KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-2281 Haldusasi Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalavä

) § 166 p-le 1 viidates leitud, et reamees A.J. on oma käitumisega raskelt rikkunud kaitseväelist distsipliini, mis

§ 157

kohaselt on seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt. Käskkirjas on viidatud Kaitseväe juhataja 24.04.2006 käskkirja nr 109 „Relvade ja laskemoona käsitsemine“ punktides 2.1, ja 2.12 ning Kaitseväe juhataja 13.03.2007 käskkirja nr 79 „Ohutuseeskiri imitatsioonivahendite kasutamisel“ punktides 6.3. ja 6.7. sätestatud nõuetele. Halduskohtule esitatud taotluse kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele pärast selle määramise seaduslikkuse kontrolli halduskohtu poolt. KOHTU SEISUKOHT 2.

§ 173

lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega, kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja tal on võimaldatud oma teo kohta selgitusi anda ning kas ülem oli pädev distsiplinaararesti määrama. 3.

§ 157

kohaselt on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt.

§ 166

kohaselt on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine (p 1), asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte (p 2), ja kaitseväelase poolt teenistusalaste piirangute rikkumine (p 3). 4. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt karistati reamees A.J.i selle eest, et ta osaledes 21.11.2018 ajavahemikul kell 10.00 kuni 11.00 Tsiatsungõlmaa lasketiirus Võru maakonnas, esmaabi harjutusel. Harjutuse käigus tekkis reamees A.J.i ja reamees A.Š. vahel olukord, mille tagajärjel vinnastas reamees A.J. teenistusrelva AK-4 (nr 440231) ja sooritas lasu reamees A.Š.i suunas. Teenistusrelv AK-4 külge oli kinnitatud paukpadrunitega laetud salv, relvale ei olnud kinnitatud paukpadruni laskmise otsikut ning sooritatud lasu tagajärjel sai reamees A.Š. kehavigastusi. 5.

§ 49

lg 3 järgi on ajateenija kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. Kaitseväe juhataja

1. aprilli
2. a käskkirjaga nr 95 kinnitatud „Kaitseväe sisemäärustiku“ p 8 ap 3 kohaselt on kaitseväelane kohustatud tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, teadma ja täpselt täitma oma ameti- ja teenistuskohustusi; alluma ülemate käskudele ja korraldustele ning neid täpselt täitma, sõltumata oma ametikohast ja auastmest. Distsiplinaarjuurdluse tulemusena jõudis Kaitsevägi seisukohale, et reamees A.J. on rikkunud järgnevaid ohutuseeskirjade sätteid. Kaitseväe juhataja 24.04.2006 käskkirja nr 109 „Relvade ja laskemoona käsitsemine“ p 2.
3. kohaselt on lahingumoonaga laetud relva keelatud suunata inimese poole. Sama käskkirja p 2.12 järgi on keelatud hoida laskemoonaga täidetud padrunisalve relva küljes, kui relva ei kasutata. 2

§ 182

) ning juhtumi puhul ei esinenud vastutust raskendavaid asjaolusid (

§ 183). 6.

Kohus on seisukohal, et reamees A.J.ile süüks arvatud tegude eest on lubatav kohaldada distsiplinaarkaristust. 7. Lähtudes

§ 167

lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi.

§ 168

lg 2 p 3 kohaselt on distsiplinaarkaristusena võimalik määrata distsiplinaararesti.

§ 171lg 4 kohaselt võib distsiplinaararesti määrata kuni 14 päevaks.

1. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt oli enne distsiplinaararesti määramist läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, mille kokkuvõtte on allkirjastanud
2. jalaväebrigaadi jurist Hillar Kaeval. Seejuures on reamees A.J. andnud toimunu kohta seletusi, mis kajastuvad 21.11.2018 seletuskirjas (tl 13-14). Reamees A.J.ile on tutvustatud seletuskirja blanketil kirja pandud menetlusaluse isiku õigusi, millega tutvumist on ta oma allkirjaga kinnitanud (tl 13). Muuhulgas on isikut teavitatud võimalusest, et teo eest võidakse määrata distsiplinaarkaristus. Reamees A.J. on saanud ka tutvuda distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega ning karistuse määramise käskkirja projektiga ning seda 07.
3. 2018 allkirjaga kinnitanud (tl 34), samuti karistuse määramise käskkirjaga (tl 35-36). Seega on talle kohtu hinnangul tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda.
4. Tulenevalt

§ 171

lg-st 3 määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Praegusel juhul on distsiplinaararesti määranud Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem. Kohus ei kahtle selles, et distsiplinaararest on määratud pädeva ülema poolt. 10. Juhindudes

§ 173

lg-st 2 ning halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 leiab kohus, et reamees A.J.ile on

1. detsembri
2. a käskkirjaga nr 46P distsiplinaararest määratud seaduslikult. Kohus rõhutab, et kontrollib üksnes

§ 173

lg-s 3 märgitud asjaolusid ning sisuliselt saab kohus hinnata distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust üksnes siis, kui karistatud isik käskkirja vaidlustab. Käskkirja vaidlustamise võimalust on 06. detsembri 2018 käskkirjas nr 46P selgitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 3