1-17-10174/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-10174 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. novembri 2018 määrus Sergey Soldatovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergey Soldatov (ik 37203042256), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 03.01.2018 otsusega tunnistati S. Soldatov süüdi KarS § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 2) järgi ning mõisteti KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 20.03.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 10 kuud ja 3 päeva vangistust ning S. Soldatovile mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 2 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.02.2018 ja lõpeb 07.12.
6. Viru Vangla esitas 10.09.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Soldatovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 06.11.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
8. S. Soldatovil on neli kehtivat kriminaalkaristust, mis viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. S. Soldatov on korduvalt toime pannud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisi, ka käesolev kuritegu on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine.
9. S. Soldatovil puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis tagaks talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. S. Soldatovil on vangla iseloomustusest nähtuvalt tasumata nõudeid üle 31 400 euro, mida enda sõnul sooviks tasuda, kuid ei näe lähiajal võimalust nende tasumiseks. Seega võivad tasumata nõuded isiku majanduslikule toimetulekule negatiivselt mõjuda.
10. S. Soldatovil oli enne vangistust probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Kohtuistungil avaldatu kohaselt mõistab S. Soldatov, et kõik tema probleemid on seotud alkoholi tarvitamisega ning ta soovib edaspidi tarvitamisest loobuda. Kuivõrd S. Soldatov on korduvalt toime pannud mootorsõiduki juhtimisi alkoholijoobes ning käesolev kuritegu on samuti mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, mis on toime pandud eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal, puudub maakohtul kindlus, et kinnipeetav vabanemisel alkoholi tarvitamisest täielikult loobub. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et S. Soldatov on olnud varem kriminaalhooldusel, kuid ta on rikkunud talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus kindel selles, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt.
11. Arvestades kõike eeltoodut, leiab maakohus, et S. Soldatovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Positiivsena tõi maakohus S. Soldatovi puhul välja, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osaleb vangla tööhõives ja töötab alates 10.06.2018 AS EVT Viru osakonna puidutsehhis töölisena, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning tal on vabanemise korras olemas kindel elukoht. Samas ei kaalu maakohtu hinnangul S. Soldatovit positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel maakohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu S. Soldatov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
13. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus ei ole arvestanud kõiki S. Soldatovi poolt kirjalikult esitatud seisukohti. S. Soldatov ei ole nõus vangla poolt koostatud iseloomustusega, kuna see sisaldab valet ja kontrollimata informatsiooni. S. Soldatov edastas maakohtule täienduse ja koopiad dokumentidest, mis kinnitavad tema sõnu. Maakohus aga ei pööranud sellele tähelepanu ja kasutas ainult vangla poolt koostatud materjale. 2
14. S. Soldatov ei ole maakohtuga nõus ka selles, et tal võivad tekkida majanduslikud probleemid, kuna tal on maksmata nõudeid summas 31 400 eurot. S. Soldatov tasub enda võlgnevusi ning vabaduses oli see summa veelgi suurem. S. Soldatov ei kavatse enda võlgnevuste tasumisest keelduda.
15. Mis puudutab vabaduses kindla töökoha puudumist, siis siinkohal leiab S. Soldatov, et absurdne on otsida kinnipidamiskohast tööd. Talle ei ole arusaadav, kuidas seda tegema peaks. Vabaduses ta pidevalt töötas ja teab, kuidas tööle võetakse. Esiteks tutvub tööandja töötajaga ja sellega, mida töötaja teha oskab, tehakse proovipäev. Samuti on tal vabaduses töökoht olemas, ta kinnitas seda ka kohtus ja esitas sertifikaadi, kus on ära mainitud firma, kus ta töötas. Tööandja õpetas S. Soldatovi välja lisaks veel ühel erialal. Samuti on S. Soldatovil oma endise tööandjaga kokkulepe, et pärast karistuse kandmist võtab tema endine tööandja ta uuesti tööle.
16. Samuti ei ole S. Soldatov nõus prokuröri arvamusega, kes viitab vangla argumentidele ja nõustub nendega. Vangla ei ole nõus S. Soldatovi vabastamisega ainult seetõttu, et ta esitas Politsei – ja Piirivalveametile taotluse temalt elamisloa äravõtmiseks ja riigist välja saatmiseks. Samas ei tohi eeltoodud faktile tugineda, see ei saa mõjutada kellegi otsustust ennetähtaegse vabastamise menetluses. S. Soldatovi elamisluba kehtib kuni aastani
18. Maakohus ei ole arvestanud kõige positiivsega, mida S. Soldatov on teinud vangistuses viibides. Ka Riigikohus on öelnud, et esmajärjekorras peab kohus arvesse võtma kinnipeetava käitumist vanglas. Ringkonnakohtu järeldused
19. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, leiab sarnaselt maakohtuga, et S. Soldatov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
20. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad. Samuti ei ole maakohus eksinud kriminaalmenetlusõiguse normide vastu ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, võttes muuhulgas arvesse ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (vt käesoleva määruse p 7), jõudes seeläbi õigele järeldusele, et S. Soldatov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
21. Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Kriminaalkolleegium leiab, et peamine põhjus, miks S. Soldatov tuleb karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata jätta, on just nimelt tema varasemast elukäigust lähtuv keskmisest oluliselt määral suurem retsidiivsusoht, mida ei lükka ümber ka määruskaebuses toodud seisukohad.
22. Esmalt märgib kriminaalkolleegium vastusena määruskaebuses toodule, et kui S. Soldatov ei ole rahul tema suhtes koostatud Viru Vangla iseloomustusega, on seda võimalik vaidlustada halduskorras, mitte aga ennetähtaegse vabastamise menetluse raames. Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustus on kohtu käsutuses olev tõend, millele on ennetähtaegse vabastamise 3 menetluse raames lubatav tugineda. Sellest tulenevalt jätab kriminaalkolleegium sellekohased kaebuses toodud argumendid tähelepanuta.
23. S. Soldatov omab nelja kehtivat kriminaalkaristust, kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholitarvitamine (korduvad alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimised). S. Soldatov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.03.2017 otsusega KarS § 424 ja § 199 lg 1 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks üks aasta vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 360 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga kaks aastat. Viru Maakohtu 09.01.2018 määrusega aga pöörati S. Soldatovile mõistetud ärakandmata karistus täitmisele, kuna S. Soldatov rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Samuti mõisteti S. Soldatov Viru Maakohtu 03.01.2018 otsusega süüdi KarS § 424 järgi (tegu toime pandud 26.08.2017, s.o katseajal). Seega on S. Soldatovile juba antud võimalus temale mõistetud karistust vabaduses kanda, kuid selle asemel otsustas S. Soldatov rikkuda käitumiskontrolli tingimusi, hoida kõrvale üladkasuliku töö tegemisest ning pani katseajal toime uue kuriteo. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et S. Soldatovi varasem elukäik annab tunnistust, et S. Soldatovi käitumist ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega õiguskuulekuse suunas korrigeerida, mistõttu puudub ringkonnakohtul veendumus, et ennetähtaegse vabastamise korral oleks S. Soldatov suuteline uute õigusrikkumiste toimepanemist hoiduma. Sellest tulenevalt jätab ka ringkonnakohus S. Soldatovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Samuti ei muudaks ringkonnakohtu otsustust ka tõsiasi, kui S. Soldatovil oleks vabanemise korral olemas kindel töökoht, kuna toodud positiivne asjaolu ei kaaluks üle S. Soldatovi varasemast elukäigust lähtuvat uue kuriteo toimepanemise riski.
24. Kokkuvõtvalt, arvestades S. Soldatovi isikut, tema varasemat elukäiku ja mõistetud kergemaliigilisi karistusi, on ringkonnakohus seisukohal, et isiku allutamine kriminaalhooldusele ei täidaks oma eesmärki, kuna see ei hoiaks ära S. Soldatovi poolt uute kuritegude toimepanemist.
25. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 06.11.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4