1-17-5949/32

1-17-5949 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.12.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-5949 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Kaitsja Kristina Isokoski (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Viive Sisaski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Viive Sisask (ik: 46602150357; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 10.12.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Viive Sisask karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 03.11.
4. a , millest esimeseks 3 (kolmeks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Viive Sisask katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – x; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada Viive Sisaski suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. Viive Sisaskile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. Viive Sisask vabastada määruse jõustumisel.
9. KrMS § 180 alusel mõista Viive Sisaskilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 50 € (viiskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Viive Sisaskile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide esindusele, Viive Sisaskile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 09.11.
10. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Viive Sisaski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 24.07.
11. a kohtuotsusega tunnistati Viive Sisask süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ning KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1, § 73 lg 4 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati Viive Sisaskile mõistetud karistus üldkasuliku tööga 600 (kuussada) tundi, mille teostamise tähtajaks määrati 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal oli süüdimõistetu kohustatud järgima talle KarS § 75 lg 1,2 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Harju Maakohtu 31.05.
12. a kohtumäärusega pöörati täitmisele Viive Sisaskile Harju Maakohtu 24.07.
13. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandamta karistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 05.05.
14. a ja lõpp on 03.11.
15. a. Viive Sisaski kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning tegemist on isiku esimese vanglakaristusega. Kinnipeetava kuriteod ei ole toime pandud ettekavatsetult ning tema käitumine on sarnane varasema käitumisega. Mõlemal korral on kinnipeetav kasutanud vägivalda. Kuriteod on toime pandud sarnastel põhjustel, milleks on alkoholi tarvitamine ning tunnete kontrollimatus. Vangistuse jooksul on määratud üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vanglas olles on isik läbinud psühholoogilise nõustamise ning alates 15.10.2018 osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile x. Tegemist on 3-toalise talumajaga, mis kuulub kinnipeetava õele. Õde on andnud oma kirjaliku nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks nimetatud aadressile ning õde ise elab kõrvalmajas. Iseloomustusest nähtub, et vanglast vabanedes soovib kinnipeetav asuda uuesti tööle Soomes ettevõttesse x OY, kus ta töötas ka enne vangistust ligikaudu 3 aastat. Lisaks on ta ka maininud, et kui ta on Eestis, siis saaks minna tööle õepoja puidutööfirmasse x. Garantiikirju kohtule esitatud ei ole. K-raha andmetel on kinnipeetaval vabanemisfondis 135,69 eurot ja täitmata nõudeid 123,22 eurot. Vabanemisel toetab kinnipeetavat materiaalselt tema õde. Viive Sisask taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Viive Sisaski vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja on seisukohal, et isiku saab vabastada tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Tal on olemas kindel elukoht ning naabertalus elab tema õde, kes saab teda toetada. Kinnipeetav soovib tööd teha, on läbinud sotsiaalprogrammi, millest sai ka abi. Isik on valmis muutma oma elu ning ravima enda sõltuvust. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Viive Sisaski võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Viive Sisaski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 7 kuud vangistust ning tegemist on isiku esimese vanglakaristusega. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega tegeleda enda alkoholi sõltuvusest vabanemisega. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kinnipeetava puhul kuritegude toimepanemise põhjuseks alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Viive Sisaski tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Viive Sisaskile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti loobuma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on Viive Sisaskil olemas kindel elukoht ning lähedaste toetus ja kriminaalhooldusega on nõustunud ka Viive Sisask, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/