1-18-8033/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-8033 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Juhan Sarv, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. novembri
3. a määrus, millega jäeti Jaak Reinomäe (isikukood: 36803165228) taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jaak Reinomägi, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. novembri
6. a määrus ja tagastada Jaak Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks maakohtule sisuliseks lahendamiseks.
7. Jaak Reinomäe määruskaebus rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Jaak Reinomägi esitas
9. oktoobril 2018 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks Viru Ringkonnaprokuratuuri
10. oktoobri
11. a määrusele kriminaalmenetluse mittealustamise kohta kriminaalasjas nr 18913000025 kaebuse esitamiseks. Taotluse kohaselt viibib J. Reinomägi meditsiiniosakonnas rohtude mõju all, mistõttu ei saa ta ise enda õigusi kaitsta.
12. Viru Maakohtu
13. novembri
14. a määrusega jäeti J. Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. 2.1 Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 207 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kannatanu esitada kaebuse prokuratuurile KrMS § 199 lg-s 1 või 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. Kannatanu võib esitada kaebuse Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise või prokuratuuri poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaebuse rahuldamata jätmise peale. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 5 sätestab, et kui isik taotleb riigi õigusabi kriminaalmenetluses kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna otsustab temale riigi õigusabi osutamise asja menetlev kohus või kriminaalasja kohtueelses menetluses maakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda. 2.2 Käesoleval juhul on Viru Ringkonnaprokuratuuri määruse peale, millega jäeti kriminaalmenetlus kuriteoteate alusel alustamata, võimalik kaebus esitada Riigiprokuratuurile. Seega tuleb ka riigi õigusabi taotlus esitada sellele, kelle pädevuses on kaebust lahendada, s.o käesoleval juhul Riigiprokuratuurile. Seetõttu jättis kohus J. Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks kaebuse esitamiseks Viru Ringkonnaprokuratuuri määruse peale läbi vaatamata.
15. J. Reinomägi esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles ta ei nõustu kohtu seisukohaga, et tal tuleb riigi õigusabi saamiseks pöörduda Riigiprokuratuuri poole. J. Reinomägi leiab, et taotlus õigusabi saamiseks esitatakse kohtule, mitte prokuratuurile. Maakohus, jättes J. Reinomäe taotluse läbi vaatamata, on rikkunud tema õigusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
16. Ringkonnakohus, olles tutvunud vaidlustatava kohtumääruse ja selle peale esitatud kaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada.
17. J. Reinomägi on taotlenud riigi õigusabi, et esitada kaebust Viru Ringkonnaprokuratuuri
18. oktoobri
19. a määruse peale, millega jäeti tema avalduse alusel kriminaalmenetlus alustamata. Seega on J. Reinomägi riigi õigusabi taotlenud kannatanuna. KrMS § 41 lg-d 1 ja 3 sätestavad, et füüsilisest isikust kannatanu võib kriminaalmenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu ning kannatanule antakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras.
20. Praegusel juhul on maakohus J. Reinomäe taotlust läbi vaatamata jättes tuginenud RÕS § 10 lg-le 5, mis sätestab, et kui isik taotleb riigi õigusabi kriminaalmenetluses kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna, otsustab temale riigi õigusabi osutamise asja menetlev kohus või kriminaalasja kohtueelses menetluses maakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole viidatud säte aga asjakohane. Nimelt on J. Reinomägi taotlenud riigi õigusabi, vaidlustamaks ringkonnaprokuratuuri poolt kriminaalmenetluse alustamata jätmist ning esitamaks vastavat kaebust Riigiprokuratuurile. Järelikult ei saa sellistel asjaoludel rääkida maakohtust, kelle pädevuses oleks asja menetleda.
21. Maakohus on tõlgendanud RÕS § 10 lg-t 5 nii, et sellest tulenevalt otsustab riigi õigusabi andmise see menetleja, kelle pädevuses on konkreetsel juhul kaebuse lahendamine. Sellest tõlgendusest lähtudes luges maakohus kõnealusel juhul taotluse lahendamiseks pädevaks Riigiprokuratuuri ning jättis ise J. Reinomäe taotluse läbi vaatamata. Kriminaalkolleegium sellise tõlgendusega ei nõustu, leides, et see läheb otseselt vastuollu sätte sõnastusega. RÕS § 10 lg 5 ei räägi menetlejast, vaid üksnes kriminaalasja menetlevast kohtust või kohtueelses menetluses kohtust, kelle pädevuses oleks asja menetleda. Järelikult tuleneb eelnevast, et kannatanule riigi õigusabi andmise otsustamiseks on pädev maakohus (apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses vastavalt ringkonnakohus ja Riigikohus). Sellest reeglist on küll üks erand. Nimelt näeb KrMS § 41 lg 31 ette, et lisaks kohtule võib ka muu menetleja (st uurimisasutus või prokuratuur) otsustada kannatanule riigi õigusabi andmise juhul, kui kannatanu on piiratud teovõimega isik ja asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et tema huvid on vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega, kui alaealine kannatanu on perekonnast eraldatud või kui tegemist on saatjata alaealisega välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses. Praeguses asjas aga sellise erandliku olukorraga tegemist ei ole. 2
22. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse lahendamisel tuli juhinduda RÕS § 10 lg-st
23. Viidatud säte näeb ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. J. Reinomägi on taotlenud õigusabi, esitamaks kaebust Riigiprokuratuurile. Järelikult on ta soovinud esindajat, kes aitaks teda kaebuse (õigusdokumendi) koostamisel, mis omakorda eeldab suuremal või vähemal määral ka õigusalast nõustamist. Kuna J. Reinomägi on kinnipeetav Viru Vanglas, on tema elukohajärgseks maakohtuks Viru Maakohus. Järelikult tuli Viru Maakohtul võtta seisukoht J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse põhjendatuse kohta ja otsustada talle õigusabi andmine.
24. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 337 lg 1 p-st 4, § 339 lg-st 2 ja § 341 lg-st 3 tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab J. Reinomäe taotluse maakohtule lahendamiseks samas kohtukoosseisus. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Juhan Sarv 3 /allkiri/ Mati Kartau