← Eesti

2-16-592/74

Obsah (7)§ 654§ 442§ 232§ 445§ 174§ 175§ 150

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-16-592 Otsuse tegemise aeg ja koht 5. november 2018, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Liis Arrak,

) § 657 lg 1 p 2 alusel seetõttu tühistada osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlg 3243 eurot 20 senti ületavas osas ja seetõttu ka põhivõlalt arvestatud viivise ja menetluskulude jaotuse osas, ning teha selles osas uus otsus. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

§ 654

lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

  1. Maakohus on otsust tehes õigesti juhindunud VÕS § 635 lg-st 1, mille järgi kohustub töövõtulepinguga töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused, mille täitmiseks tuleb töövõtjal töö valmis teha ja tellijal töö eest tasuda. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus nõuetekohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Seega on maakohus õigesti lähtunud sellest, et vaidluse lahendamisel omab olulist kaalu poolte kohustuste sisu ja nende täitmise tuvastamine.
  2. Apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega 13

(18)ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Samuti on maakohus jaganud vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude tuvastamisel õigesti tõendamiskoormise. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Maakohus on tõendite asjassepuutuvuse ja lubatavuse hindamisel õigesti lähtunud vaidluse aluseks olevatest asjaoludest ja ühe tõendi teisest kaalukamaks lugemist

§ 442

lg-st 8 juhindudes otsuses põhjendanud.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid seadusest juhindudes ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Kostja mittenõustumine kohtu kaalutlustega ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks.

  1. Kostja on apellatsioonkaebuses heitnud maakohtule ette mootori vundamendi ehitustööde, pehkinud puitosade väljavahetamise, vahesottide asendamise ja metall pardaliistu paigaldamise osas tehtud tööde kokkuleppele vastavuse osas tõendite ekslikku hindamist ja ebaõigete järelduste tegemist. Samuti on kostja asunud seisukohale, et maakohus oleks pidanud lisama hageja kasuks välja mõistmata jäetud summale käibemaksu.
  2. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus esmalt, et ei nõustu kostja väitega, et maakohus on ekslikult tuvastanud mootori vundamendi ehitamise kohustuse nõuetekohase täitmise. Maakohus on otsuse p-des 22-26 mootori vundamendi ehitustööde osas õigesti leidnud, et hageja on mootori vundamendi ehitanud vana vundamendi õgvendamise ning uute kandurite ja uute amortisaatorite paigaldamise teel. Maakohus on hinnanud poolte esitatud tõendeid kogumis ja teinud eeskätt ümberehitustööde tegemise kokkuleppe ja tööde tegemise juures viibinud tunnistajate TU ja KS ütluste põhjal õige järelduse, et tehtud tööde käigus on olemasolev vundament uuele mootorile sobilikuks ümber ehitatud (II kd, tl 64-66 ja 66-68). Seejuures on maakohus põhjendatult rõhutanud, et kostja ei ole omalt poolt esile toonud ega põhjendanud, missugune tema arusaamise järgi uus vundament pidanuks olema. Kuna ümberehitatud vundament sobib uue mootori kandmiseks ja paadi sihtotstarbeliseks kasutamiseks, on maakohus lugenud õigesti lepingu selles osas nõuetekohaselt täidetuks.
  3. Ringkonnakohus on maakohtuga ühte meelt ka selles, et hageja on teinud pehkinud puitosade väljavahetamise tööd kokkulepitud ulatuses. Maakohus on õigesti leidnud, et nähtuvalt hageja hinnapakkumisest ei leppinud pooled kokku kalapaadi täielikus renoveerimises, vaid kaasajastamises ja remonttöödes kindlaksmääratud ulatuses. Arvestades pehkinud puitosade asendamiseks kokkulepitud töö maksumust, mis oli üksnes 300 eurot, siis ei saa eeldada, et kokkulepe võinuks hõlmata kõikide võimalike enam mitte uute puitosade vahetust. Maakohtu selline järeldus on kooskõlas kostjale hinnapakkumise (I kd, tl 7) koostanud tunnistaja VA ütlustega, kelle sõnul tuli pehkinud puit asendada mahus, võttes aluseks asendatavate laudade hulga ja hinna ning töö maksumuse, lähtudes hinnapakkumises kokkulepitud summast 300 eurot (II kd, tl 68-70). Samuti on tunnistaja TU kinnitanud, et pehkinud puidu eemaldamine arutati kostjaga läbi ja mahus lepiti kokku. Tunnistaja sõnul käis kostja töid vaatamas vähemalt korra nädalas ja kokku lepiti need tööd, mis olid hädavajalikud. Tunnistaja kinnitusel tehti pehkinud puidu eemaldamist ja asendamist tegelikult isegi rohkem, kui kokku lepitud 300 eurot oleks võimaldanud. Lähtuti põhimõttest, et välja vahetati puit, mis oli kaotanud 50% oma mehhaanilisest tugevusest (II kd, tl 64-66). Et kostja tööde juures regulaarselt viibis, andis tööde kohta juhiseid ja nende ulatuse heaks kiitis, on samuti kinnitanud tunnistajad KS ja VA (II kd, tl 68-70). Eeltoodut arvestades on maakohus õigesti tuvastanud, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja pehastunud 14

(18)puidu eemaldama ja asendama vaid üksikutes kohtades, mitte kogu korpuse ulatuses ning et faktiliselt asendatud puidu maht on kostja poolt heaks kiidetud. Kostja on
  1. detsembril
  2. a allkirjastatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktiga tööd vastu võtnud. Arvestades seda, et töid tehti 300 euroga piiratud eelarve juures, kostja viibis regulaarselt kalapaadi renoveerimise tööde juures, ning töid tehti vastavalt tema juhistele, ei saa kostja väita, et ta ei teadnud tegelikult asendatud pehkinud puidu mahtu ning et tegemist on varjatud puudusega.
  3. Apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on teinud ebaõige järelduse, et poolte vahel ei olnud kokkulepet uute plastikust vahesottide ehk laadimisruumide seinte paigaldamiseks, ei ole samuti põhjendatud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et pooled ei ole kokku leppinud selles, et hageja peaks puitvaheseinad plastikust vaheseintega asendama, vaid hageja pidi paigaldama uued plastosad ehk katma olemasoleva puitvaheseina plastikuga. Kokkuleppe sisu tuvastamisel on maakohus õigesti lähtunud kostjale hinnapakkumise teinud tunnistaja VA ütlustest, mille järgi nähti kokkuleppes ette, et puidust vahesotid kaetakse plastikuga ning mädad lauad vahetatakse välja. Tegelikult välja vahetatud laudade maht selgus tunnistaja sõnul tööde käigus ning kõiki laudu välja ei vahetatud (II kd, tl 68-70). Samuti on tunnistaja TU kinnitanud, et poolte kokkulepe oli puidust vaheseinte katmine plastikuga, mitte plastikust vaheseinte ehitamine. Puit, millele plastik peale pidi pandama, oli kehvas seisus ja osa puitu vahetati välja. Tunnistaja ütluste kohaselt arutati kostjaga, mida sai vahetada ja mida tuli välja vahetada (II kd, tl 64-66). Sama on kinnitanud ka tunnistaja KS, kelle sõnul vahetati kogu pehkinud vaheseinte puit välja (II kd, tl 66-68).
  4. Kalapaadile paigaldatud pardalati osas ei ole pooltel vaidlust selles, et pardalatt on paigaldatud, kuid selle pikkus oli 1,5 meetri võrra lühem kui hinnapakkumises märgitud. Seetõttu on maakohus õigesti pidanud kostja pretensiooni õigustatuks ja tunnustanud kostja õigust alandada vastavas osas tööde maksumust 119 euro võrra. Muus osas on maakohus tuvastanud pardalati sobivuse asjatundja KP ütluste alusel, kelle arvamuse kohaselt täidab lattprofiiliga pardaliist oma eesmärki ega mõjuta otseselt laevasõiduohutust. Kuna kostja väide kokkuleppe kohta, et paigaldada tulnuks pooltoruprofiiliga pardaliist, tõendamist ei leidnud, on maakohus õigesti pidanud tehtud tööd lepingutingimustele vastavaks. Et tegemist on roostevaba materjaliga, on kinnitanud tunnistajad TU ja KS (II kd, tl 64-66 ja 66-68 ).
  5. Lisaks tunnistajate ütlustele on maakohus kokkulepitud tööde tuvastamisel ja nende lepingule vastavuse osas õigesti arvestanud ka asjaoluga, et kostja on tööd
  6. detsembrist 2014 kuni
  7. veebruarini 2015 koostatud viie tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktiga vastu võtnud (I kd, 20-29). Tööde vastuvõtmine kostja poolt ja esimese viie arve (I kd, tl 8-12) tasumine viitab sellele, et tehtud tööd ei saanud oluliselt erineda sellest, milles pooled olid kokku leppinud.
  8. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tunnistajate TV ja EK ütlused, millele kostja kaebust esitades viitab, ei ole poolte vahel sõlmitud kokkulepete sisu ja tehtud tööde tuvastamisel kaalukad tõendid. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et nemad ei viibinud läbiviidud tööde juures ega tea millal ja mida remonditi. Samuti ei viibinud tunnistajad enda sõnul hinnapakkumise koostamise juures (I kd, tl 71-75). Seega ei saa tunnistajatele olla teada see, milles hageja ja kostja kokku leppisid ega see, milliseid juhiseid kostja tööde juures viibides hagejale andis.
  9. Samuti on maakohus pidanud õigesti vähekaalukaks tunnistaja KP kirjeldavaid ütlusi ja konstateeringut, et ta ei oska öelda, kas mootori vundament oli ümberehitatud või mitte. Samuti ei ole KP poolt tunnistajana antud ütlused usaldusväärsed puitosade vahetust puudutavas osas, kuna tunnistaja on ütluste andmisel lähtunud kostja antud 15
(18)informatsioonist ning pehastunud puidu olemasolu on tunnistaja eeldanud konstruktsioone avamata (II kd, tl 60-63).
  1. Maakohus on samuti olnud põhjendatult kriitiline KP koostatud asjatundja arvamuse suhtes, kuna asjatundja on lähtunud arvamuse andmisel enda kinnitusel eeldusest, et kalalaev tuli täielikult renoveerida, mis aga ei vasta poolte vahelise kokkuleppe tegelikule sisule. Sarnaselt tunnistajana antud ütlustele on ka KP kui asjatundja seisukohad üksnes kirjeldavad ega põhjenda tehtud mootorivundamendi ümberehitustööde sobimatust (I kd, tl 66-90). Samuti ei ole asjatundja arvamus puitosade väljavahetamise mahu kokkuleppe väljaselgitamisel asjakohane tõend, sest KPle ei olnud hinnangu andmisel poolte vahelise kokkuleppe sisu teda. Seisukohtade andmisel on ta enda sõnul lähtunud kostja ütlustest, öeldes, et kostja väidab, et puit ei olnud vahetatud ja tema nõustus sellega (II kd, tl 60-63). Lisaks kahandab asjatundja arvamuse usaldusväärsust asjaolu, et see on koostatud aasta ja kümme kuud pärast tööde valmimist ega võta arvesse laeva vahepealse kasutamisega tekkida võinud puudusi.
  2. Apellatsioonkaebus on põhjendatud üksnes väite osas, et maakohus eksis hagi osalisel rahuldamisel käibemaksu arvestamisega, jättes põhinõude rahuldamata osalt käibemaksu arvesse võtmata. Hageja hinnapakkumises on kajastatud kõikide tööde hinnad eraldi ilma käibemaksuta ning tabeli lõpus on kogu summale lisatud käibemaks (I kt, tl 7). Maakohus on otsuse põhjendustes ekslikult võtnud aluseks hinnapakkumises kajastatud käibemaksuta hinnad ja pidanud paigaldamata aku lõplikuks hinnaks 150 eurot, RST kiiluraua hinnaks 1575 eurot, RST reelingute hinnaks 1200 eurot ja puuduvas osas pardalati hinnaks 119 eurot. Seetõttu arvestas maakohus otsuse p-s 58 ebaõigesti, et tegemata jäänud tööde maksumus oli kokku 3044 eurot. Kuivõrd hagiavalduses on esitatud põhinõue koos käibemaksuga, tuleb hagi osalisel rahuldamisel maha arvestada tegemata tööd samuti käibemaksuga. Järelikult tuleb eelnimetatud tegemata tööde hinnale lisada käibemaks 20%. Tegemata tööde maksumus koos käibemaksuga on kokku 3652 eurot 80 senti (3044 + 608,80) ja hageja nõue on seetõttu põhjendatud 3243 euro 20 sendi ulatuses (9096 - 2200 3652,80). Samal põhjusel tuleb muuta ka väljamõistmisele kuuluvat viivist. Ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga on rahuldatud põhinõudelt perioodil
  3. aprillist 2015 kuni
  4. novembrini 2018 sissenõutavaks muutunud viivis 921 eurot 77 senti.
  5. Kuna maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada põhihagi rahuldamise ulatuse osas, tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse proportsiooni. Kohus rahuldas põhihagi 35,67% ulatuses ja vastuhagi jäi täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hagi ja vastuhagi nõue tulenesid samast töövõtulepingust, kostja vastuväited hagile ja vastuhagi aluseks olevate asjaolud suures ulatuses kattuvad. Seetõttu peab ringkonnakohus õigeks jaotada põhihagilt tasutud riigilõiv poolte vahel vastavalt põhihagi rahuldamise ulatusele ja vastuhagilt tasutud riigilõiv jätta kostja kanda ning poolte lepinguliste esindajate kulud jätta 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja kanda.
  6. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses üksnes maakohtu määratud menetluskulude jaotust, paludes arvesse võtta hagi rahuldamise ulatust. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramist kostja ei vaidlustanud. Seega korrigeerib ringkonnakohus väljamõistmisele kuuluvat menetluskulude suurust üksnes hagi rahuldamise proportsiooni muutumise tõttu.
  7. Vastavalt kulude jaotusele jääb hageja kanda tema maakohtus tasutud riigilõivust 385 eurot 98 senti (64,33% 600 eurost), 1200 eurot (30% 4000 eurost) hageja lepingulise 16
(18)esindaja kuludest ja hageja peab kostjale hüvitama 1245 eurot (30% 4150 eurost) kostja lepingulise esindaja kuludest.
  1. Kostja peab hagejale hüvitama hageja maakohtus tasutud riigilõivust 214 eurot 2 senti (35,67% 600 eurost) ja 2800 eurot (70% 4000 eurost) hageja lepingulise esindaja kuludest. Kokku on kostja seega kohustatud hagejale hüvitama 3014 eurot 2 senti. Kostja kanda jäävad tema enda kuludest vastuhagi riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 2905 eurot (70% 4150 eurost).
  2. Poolte vastastikused kulude hüvitamise kohustused tuleb

§ 445

lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestada ja selle tulemusel lõpevad poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise kohustused kattuvas summas. Hageja kohustus lõpeb täies ulatuses, kostja kohustus osaliselt ning kostjal jääb hagejale hüvitada 1769 eurot 2 senti (3014,02 1245), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Kuna hageja kohustus hüvitada kostjale menetluskulud on kohtuotsuses tehtava tasaarvestusega täielikult lõppenud, ei saa kohus rahuldada kostja taotlust kohustada hagejat tasuma kostjale menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse tegemisest kuni menetluskulude tasumiseni. 68. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud 15,8% ulatuses hageja kanda ja 84,2% ulatuses kostja kanda, arvestades, et kostja vaidlustas apellatsiooniastmes põhinõude (3852 eurot) rahuldamist ja ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse käibemaksu valearvestuse tõttu 608 euro 80 sendi ulatuses. 69.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

  1. Hageja esitas
  2. oktoobril 2018 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 1080 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 12 tunni ulatuses tunnitasuga 90 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt seisnes õigusabi apellatsioonkaebuse analüüsimises ja sellele vastuse koostamises. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub hageja menetluskulud välja mõista käibemaksuta.
  3. Kolleegium leiab, et hageja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse toimingud on põhjendatud ning ka toimingutele kulunud aeg on esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades

§ 175lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik.

Lepingulise esindaja tunnitasu määr 90 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud.

Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja õigusabikulud (12*90) 1080 eurot (käibemaksuta).

  1. Kostja esitas
  2. oktoobril 2018 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 1535 eurot, sh riigilõiv 425 eurot ja õigusabi 1110 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud arve kohaselt on kostjale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 9,25 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt seisnes õigusabi kohtuotsuse tutvustamises kliendile (1,25 tundi) ja apellatsioonkaebuse koostamises (8 tundi). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub kostja menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga, kuid avalduses puudub kostja

§ 174

lg 10 kohane kinnitus, mistõttu tuleb kostja menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta. 73. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja ajakulu seoses kohtuotsuse analüüsimise ja apellatsioonkaebuse koostamisega on põhjendatud ja vajalik. Lepingulise esindaja tunnitasu määr 100 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning

§ 175lg 1 mõttes 17

(18)põhjendatud. Seega on põhjendatud ja vajalikud kostja menetluskulud riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud (9,25*100) 925 eurot (käibemaksuta), kokku 1350 eurot.
  1. Vastavalt kulude jaotusele jääb hageja kanda enda lepingulise esindaja kuludest 170 eurot 64 senti (15,8% 1080 eurost) ja hageja peab kostjale hüvitama kostja tasutud riigilõivust 67 eurot 15 senti (15,8% 425 eurost) ning kostja lepingulise esindaja kuludest 146 eurot 15 senti (15,8% 925 eurost), kokku 213 eurot 30 senti.
  2. Vastavalt kulude jaotusele jääb kostja kanda tema tasutud riigilõivust 357 eurot 85 senti (84,2% 425 eurost) ja enda lepingulise esindaja kuludest 778 eurot 85 senti (84,2% 925 eurost) ning kostja peab hagejale hüvitama hageja lepingulise esindaja kuludest 909 eurot 36 senti (84,2% 1080 eurost).
  3. Poolte vastastikused kulude hüvitamise kohustused tuleb

§ 445

lg 1 teise lause alusel tasaarvestada ning tasaarvestuse tulemusel lõpevad poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise kohustused kattuvas summas. Hageja kohustus lõpeb täies ulatuses, kostja kohustus osaliselt ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja 696 eurot 6 senti (909,36 – 213,30). Kuna hageja kohustus hüvitada kostjale menetluskulud on kohtuotsuses tehtava tasaarvestusega täielikult lõppenud, ei saa kohus rahuldada kostja taotlust kohustada hagejat tasuma kostjale menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse tegemisest kuni menetluskulude tasumiseni.

  1. Kostja esitas
  2. juulil 2018 apellatsioonkaebuse, tasudes riigilõivu 700 eurot (III kd, tl 8).
  3. augustil 2018 esitas kostja apellatsioonkaebuse täpsustuse ja taotluse enamtasutud 275 euro riigilõivu tagastamiseks. Tsiviilasja hinnaks apellatsioonkaebuse esitamisel oli 5121 eurot 56 senti. Sellise hinnaga kaebuselt tuli vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ning lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 425 eurot.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kuna apellatsioonkaebuse esitamisel on tasutud riigilõivu 275 eurot rohkem, kuulub enamtasutud riigilõiv 275 eurot vastavalt esitatud taotlusele tagastamisele Rene Timmi arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXX. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 18

(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.