1-18-8128/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-8128 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kriminaalasi Aleksandr Stekolnikovi süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi kiirmenetlus kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Aleksandr 37908072758), apellatsioon Stekolnikov (isikukood: RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Stekolnikovi apellatsioon Tartu Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsusega tunnistati A. Stekolnikov süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamine 08.10.-10.10.2018, s.o 3 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel võeti A. Stekolnikovilt 6-ks kuuks õigus juhtida mootorsõidukit. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti süüdistatavalt välja menetluskuluna sundraha 375 eurot.
9. A. Stekolnikovile süüdistati selles, et tema, isikuna keda Tartu Maakohtu 22.12.2016 kohtuotsusega karistati mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis 08.10.2018 kella 16:13 paiku Tartu maakonnas Pihkva külas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme mnt
10. kilomeetril mootorsõidukit Land Rover Range Rover Sport, olles alkoholijoobes (0,91 mg/l kohta väljahingatavas õhus). Sellega rikkus A. Stekolnikov liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet ning A. Stekolnikovi tegu on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi.
11. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, samuti jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus taotletava karistuse liigis ja määras.
12. A. Stekolnikov esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles märgib, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mistõttu tuleb kohtuotsus tühistada ning saata tema kriminaalasi Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebaja hinnangul rikuti tema kaitseõigust. Antud kriminaalasjas esindas teda vandeadvokaat T. Pilv. Nimetatud advokaat ei oleks tohtinud olla tema kaitsjaks, sest mõned päevad pärast kokkuleppeotsust sai ta oma abikaasalt teada, et T. Pilv esindab tema abikaasat tulevases abielulahutuse protsessis. Süüdistatav peab tõenäoliseks, et kaitsja T. Pilv ei käitunud kriminaalmenetluses tema huvides ning tal on kahtlus, et kaitsja jättis teadlikult kaitseülesanded täitmata. Kokkuleppeläbirääkimistel ei püüdnudki kaitsja prokuröriga karistusliigi ja määra osas läbi rääkida. T. Pilve sõnul pidi süüdistatav arvestama, et tuleb see karistus mille pakub prokurör. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus, hinnates A. Stekolnikovi apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
14. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
15. Praegusel juhul on A. Stekolnikov esitanud apellatsiooni, milles taotleb kokkuleppeotsuse tühistamist kaitseõiguse rikkumise tõttu. Kaitsja ei tegutsenud tema huvides, mille tõttu nõustus ta prokuratuuri pakutud vangistusega.
16. Kriminaalasja materjalide kohaselt sõlmisid prokuratuur, süüdistatav ja kaitsja 10.10.2018 kokkuleppe, mille kohaselt nõustusid süüdistatav ja kaitsja toimepandud kuriteo kvalifikatsiooniga, prokuratuuri taotletava karistusega ning menetluskulude tasumisega. Süüdistatav taotles kaitsja osavõttu kohtmenetlusest (tl 37-38). Maakohtuistungil süüdistatav kinnitas, et nõustub kokkuleppemenetlusega ning jääb selle juurde (tl 39-40). Ringkonnakohus ei tuvastanud, et süüdistatava kaitsja T. Pilv oleks kokkulepet sõlmides ning kohtuistungil kokkuleppe kinnitamisel tegutsenud süüdistatava huve kahjustavalt. Süüdistatav ütles kohtus, et sai kokkuleppest aru ning kinnitas oma tahet selle tingimustega nõustuda. Seega on maakohus sõlmitud kokkulepet kontrollides ja kohtuotsusega kinnitades järginud kriminaalmenetlusõigust.
17. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et A. Stekolnikovi apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau 2 /allkiri/ Aarne Sarjas