Obsah (7)

§ 424§ 65§ 68§ 274§ 74§ 56§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-7318 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kri

§ 424

lg 1 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)

1. oktoobri
2. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Hendriks Beksi kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Hendriks Beksi kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari apellatsioon Tartu Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Hendriks Beks on kohtu alla antud süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 424 lg 1 järgi selles, et tema, olles allutatud katseajale ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis

1. juunil 2018 kella 2.40 paiku Valga linnas Vabaduse tänaval suunaga Jaama puiestee poole mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant (reg.märgiga XXX) seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes grammis veres oli 1,56+/-0,06 mg/g. H. Beks kaotas puuduva sõidukogemuse, ebaõige kiirusevaliku ja valede juhtimisvõtete tõttu mootorsõiduki üle kontrolli, mille tulemusena sõitis ta teelt välja.
2. Tartu Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsusega tunnistati H. Beks süüdi

§ 424lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning H. Beksile mõisteti lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 13.

novembri 2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10366 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu 8 päevase vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 8 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 14.

august kuni 5. oktoober 2018, s.o 53 päeva, karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti

§ 68lg 1 alusel H.

Beksi kahtlustatavana kinnipidamine, s.o

1. august
2. 2.1 Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse, et H. Beksil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Viimati on H. Beksi karistatud Tartu Maakohtu
3. novembri
4. a otsusega

§ 274

lg 2 pde 2 ja 4 järgi üheaastase vangistusega, millest arvati maha eelvangistuses viibitud 2 kuud 22 päeva ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud 8 päeva vangistust. Mõistetud karistust ei pööratud

§ 74lg 1 alusel täitmisele 1 aasta ja 10 kuu pikkuse katseajaga.

H. Beksi katseaeg algas

1. novembril
2. Kuivõrd H. Beks on pannud käesolevas asjas arutatava teo toime
3. juunil 2018, on uue teo puhul tegemist katseajal toime pandud kuriteoga. 2.2 Kohus arvestas karistust kergendava asjaoluna H. Beksi puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohus ei pidanud H. Beksi puhul võimalikuks karistada teda rahalise karistusega. Seega tuli otsustada vangistuse kohaldamine ning selle võimalik asendamine üldkasuliku tööga. 2.3 H. Beksi süüd hindas kohus keskmisest suuremaks. Tema käitumine oli ohtlik nii talle endale, tema kaassõitjatele kui ka teistele isikutele. H. Beksil ei olnud siis ega ole toimiku materjalidest nähtuvalt kunagi olnud mootorsõiduki juhtimise õigust. Seega ei ole ta saanud ka vastavat juhikoolitust, tal puuduvad igasugused oskused ja vilumus mootorsõiduki juhtimiseks ning asjakohased teadmised liiklusreeglitest. Ometi otsustas ta alkoholijoobes olles asuda juhtima autot ning tegi seda olukorras, kus autos oli veel kaks isikut, neist üks alaealine. Joobes sõitmine toimus Valga linna tänavatel, st kohas, kus on joobeseisundis ning ilma juhtimisoskusteta juhil potentsiaalne oht liiklusõnnetuse põhjustamiseks. Asjaolu, et sõitmine toimus öisel ajal, ei muuda kohtu hinnangul H. Beksi käitumist vähemohtlikuks. H. Beksi otsus politseipatrulli eest põgeneda põhjustaski liiklusõnnetuse, milles sai seekord kannatada vaid H. Beksi juhitud sõiduk. Kohtu hinnangul oli H. Beksi tegevuse tulemusena olemas reaalne oht nii H. Beksi enda, tema kaassõitjate kui teiste isikute elule ja tervisele. 2.4 H. Beks ning tema kaitsja taotlesid kohtuistungil H. Beksile mõistetava karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus, võttes arvesse H. Beksi süü suurust, selle taotlusega ei nõustunud. Kohus leidis, et eelnevad karistused ei ole H. Beksile piisavat mõju avaldanud. Vaatamata oma noorusele ning eelmiste kuritegude puhul talle korduvalt antud võimalustele oma käitumist muuta, on H. Beks jätkanud kuritegude toimepanemist. Tartu Maakohtu
4. novembri
5. a otsusega karistati H. Beksi tingimusliku vangistusega. Ometi ei ole ei katseaeg ega karistusähvardus muutnud H. Beksi seaduskuulekamaks. 2.5 Kohtuistungil avaldas H. Beks kaitsja küsimustele vastates, et on olnud peaaegu kaks kuud vahi all, varem vanglas olnud ei ole. Vanglas viibimisest on ta teinud järeldusi, et sinna on parem mitte sattuda, vanglaelu ei ole elu, sai šoki. Kohus märkis, et H. Beksi eelmise kuriteo menetlemise ajal viibis H. Beks vahi all kokku 2 kuud ja 22 päeva. Seega ei vasta tõele H. Beksi istungil esitatud väide, et ta ei ole varem vanglas olnud. Kohtu küsimustele istungil vastates väitis H. Beks, et talle mõjus ka eelmine vahistusaeg õppetunnina. Kohtu hinnangul ei ole veenvad H. Beksi väited, nagu oleks praegune vahi all viibimine talle avaldanud sellist mõju, et ta ei taha enam vanglasse sattuda. Tegemist ei olnud H. Beksi esmakordse kinnipidamisasutuses viibimisega ja eelmine eelvangistus ei pannud H. Beksi sügavamalt oma valikute üle mõtlema ega hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.
6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes vaidlustab kohtuotsust süüdistatavale mõistetud karistuse osas. 2 3.1 Süüdistatav juhtis mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes grammis veres oli 1,5 mg/g. Järelikult oli H. Beks mootorsõidukit juhtides küll alkoholijoobes, kuid tema veres oli alkoholi koguses, mis vastas alkoholijoobe alammäärale. Ta kahetses puhtsüdamlikult oma käitumist. 3.2 Eestis viimasel ajal välja kujunenud praktika kohaselt kaalub prokuratuur esmakordselt

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud isikute puhul menetluse lõpetamist Kr

MS § 202 lg 7 alusel ning neile erinevate kohustuste panemist eesmärgiga tagada süüdlaste õiguskuulekas käitumine tulevikus. Juhul, kui menetluse lõpetamine siiski võimalikuks ei osutu, karistatakse

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud isikuid reeglina vangistusega kuni 6 kuud. H. Beksi joove oli minimaalne, tema karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodu põhjal on ebaselge, millistel asjaoludel pidas maakohus vajalikuks mõista H. Beksile karistus, mis on rangem kui taoliste kuritegude toimepanemise eest tavaliselt mõistetav. 3.3 Süüdistatava kaitsja taotles maakohtult H. Beksile mõistetava liitkaristuse asendamist üldkasuliku tööga vastavalt

§-le 69. Maakohus ei pidanud seda võimalikuks märkides, et H. Beksi süüd tuleb lugeda keskmisest suuremaks. Kohtu hinnangul oli H. Beksi käitumine mootorsõidukit juhtides ohtlik nii talle endale, tema kaassõitjatele kui ka teistele isikutele. H. Beksil ei olnud mootorsõiduki juhtimise õigust ning ta ei peatunud politseitöötajate korraldusel. Apellandi hinnangul ei välista nimetatud asjaolud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivseks tunnuseks ongi mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Seadusandja on pidanud sellist tegevust sedavõrd ohtlikuks, et selle eest karistada kriminaalkorras. Seega ei saa süüteo koosseisulist tunnust pidada süüd suurendavaks asjaoluks. 3.4 Riigikohus on

1. oktoobri
2. a kriminaalasjas nr 3-1-1-83-12 tehtud otsuses märkinud, et kohus ei pea vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga olema tuvastanud mingeid erandlikke asjaolusid, kas siis kuritegude tehioludes või süüdlase isikus, mis annaksid aluse mõistetud vangistuse asendamiseks. Selline järeldus ei tulene kehtivast karistusõigusest, kuna just vangistuse kohaldamine eeldab erandlikke asjaolusid (

§ 56lg 2).

Apellandi hinnangul ei ole maakohus tuvastanud ühtegi sellist erandlikku asjaolu, mis välistaks H. Beksile mõistetud vangistuse asendamise üldkasuliku tööga. H. Beks on veel noor inimene, tal on olemas alaline elukoht ja perekond. Taolises olukorras oleks asjakohane anda talle võimalus jääda vabadusse ning teha üldkasulikku tööd. 3.5 Lisaks sellele, et maakohus pidas H. Beksi süüd keskmisest suuremaks, rõhutas maakohus asjaolu, et H. Beks on ka varem olnud vahistatud, kuid see ei ole muutnud teda seaduskuulekaks ning seetõttu ei saa tema suhtes kohaldada

§ 69sätteid.

Seadus ei sea

§ 69

kohaldamist sõltuvusse sellest, kas isik on olnud kohtueelse menetluse ajal vahistatud või mitte. 3.6 Apellandi hinnangul ei ole maakohus piisavalt ega asjakohaselt motiveerinud, miks on H. Beksi ainsaks võimalikuks karistuseks reaalne vangistus. Sellega on kohus rikkunud põhjendamiskohustust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus, hinnates H. Beksi kaitsja apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 3
2. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
3. Kriminaalkolleegium, tutvunud apellatsiooni ja apelleeritava kohtuotsusega, leiab, et H. Beksi kaitsja apellatsioon on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks puudub alus. Apellatsioonis on kaitsja heitnud maakohtule ette, et kohus ei ole piisavalt ega asjakohaselt motiveerinud H. Beksile reaalse vangistuse mõistmist. Ringkonnakohtu hinnangul on selline etteheide alusetu ning apellatsioonis esitatud seisukohad ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega analüüsitud nii H. Beksile mõistetava karistuse liiki kui ka määra. Samuti on kohus kaalunud võimalust asendada mõistetav vangistus üldkasuliku tööga. Seejuures on kohtu põhjendused selged, arusaadavad ning kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga.
4. Apellatsioonis on paljasõnaliselt märgitud, et Eestis viimasel ajal välja kujunenud praktika kohaselt kaalub prokuratuur esmakordselt

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud isikute puhul menetluse lõpetamist ning kui see siiski võimalikuks ei osutu, karistatakse neid reeglina vangistusega kuni 6 kuud. Isegi kui selline praktika on olemas, siis jätab kaitsja tähelepanuta, et ehkki

§ 424lg 1 järgi karistatakse H.

Beksi esmakordselt, siis varem on teda juba kahel korral kriminaalkorras karistatud. Lisaks pani H. Beks joobes juhtimise toime ajal, mil tema suhtes kulges varasema kohtuotsusega kohaldatud katseaeg. H. Beksil ei ole kunagi olnud juhtimisõigust. Ta istus alkoholijoobes olles autorooli olukorras, kus sõidukis viibis veel kaks isikut, kellest üks oli alaealine. H. Beks otsustas politseipatrulli peatumismärguannet eirata ja põgeneda, mis lõppes vastu sõidutee äärekive sõitmisega. Sõiduki peatudes püüdis H. Beks veel kord põgeneda, kuid peeti politsei poolt kinni. Sellistel asjaoludel on kohus, karistades H. Beksi 9kuulise vangistusega, mõistnud talle juba niigi leebe karistuse ning selle täiendavaks kergendamiseks puudub igasugune alus. 8. Veel on kaitsja kaebuses märkinud, et seadus ei sea

§ 69

kohaldamist sõltuvusse sellest, kas isik on olnud kohtueelse menetluse ajal vahistatud või mitte. Küll aga eeldab vangistuse asendamine üldkasuliku tööga seda, et kohtul kujuneks veendumus, et süüdistatava poolt reaalse vangistuse ärakandmine ei oleks otstarbekas ja teda on võimalik mõjutada ka asenduskaristuse kohaldamisega. Kõnealusel juhul leidiski maakohus, et kuna H. Beks viibis varasemas kriminaalasjas ligi kolm kuud vahi all, st ta teadis, mida vangistuses viibimine endast kujutab, ent pani sellele vaatamata toime uue kuriteo, ei ole vangistusest leebema karistuse kohaldamine tema puhul põhjendatud. 9. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Aarne Sarjas Allkirjastatud digitaalselt Mati Kartau Allkirjastatud digitaalselt 4 Tiit Lõhmus Allkirjastatud digitaalselt 5