu poolt vastu võetud tõendi kohaselt esitasid kostja teised lapsed AA ja VV peale maakohtu otsust 10.04.2018 Harju Maakohtule kostja vastu hagiavalduse elatise saamiseks miinimumsummas ja tagasiulatuva elatise saamiseks alates 01.04.2017 (I kd, lk 182-185). Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja, et temalt on jõustunud kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) välja mõistetud tütarde ülalpidamiseks elatis miinimummääras 250 eurot kuus ja tagasiulatuva elatise võlgnevus 2 869 eurot kummagi lapse kasuks. Sama kinnitas kostja ka Riigikohtule 10.07.2018 esitatud määruskaebuses (II kd lk 13). PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja vanemad on kohustatud seda andma. Vaidlust ei ole selles, et hagejad ei ela kostja ülalpidamisel ja ülalpidamise andmine saab seisneda raha maksmises hagejate ülalpidamiseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvelt (Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Ringkonnakohus ei nõustu kostja vastuväitega, mille kohaselt elatise mittemaksmist õigustab väike sissetulek. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vähene sissetulek üksi selline asjaolu, mis annaks aluse vähendada maakohtu poolt väljamõistetud elatise suurust. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis on tinginud keskmisest väiksema sissetuleku saamise. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Maakohtu otsuse kohaselt ja seda kinnitas kostja ka ringkonnakohtu istungil, on ta OÜ Y juhatuse liige ja ainuosanik ning saab äriühingust tasu. Lisaks on ta veel 2 ühingu juhatuse liige, kuid neist ta tasu ei saavat. Ringkonnakohtu jaoks ei ole veenev, et äriühingu juhatuse liikme ülesannete täitmine toimub tasuta. Lisaks avaldas kostja ringkonnakohtu istungil, et tal on infotehnoloogiaalane kõrgharidus. Ringkonnakohus leiab, et kui kostja on võimeline ühingu huvides tegutsema tasuta, peaks ta olema võimeline tegema ka tööd, mis on tasustatav. Samuti on paljasõnaline kostja väide, mille kohaselt tal takistavad suuremat töötasu teenida terviseprobleemid. Kaebusest ei nähtu, milline on kostja diagnoos, tervise kahjustuse astme ja millisel määral on takistatud töökohustuste täitmine. Kostja vastuväitele, et elatise vähendamiseks annab alust asjaolu, et lapsed viibivad palju aega kostja juures ja ta teeb seoses sellega kulutusi, vaidlesid hagejad vastu. Hagejate väitel käis hageja I kostja juures keskmiselt ühe päeva kuus, samuti esines kuid, kus hagejad kostja juures ei viibinud ning kostja ülalpidamiskulutusi seetõttu ei ole teinud. Kostja vastupidist ei tõendatud. Ringkonnakohus leiab, tegemist ei ole tõendatud asjaoluga, mis oleks mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 mõttes ja annaks alust elatise vähendamiseks. Hagejate suhtlemine kostjaga jääb ringkonnakohtu hinnangul tavapärase suhtlemise piiridesse. Kuivõrd PKS § 143 lg 1 näeb ette vanema õiguse ja kohustuse lapsega suhelda, ei ole lühiajaline lapsega suhtlemine erandlikuks asjaoluks või mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 tähenduses. 6
6. Juhindudes

§ 442lg st 5 lahendab ringkonnakohus kostja taotluse protokolli parandamiseks.

Taotlus jääb rahuldamata ja see lisatakse protokollile.

§ 50

lg 1 esimese lause kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama lõike teise lause p 6 järgi tuleb protokolli kanda menetlusosaliste avaldused ja taotlused ning p 8 järgi ka poolte nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Seadusest ei tulene, et poole selgitused peaks protokollima sõna-sõnalise täpsusega. Kuna kostja taotluse järgi tuleks protokolli üksnes täpsustada ja täiendada, siis puudub alus taotluse rahuldamiseks. 10. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171

lg 1 alusel apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Hagejatel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 7