mõttes hädaseisundis, kus tema xxxxx tütar oli üksinda võõras kohas suure maantee ääres. Edasi põhjendab E.P, et T.O tajus lapsevanemana ohtu enda lapse elu ja tervisele ning tegutses vastavalt sisetundele. E.P arvates on kohtuväline menetleja antud olukorda argumenteerinud lõpetamise määruses sisukalt ja õiguspäraselt. Mulle ei ole teada, millal on selles asjas tehtud viimane asja sisusse puutuv menetlustoiming. Sellest hoolimata ei saa olla kahtlust selles, et tunnistades T.O tegutsemist hädaseisundis olnuks saanuks menetlust lõpetada VTMS § 29 lg.1 p. 1 kohaselt kuna T.O teos puuduvad väärteo tunnused. Esitades eeltooduid menetluslikke asjaolusid ei saa olla kahtlust, et J.S menetles antud asja põhjendamatult pika aja vältel ja venitas sihilikult selles asjas otsuse vastuvõtuga endale kasulikul suunas, s.o. lõpetada asja aegumistähtaja saabumisega. Seega olen seisukohal, et kõik menetlustoimingud selles asjas olid tehtud vähemalt üks aasta enne aegumistähtaja saabumist ja tulnuks vastu võtta sisuline otsus, mida saanuks Harju Maakohtus aegsasti vaidlustada. Eeltoodu alusel palun: 1.tühistada Politsei-ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna üldsüütegude grupi xxxx J.S 09.oktoobril 2018.a. koostatud väärteomenetluse nr. 231716009324 lõpetamise määrus ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna xxxx E P samas asjas 31.10.2018.a tehtud kaebuse lahendamise määrus, et saaks selles asjas menetlust jätkata ja seaduslikul alusel lõpule viia. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja kohtu nõudel saadetud väärteotoimikuga, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt VTMS § 78 lg 1 sätetele, kui isik ei nõustu VTMS § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Sama paragrahvi lõike 3 sätete kohaselt adresseeritakse kaebus maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas ning lõike 4 kohaselt edastab kaebuse saanud kohtuväline menetleja viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule. VTMS § 79 lg 1 kohaselt vaatab maakohtunik kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Eelmärgitud sätteid arvestades saab kohus kaebuse läbivaatamisel järgida VTMS § 79 lg 1 sätestatud viiepäevast tähtaega vaid juhul, kui kaebuse esitaja on järginud VTMS § 78 lg 3 sätestatud kaebuse esitamise korda, kuivõrd selle korra järgimine tagab viiepäevase tähtaja jooksul kaebuse läbivaatamise võimalikkuse. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja esitanud kaebuse otse maakohtule, mistõttu ei ole maakohtul kaebuse sisuks olevate asjaolude kohta mingit informatsiooni ega materjale, mille põhjal kaebust läbi vaadata ning kohus peab seetõttu tegema järelepärimise kohtuvälisele menetlejale materjalide saamiseks. Selle tulemusel ei ole aga kohtul võimalik järgida ka seaduses sätestatud viiepäevast tähtaega, kuivõrd materjalid laekuvad kohtule eelmärgitud tähtaja möödudes. Puutuvalt kaebuse sisusse on väärteotoimikus leiduvate menetlusdokumentide, tõendite ja väärteomenetluse lõpetamise määruse kohaselt tuvastatav, et väärteoasjas nr 231716009324 on 3 menetlus lõpetatud seoses aegumistähtaja möödumisega.
lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud 2 aastat, kui seadus ei näe ette kolmeaastast aegumistähtaega.
lg 41 kohaselt katkeb väärteo aegumine VTMS § 1661 lõikes 1 sätestatud taotluse esitamisel ning lõike 42 kohaselt algab aegumine uuesti VTMS § 1661 lõikes 1 sätestatud taotluse esitamisest arvates. Kuivõrd aga VTMS § 191 p 12 sätte kohaselt kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel VTMS § 79 kohaselt tehtud kohtu määrus ei ole määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav, ei ole ka VTMS § 1661 ja
lõigete 41 ja 42 sätted kohaldatavad, mistõttu ei saa ka käesoleval juhul väärteo aegumine katkeda. Seejuures ei sätesta karistusseadustik vaidlusaluse iseloomuga väärteo osas ka kolmeaastast aegumistähtaega, mistõttu on käesolevas asjas tegemist 2-aastase aegumistähtajaga. Samuti ei ilmne väärteoasja materjalist
Seega on vaidlusalune väärtegu seisuga 13.09.2018 aegunud, s.t oli aegunud juba enne Ants Kasela kaebuse saabumist kohtusse. VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaselt tuleb väärteomenetlus aegumistähtaja möödumisel lõpetada.
lõikest 3 järeldub, et aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-88-16, p 8). Kuna menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteo lõpuleviimisest möödus kaks aastat 13.09.2018 ja väärteo aegumine ei ole katkenud ega peatunud, on aegumistähtaeg möödunud ja väärteoasja edasine menetlemine välistatud. Vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale on üheselt asutud seisukohale, et väärteo aegumine on selline menetlustakistus, mis välistab väärteo aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või alustatud menetluse jätkamise mistahes eesmärgil. See tähendab aga seda, et menetleja ei saa võtta seisukohta küsimuses, kas isik on talle etteheidetava teo toime pannud ja kas see tegu vastab mõne väärteokoosseisu tunnustele, samuti puudub võimalus lahendada ka teo õigusvastasuse ja süülisuse ning karistuse kohaldamisega seotud küsimusi. Samuti ei saa kohus tühistada vaidlustatud määrust ega ka väärteomenetluse lõpetamise määrust menetluse jätkamiseks ja selle lõpule viimiseks seaduslikul alusel nagu on kaebuses taotletud, kuivõrd igasugune väärteomenetlus on väärteo aegumise tõttu lõppenud. Seetõttu puudub maakohtul ka võimalus kohtuvälise menetleja määruses tehtud otsustust menetluse lõpetamise kohta VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel tühistada, kuivõrd selles väärteomenetluses ei ole võimalik enam menetlustoiminguid teha. Kohtuväline menetleja ei saaks ei menetlust jätkata ega teha ka ühtegi menetlustoimingut isegi juhul, kui kohus näiteks mingil alusel tühistaks vaidlustatud määruse. Lisaks eelmärgitule peab kohus vajalikuks juhtida kaebuse esitaja tähelepanu VTMS §-de 78 ja 79 sõnastusele, mille kohaselt saab kohus seisukohta võtta vaid vaidlustatud määruse osas, s.o VTMS § 77 korras koostatud kohtuvälise menetleja juhi koostatud määruse osas, kuid ei saa lahendada kaebust kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud määrusele, kuivõrd selle läbivaatamise pädevus on kohtuvälise menetleja juhil. Seega jääb kaebuses esitatud taotlus kohtuvälise menetleja 09.10.2018 koostatud väärteomenetluse lõpetamise määrusele läbi vaatamata maakohtul asjaomase pädevuse puudumise tõttu. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.