← Eesti

2-17-17963/43

Obsah (15)§ 363§ 371§ 372§ 168§ 428§ 429§ 432§ 173§ 174§ 138§ 144§ 175§ 218§ 143§ 34

2-17-17963 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Tamara Šabarova 31. detse

) § 373 lg 3 kohaselt vastuhagi avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut. Kohus leidis, et vastuhagi esitajal tuleb täpsustada vastuhagi nõudeid ja põhjendusi vastavalt

§ 363lg 1 p 1 ja 2.

Kohus selgitas, et esitatud vastuhagi on perspektiivitu

§ 371lg 2 p 2 järgi. Vastuhagi hageja ei ole selgitanud milline on tema õigustatud huvi lepingu lõppemise tuvastamises ning 2

(5)2-17-17963 mida ta soovib selle nõudega saavutada. Esitamata on andmed, et poolte vahel on selles küsimuses vaidlus. Kohus leidis, et ei ole täidetud eeldused nõude esitamiseks. Vastuhagi hageja ei ole vastuhagi puuduseid kõrvaldanud. Kohus keeldub vastuhagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Lähtuvalt

§ 372

lg 6, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

§ 168

lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Vastuhagi avalduse esitamisega seotud menetluskulud jäävad täies ulatuses vastuhagis hageja kanda. Hagist loobumise vastu võtmine ja menetluse lõpetamine

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele, et vastavalt

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et hageja ja kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja ei esitanud andmeid, et hagist loobumise aluseks oleks kostja poolt nõude täitmine pärast hagi esitamist. Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskulud summas 601 eurot, sh kohtudokumentide tõlkimise kulud 81 eurot, kohtuistungil tõlgi osalemise kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 500 eurot. Hageja leiab, et kostja tõlkekulud ei ole põhjendatud menetluskulud, kuna kostjal on menetluses õigusteadmistega isik, kes peab valdama eesti keelt. Samas ei ole põhjendatud ja 3

(5)2-17-17963 vajalik menetlustoiming 18.04.2018 vastuhagiavalduse koostamine, sest seda ei olnud võetud kohtu menetlusse. Kohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude osas kuulub rahuldamisele osaliselt.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas menetluses lepinguline esindaja, kes vastab

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõuetele.

Kostja esindaja tunnitasu 100 eurot ühe tunni kohta on mõistlik ja põhjendatud. Järgnevalt analüüsib kohus lepingulise esindaja toimingud ja neile kulutatud aja põhjendatust. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskuluks tasu õigusabi eest ilma käibemaksuta summas 500 eurot (5 tundi x100 eurot). Kohus, võttes arvesse tsiviilasja materjale, leiab, et kostja lepingulise esindaja menetluskulud on põhjendatud järgmiselt: 15.08.2018 kostja seisukoha hagiavaldusele ja taotluse koostamine (1,15 tundi)– 125 eurot; 05.09.2018 kohtuistungile ettevalmistamine ja istungil osalemine (1,5 tundi) – 150 eurot. Dokumentide uurimisega, õigusliku analüüsi ja kliendi nõustamisega seotud menetluskulud ei pea kohus põhjendatuks. Hagejalt saab välja mõista üksnes need menetluskulud, mis seonduvad otseselt menetluses osalemisega. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, millal see toiming oli tehtud ja millise dokumenti oli kostja esitanud peale seda. Kui kostja esindaja peab silmas, et ta andis kostjale nõu hagile vastuse esitamiseks, siis see ei kajastu kuidagi menetlusdokumentidest. Kostja esitatud vastus on allkirjastatud ja esitatud kostja poolt. Kohus leiab, et hageja ei pea hüvitama kulusid, millest ei kajastu esindaja osalust. Kui nimetatud kulu on seotud 15.08.2018 seisukoha ja taotluse koostamisega, siis tulenevalt esitatud dokumentide sisust hõlmab selle koostamise ja esitamise ajakulu ka dokumentidega tutvumist ja analüüsimist. Seega ei pea kohus põhjendatuks nimetatud 1 tund. Kohus ei pea põhjendatuks kostja menetluskuluks ka 18.04.2018 vastuhagiavalduse koostamise kulu. Kohus ei võtnud vastuhagi avaldust menetlusse, seega vastuhagi esitamisega seotud menetluskulud ei kuulu antud asjas hüvitamisele hageja poolt. Kohus leiab, et kostja tõlkekulusid ei saa pidada põhjendatud kuluks. Kohus selgitab, et

§ 143p 1 järgi on asja läbivaatamise kuluks ka mh tõlgikulud.

Sellegipoolest ei määrata menetlusosalisele tõlki, kui menetlusosalist esindab menetluses esindaja (

§ 34lg 1).

Piisab reeglina sellest, et esindaja refereerib menetlusosalisele menetluse käiku ning selgitab, mis toimub ja millised valikud menetluses eksisteerivad. Kostja esindaja oli suuteline kostjaga suhtlema vene keeles ning esindaja võttis isiklikult istungist osa. Kohus on ka seisukohal, et ei saa käesoleval juhul tõlkekulusid põhjendatuks lugeda, sest kostja ei ole esitanud kohtule selliseid põhjendusi, millest saaks järeldada, et käesoleva menetluse spetsiifikast tulenevalt oli oluline, et kostja saaks tutvuda sõna-sõnalt kõikide tõlgitud menetlusdokumentidega, selle asemel, et hoida ennast kursis üksnes esindaja käest saadud selgituste ja ülevaadete kaudu. Samuti ei saa kohus nõuda teiselt poolelt välja tõlkekulu, mis on tehtud kostja heaks, kuna viimane ei valda 4

(5)2-17-17963 riigikeelt. Kohus on seisukohal, et tegemist pole menetluskuluga, mis on vajalik ja põhjendatud teiselt poolelt välja mõista. Seega ei arvesta kohus põhjendatud ja vajaliku tõlkekuluna 101 eurot. Kohus rahuldab kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 275 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.