MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Vabastada ALEKSANDR LARTŠENKO tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 02.06.2016 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 23.03.2018 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega ja katseajaga 6 (kuus) kuud ning määrata tema katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada Aleksandr Lartšenko suhtes käitumiskontrolli ajaks
75 lg 2 p 21, 4 ja 9 alusel järgmised kohustused: - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; alluda elektroonilisele valvele. Vastavalt
Vastavalt
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Aleksandr Lartšenko vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Lartšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Aleksandr Lartšenko on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 02.06.2016 otsusega
lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõistis kohus talle 3 aastat vangistust.
2 aastat 12 päeva karistusaja hulka ning mõistis lõplikuks karistuseks 11 kuud 18 päeva vangistust.
lg 1,3 jättis kohus vangistuse tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Aleksandr Lartšenko katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
Katseajaks määras kohus 3 aastat. Viru Maakohtu 23.03.2018 määrusega
lg 4 alusel pööras kohus Aleksandr Lartšenkole Viru Maakohtu 02.06.2016 otsusega mõistetud karistuse (11 kuud ja 18 päeva vangistust) täitmisele. Aleksandr Lartšenkot on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglas kannab karistust teist korda. Kuritegude laad on muutunud, tegudes puudub vägivalla komponent. Varasemalt on teda karistatud alaealisena kehalise väärkohtlemise ning raske tervise kahjustuse tekitamise eest. Käesoleva kuriteo (suures koguses narkootilise aine käitlemine) soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ja eesmärgiks majandusliku kasu saamine. Tulenevalt Aleksandr Lartšenko ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Aleksandr Lartšenko taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav selgitas, et hakkab naise ja lapsega elama ema juures, praegu viibib vanglas avatud osakonnas, on juba 7 kuud kaine olnud. Plaanib külastada psühholoogi, taastada oma pensioni ja otsida Töötukassa kaudu töökohta. Avaldas, et lähedasteks on ema, kasuisa ja 2 abikaasa, kellega on suhted head, laps sündis 2 kuud tagasi. Kinnitas, et tahab ise vabaneda elektroonilise valve alla ja loodab, et võru distsiplineerib teda, et ei toimuks tagasilangust ja ta ei hakkaks uuesti narkootikume tarvitama. Arvas, et suudab sel korral alluda kriminaalhoolduse nõuetele. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega ning toetab Aleksandr Lartšenko ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt
lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et Aleksandr Lartšenko saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et Aleksandr Lartšenkole saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Aleksandr Lartšenko käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema, kasuisa ja abikaasa juurde. Tegemist on 2toalise korteriga, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Korteriomanik (kinnipeetava ema) ja teised korteri elanikud on elektroonilise valve kohaldamiseks kirjaliku nõusoleku andnud, seega on Aleksandr Lartšenkol olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vabanemisjärgne töökoht isikul küll puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Samas on kinnipeetaval õigus taotleda töövõimetuspensioni, kuna ta on xxxx ulatuses töövõimetu. Ka ema ja kasuisa on valmis kinnipeetavat vabanemise korral materiaalselt toetama. Kuna isik tegeles narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega siiski materiaalse kasu saamise eesmärgil, mis kohtu hinnangul viitab isiku suutmatusele korraldada oma rahaasju legaalsel teel, siis majandusliku toimetuleku seisukohast lähtudes on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Kinnipeetavat on vabaduses ootamas ema, kasuisa, abikaasa ning mõne-kuune laps. Abikaasa on käinud kokkusaamistel, ema ja kasuisaga suhtleb kinnipeetav telefonitsi. Suhted peres on head ning toetavad. Negatiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav võib olla negatiivselt mõjutatav tutvusringkonna poolt. Positiivseks loeb kohus seda, et kinnipeetaval ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega, ta ei tarvita seda üldse. Isik on nimelt minevikus kannatanud oma pereliikmete alkoholi kuritarvitamise pärast: ta on kasvanud lastekodus, kuna pere oli asotsiaalse eluviisiga, ema ja 3 tolle elukaaslane kuritarvitasid alkoholi. Praeguseks on kinnipeetav oma pereliikmetele mineviku andestanud. Küll aga on Aleksandr Lartšenkol probleem narkootikumide tarvitamisega, tal on diagnoositud narkosõltuvus. Aleksandr Lartšenko on korduvalt püüdnud sõltuvuspahest vabaneda viibides rehabilitatsiooniteenusel, kuid edutult - alati on toimunud tagasilangus. Isikul on aga soov lõpetada narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav ise soovis tulla karistust kandma vanglasse, kuna ei suutnud vabaduses narkootikumidest hoiduda. Kinnipeetava enda sõnul vajab ta pidevat kontrolli, et ta ei saaks narkootikume tarvitada. Ka tahab kinnipeetav läbida rehabilitatsiooni, ta on isegi pöördunud arstide poole vabaduses. Isik tunnistab ning mõistab seost narkootikumide tarvitamise ja oma kuritegeliku käitumise vahel. Isik ise on siiski aga positiivne ning loodab, et tema perekond (abikaasa ja vastsündinu) on piisavaks motivaatoriks, et narkootikume mitte tarvitada. Samuti loodab kinnipeetav elektroonilise valve toetusele. Kinnipeetav ei ole oma iseloomult agressiivne, samas võib ta pingelises olukorras kaotada enesekontrolli. Siiski on Aleksandr Lartšenko tulevikuplaanid reaalsed ja positiivsed: leida oma abikaasa ja lapsega uus kodu ning kindel töökoht ja elada edaspidi seadusekuulekat elu. Kriminaalseid ega vaenulikke hoiakuid isik ei väljenda. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud (elukoha olemasolu, lähedaste toetus, distsiplinaarkaristuste puudumine jne) kaalukamad vabastamist mittetoetavatest asjaoludest (uue kuriteo toimepanemise riskid) ja seetõttu leiab kohus, et Aleksandr Lartšenko kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ühes lisakohustuste määramisega. Kriminaalhooldaja poolne toetus on kinnipeetavale ilmselgelt oluline abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab Aleksandr Lartšenko üle kontrolli teostamisel tema allutamine
lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale
Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist suurendavad narkootikumide tarvitamine ning majanduslikud raskused. Isik ise on avaldanud soovi vabaneda elektroonilise valve alla ja ta loodab elektroonilise valve distsiplineerivale toimele, kuna tema elutegevus saab olema küllaltki piiratud. Ka leiab kohus, et Aleksandr Lartšenko tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle veel 6 kuud ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Elektroonilise valve puhul on Aleksandr Lartšenkol kohustus viibida elektroonilise valveseadme jälgimispiirkonnas, välja arvatud aegadel, millised on kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kooskõlastatud. Oluline on ka märkida, et järelevalveametnikul on õigus kontrollida isiku viibimist kohtades, millised on eelnevalt kokku lepitud ning jäävad valveseadme jälgimisalast välja. Olukorras, kui elektroonilisele valvele allutatud isik ei naase määratud ajaks valveseadme jälgimisalasse ning ei teavita järelevalve ametnikku viivitamatult esinenud takistusest, tekib koheselt alus isiku kinni pidamiseks ning rakendub isiku tagaotsimine. Sama juhtub olukorras, kui isik püüab kahjustada enda elukohas asuvat või tema keha külge kinnitatud jälgimisseadet. Kriminaalhooldusele allutamisega ei ole võimalik kõiki probleeme ära hoida, kuid siiski on kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutatud endine kinnipeetav ühiskonnale oluliselt turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita vangistuse kandmiselt vabanenud isik. Katseaja pikkuseks on
lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.
4 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus peab igapäevaeluga kohanemisel elektroonilise valve optimaalseks pikkuseks 3 kuud. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse Aleksandr Lartšenko lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Aleksandr Lartšenko suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.