← Eesti

3-18-2222/5

Obsah (5)§ 44§ 121§ 45§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-2222 Määruse kuupäev 27. detsember 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi O.O. kaebus seoses Viru Vangla 27.08.2018.a käskkirjaga nr 6-3/

) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (

§ 44lg 1).

Kaebaja vabanes vanglast 27.09.2018 ning vaidlustatud käskkiri ei mõjuta enam mingil moel kaebaja õigusi ja ei loo kaebajale kohustusi. Kaebaja on distsiplinaarkaristuse ära kandnud. Vastustajal ei ole seoses kaebaja vabanemisega võimalik tugineda selle käskkirja kehtivusele tulevikus. Tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Kuna kohus tagastab kaebuse eeltoodud alusel, siis ei anna kohus hinnangut sellele, kas vangla tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt või õigusvastaselt ning kas sellest tulenevalt on kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. 6. Kohus tagastab kaebuse hüvitamisnõudes

§ 121

lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. VangS § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Riigikohus on leidnud, et VangS § 11 lg 8 sätestatud kohtueelse menetluse kohustuslikkus ei sõltu isiku staatusest nõude esitamise ajal (Riigikohtu lahend 3-3-1-24-15, p 18). Kaebaja ei ole Viru Vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud. Kaebajal tuleb vangla tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda esmalt vangla poole. Pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist tekib kaebajal õigus esitada hüvitamiskaebus kohtule. 7. Kuna tühistamis- ja hüvitamisnõuded langesid ära, siis tuleb kohtul hinnata ka iseseisva tuvastamisnõude lubatavust. Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja on ise põhjendanud tuvastamisnõude esitamist üksnes sellega, et vaidlustatud käskkiri rikub tema õigusi. Sellest iseseisva tuvastamiskaebuse esitamiseks ei piisa. Kohtupraktikas on peetud tuvastamiskaebuse esitamist põhjendatuks eeskätt preventiivse huvi esinemise korral. Varem põhjendati seda ka hüvitamiskaebuse esitamise kavatsusega, kuid alates 01.01.2018 on tuvastamiskaebuse esitamine sellel eesmärgil välistatud. Praeguse kohtuasja asjaoludel ei saa tuvastamiskaebuse esitamise aluseks olla preventiivne eesmärk. Kohtupraktika põhjal eeldab preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamine, et esineb reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu lahend 3-3-1-75-16, p 8.1 ja selles viidatud kohtupraktika). Kuna kaebaja ei ole enam kinnipeetav, siis ei saa vangla kaebaja suhtes tulevikus sarnastel asjaoludel mingeid otsustusi teha. 8.

§ 43

lg 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 9.

§ 104

lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kaebuse tagastamise korral, välja arvatud juhul, kui see toimub sama seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tugines kaebuse tagastamisel osaliselt

§ 121lg 1, siis tuleb riigilõiv kohtu hinnangul tagastada.

Kaebajal tuleb kohtule viie päeva jooksul määruse kättesaamisest teatada, kellele ja millisele kontole kaebaja riigilõiv tagastamist soovib. Riigilõiv tagastatakse pärast määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.