← Eesti

1-18-3660/55

1-18-3660 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.11.

  1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-3660 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Valeri Vinniku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Valeri Vinnik (ik: 38101140333; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 29.10.
  2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
  3. Vabastada Valeri Vinnik karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
  4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Valeri Vinnik katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
  5. Kohaldada Valeri Vinniku suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
  6. Valeri Vinnikule määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
  7. Valeri Vinnik vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja Valeri Vinnikule. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 12.09.
  8. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeri Vinniku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 13.06.
  9. a kohtuotsusega tunnistati Valeri Vinnik süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Karistuse kandmise algus oli 14.01.
  10. a ja lõpp on 14.01.
  11. a. Valeri Vinniku kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud neljateistkümnel korral, millest neli on kehtivad. Vanglas viibib üheteistkümnendat korda. Käesolev vangistus on varguste eest. Varavastased kuriteod on toime pandud impulsiivselt ning võimaluse ilmnemisel, majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangistuses on isikule määratud kaks distsiplinaarkaristust. Vanglas olles on isik läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning osalenud majandustöödel abitöölisena. Tallinna Vangla toetab Valeri Vinniku ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on eramuga, mis kuulub kinnipeetava tädile. Kriminaalhooldaja kontrollitud andmetel on eramus isikule olemas oma tuba. Tädi koos abikaasaaga on nõus, et Valeri Vinnik asub elama nimetatud aadressile. Iseloomustusest nähtub, et peale vabanemist soovib kinnipeetav tööle asuda ettevõttesse Xxxx OÜ, kus ta on ka varasemalt töötanud. Vestluses tööandjaga, tõi viimane välja, et soovib eelnevalt isikuga vestelda, enne kui ta tööle võtab, aga on valmis ta siiski tööle võtma. Tallinna Vangla andmetel isikul tasumata nõudeid ei ole, vabanemisfondi on kogutud 39,41 eurot. Kriminaalhooldaja kontrollitud andmetel on isikul vabaduses olemas raha, mis peale ema surma talle jäi. Kinnipeetu enda sõnul soovib ta selle raha eest endale korteri soetada. Valeri Vinnik taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Valeri Vinniku vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Valeri Vinniku võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Valeri Vinniku isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 10 kuud vangistust. Kinnipidamisasutuse iseloomustuses on märgitud, et isik tarvitab alkoholi harva ja mõõdukalt, kuid tunnistab, et enne käesolevaid kuriteoepisoode tarvitas alkoholi koos narkootikumidega, seoses raskete hetkedega. Kohtuistungil avaldas kinnipeetu, et ta on teinud enda jaoks järeldusi ning edaspidises elus enam alkoholi tarvitama ei hakka. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Valeri Vinniku tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Valeri Vinnikule võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et varavastased kuriteod on isik toime pannud impulsiivselt ning võimaluse ilmnemisel, majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tallinna Vangla andmetel isikul tasumata nõudeid ei ole ning vabanemisfondi on kogutud 39,41 eurot. Samuti on isikul vabaduses olemas töökoht, kuhu tal on võimalik tööle asuda ning raha, mis jäi talle peale ema surma. Nähtub, et kinnipeetav on varasemalt vabaduses töötanud erinevatel töökohtadel ning erinevates ettevõtetes ja ka käesoleva vangistuse ajal on isik osalenud tööhõives. Eelnevast lähtuvalt on kohus arvamusel, et kinnipeetaval on olemas motivatsioon töötamiseks ning vabanemisel olemas võimalused elada seaduskuulekat elu. Töökoht, võlgnevuste puudumine ning ema surmast jäänud raha aitavad isikul toime tulla enda majandusliku olukorraga ning vähendavad riske, et isik paneks vabaduses toime uued kuriteod. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on Valeri Vinnikul olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Valeri Vinnik, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.