Obsah (6)

§ 1§ 31§ 2§ 28§ 108§ 86

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2018 kell 18.00, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-9265 Tsiviilasi E

§ 1lg 3 tähenduses.

Kuivõrd võlgnik on avaldanud, et ettevõtte tegevus lõppes täielikult EASi poolt pankrotiavalduse esitamisel, siis on võlgnik maksejõuetu ka

§ 1lg 2 mõttes.

Võlgnik ei ole oma vastuses ajutise pankrotihalduri järelpärimisele tegevuse jätkamist ega tervendamist otsesõnu välistanud, kuid on viidanud, et see eeldab üksmeele leidmist pankrotiavalduse esitanud võlausaldajaga, mis võlgniku hinnangul ei ole võimalik. Seega peab haldur võlgniku tegevuse jätkamist ning tervendamist ebatõenäoliseks. Võlgniku maksejõuetuse põhjused ja tekkimise täpne aeg vajavad edasise pankrotimenetluse käigus täiendavat analüüsi. Võlgniku poolt haldurile esitatud

1. majandusaasta aruandest nähtuvalt oli võlgniku omakapital negatiivne (-15 555 eurot) juba seisuga 31.12.
2. Võlgniku on muu hulgas esitanud ka bilansid, mille kohaselt oli võlgniku omakapital 31.03.2015 seisuga -3 884,13 eurot ja 30.06.2015 seisuga -11 968,85 eurot. Kui välja arvata 30.09.2015 lõppenud kvartal, mil võlgniku omakapitali seis 868.56 euro võrra paranes, on võlgniku majanduslik seisund püsivalt halvenenud ehk tegevus on olnud kestvalt kahjumlik. Arvestades Riigikohtu suuniseid ei ole seega võimalik tõsikindlalt väita, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu juba
3. või ka
4. aastal. Vastuses halduri järelpärimisele on võlgnik nimelt selgitanud, et
5. ja
6. aastad „kulgesid ühtekokku nelja väga mastaapse projekti ettevalmistuse tähe all“ mis katkesid EASi nõude täitmiseks läbiviidud täitemenetluse tõttu. Samuti on võlgnik väitnud, et leidis investori, „kes oli nendesamade projektide vastu valmis meile raha laenama“ kuid läbirääkimised EASiga sattusid ummikseisu. Püsiva maksejõuetuse tekkimise täpse aja määratlemiseks tuleb võlgniku väiteid edasises pankrotimenetluses kontrollida, veendumaks, et finantseisundit normaliseeriv tulevikustsenaarium oli tõenäoline. Tuvastatavast sõltub ka hinnangu andmine sellele, kas võlgniku juhatus on põhjendamatult viivitanud pankrotiavalduse esitamisega ehk rikkunud ÄS §-is 176 sätestatud kohustust. Seniks asub ajutine pankrotihaldur seisukohale, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2017.a I kvartalis. 5 2-18-9265 Ajutise pankrotimenetluse käigus ajutise pankrotihalduri poolt kogutud informatsiooni – eeskätt võlgniku esitatud vastuse – alusel võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla läbimõtlemata ehk liigselt pika tasuvusajaga ning ülemäära ambitsioonikas äriplaan. Võlgniku poolt kirjeldatud viie projekti paralleelse elluviimise asemel saanuks keskenduda ühele või kahele, need ellu viia ning tegevusest (ehk) saadava kasumiga finantseerida järgmisi. Ajutise menetluse käigus ei ole ajutine pankrotihaldur tõsikindlaid tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Sõltuvalt võimalikus pankrotimenetluses ilmnevatest asjaoludest võib esineda alus nõude esitamiseks juhatuse liikme vastu, kuivõrd nii võlgniku poolt esitatud pearaamatust kui ka võlgniku viimase viie aasta kontoväljavõtetest nähtub sadu kulutusi (kütus ning erinevad kauplused sh R ja B), mille seotuse tuvastamine ettevõtlusega väljub ajutise menetluse raamest ehk kulutuste põhjendatusele tuleb anda hinnang edasise pankrotimenetluse käigus raamatupidamise algdokumentide ning juhatuse poolt antavate selgituste alusel. Ajutises menetluse kogutud info põhjal ei ole ajutine pankrotihaldur tõsikindlalt tuvastanud raskete juhtimisvigade ega kuriteo tunnustega teo olemasolu. Kuriteo tunnustega tegude võimalikule toimepanemisele viitavad asjaolud tuleb tuvastada edasise pankrotimenetluse käigus. Võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu

§ 1lg 2 ja lg 3 mõttes.

Võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgniku seisund ei ole ajutine, sest võlgnikul puudub majandustegevus ning väljavaated tegevuse jätkamiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur palub kohustada pankroti väljakuulutamise korral kohustada võlgniku endist juhatuse liiget J V kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged.

1. Harju Maakohtu 21.09.2018 määrusega tegi kohus võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta pankrotimenetluse kulude katteks 2 000 eurot. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja on nimetatud summa tasunud kohtu deposiiti 26.09.
2. II Kohtumääruse põhjendused
3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 6 2-18-9265

1. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada.
2. Võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt on pankrotiavalduse esitanud võlausaldajal võlgniku vastu nõue pankrotiavalduse esitamise seisuga summas 255 725.43 eurot. Võlausaldaja rahuldas 10.06.2010 otsusega võlgniku taotluse projektile „The Path of Wonders“ majandndus- ja kommunikatsiooniministri 28.01.2008 määruse nr 10 „Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse tingimused ja kord“ alusel toetuse summas 31 955.82 euro saamiseks projekti perioodil 24.05.2010 – 23.05.
3. Projekti raames on võlgnikule välja makstud toetus summas 31 955.82 eurot. 06.01.2017 tegi võlausaldaja toetuse täies mahus tagasi nõudmise otsuse nr 1.1-5.1/17/22 summas 31 955.82 eurot, kuna lisaks muudele rikkumistele ilmnes, et väljamakse aluseks olnud maksekorraldustega oli võlausaldajale loodud mulje, et teenuse osutajale on teenuse eest tasutud täies mahus. 23.11.2010 otsusega nr 1.1-5.1/10/5120 rahuldas võlausaldaja võlgniku taotluse projektile „JJV Productions OÜ ekspordiplaan“ majandus- ja kommunikatsiooniministri 05.02.2008 määruse nr 11 „Eksporditurunduse toetamise tingimused ja kord“ alusel toetuse summas 133 735.13 eurot saamiseks projekti perioodil 07.09.2010 – 30.08.
4. Projekti raames on võlgnikule välja makstud toetus summas 133 595.13 eurot. 25.08.2016 tegi võlausaldaja toetuse täies mahus tagasi nõudmise otsuse nr 1.1-5.1/16/943 summas 133 595.13 eurot ja tunnistas taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks, kuna võlgnik rikkus toetuse saajale seatud kohustusi, sh esitas lõpparuandes andmeid, mis ei vastanud tegelikkusele ja väljamaksetaotluse aluseks olevas lõpparuandes esitatud andmeid ei olnud asjakohased ega õiged. Projektis EU37654 tagasi nõutud toetuse tagasi maksmise tähtaeg oli 04.12.2016 ja projektis EU36116 oli tähtaeg 09.04.
5. Kuivõrd viidatud kuupäeva seisuga ei olnud toetuse saaja asunud nõudeid tasuma, saabus täitmata jätmise aeg, millest alates muutus kumbki otsus sissenõutavaks täitemenetluses. STS § 26 lõike 4 alusel andis võlausaldaja 07.02.2017 projekti EU37654 ja 07.09.2017 projekti EU36116 toetuse tagasinõudmise otsused sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kuna nõue oli selle ajani jäetud täitmata, s.t. toetuse saaja ei näidanud selle ajani valmisolekut täita nõuet väiksemaski mahus iseseisvalt. Täitemenetluse raames ettevõte kontode esmase arestimisega kaasnes võlausaldajale laekumine 03.04.2017 summas 1387.18 eurot, järgnevalt veel 24.07.2017 summas 253.87 eurot ja 07.08.2017 summas 41.40 eurot, mis on seniajani jäänudki ainsateks laekumisteks tagasinõude protsessis. Võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus ei ole edaspidiseid tulemusi andnud ning nõude katteks ei ole pankrotiavalduse esitamise seisuga laekumisi toimunud. Võlgniku lepinguline esindaja on 05.09.2018 toimunud kohtuistungil võlausaldaja pankrotiavalduse õigeks võtnud ja avaldanud, et pankrotiavalduse võib rahuldada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja nõue on selge, võlgnik on võlausaldaja nõuet ja oma maksejõuetust tunnistanud. Võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse.
6. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 293 381.58 euro ulatuses. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnik ei ole oma vastuses ajutise pankrotihalduri järelpärimisele tegevuse jätkamist ega tervendamist otsesõnu välistanud, kuid on viidanud, et see eeldab üksmeele leidmist 7 2-18-9265 pankrotiavalduse esitanud võlausaldajaga, mis võlgniku hinnangul ei ole võimalik. Seega peab haldur võlgniku tegevuse jätkamist ning tervendamist ebatõenäoliseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks 2017.a I kvartalis. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 293 381.58 eurot ja puudub vara, mille arvelt oleks võlausaldajate nõudeid võimalik rahuldada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on

§ 1

lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlausaldaja on maksnud 2 000 eurot kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. 10.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.

§ 28

lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 28

lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutises menetluse kogutud info põhjal ei ole ajutine pankrotihaldur tõsikindlalt tuvastanud raskete juhtimisvigade ega kuriteo tunnustega teo olemasolu. Kuriteo tunnustega tegude võimalikule toimepanemisele viitavad asjaolud tuleb tuvastada edasise pankrotimenetluse käigus. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhtorgani liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod ning vajadusel esitada vastavad nõuded. 11.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus leiab, et edaspidises pankrotimenetluses tuleb välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused.

1. Ajutine pankrotihaldur palub kohustada pankroti väljakuulutamise korral kohustada võlgniku endist juhatuse liiget J V kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged.
2. Tulenevalt

§ 86

lg 1 kohustab kohus JJV Productions osaühingu juhtorgani liikmeid kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandusvõi kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 2 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganiks juhatus. TsÜS § 41 lg 3 on likvideerijatel juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku vanne tuleb võtta võlgniku juhatuse liikmelt J V.

1. Kohus leiab, et JJV Productions osaühingu juhatuse liikmelt J V tuleb võtta võlgniku vanne 19.11.2018 kell 13.00 toimuval kohtuistungil Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, asukohaga Lubja 4 Tallinn, saal
3. Nimetada JJV Productions osaühingu pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel Magnus Braun. 8 2-18-9265 /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 9