1-17-3355/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

1. november 2018 1-17-3355 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Mati Kartau Dmitri Šori (isikukood 38507220291) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Dmitri Šor Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Mariken Arro Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. aprilli
8. a otsusega tunnistati Dmitri Šor süüdi ja teda karistati KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta ning 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu
9. oktoobri
10. a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa (193 tundi üldkasulikku tööd ehk 6 kuud 13 päeva vangistust) võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud 13 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti vangistuse algust alates
11. jaanuarist
12. D. Šori karistusaeg lõpeb
13. juunil
16. augustil 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid D. Šori tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetasid D. Šori ennetähtaegset vabastamist.
17. Tartu Maakohus jättis
18. oktoobri
19. a määrusega D. Šori karistuse kandmiselt vabastamata. Kohus möönis, et D. Šori osas esineb positiivseid asjaolusid. Ta on olnud motiveeritud läbima rehabilitatsiooniprogramme, analüüsinud töövihikut „Heroiin“, õppinud riigikeelt ning osalenud tagasilanguse tugigrupi töös ja sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Vabaduses asuks D. Šor elama ema juurde. Kinnipeetava peamiseks eesmärgiks on vabaneda sõltuvusest ja ta soovib minna statsionaarsele ravile tervisekeskusesse Elulootus. D. Šoril on võimalik saada tööle OÜ-s T.. Kinnipeetav on abielus. Eeltoodud positiivsetele teguritele vaatamata leidis maakohus, et D. Šori vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu isiku ja varasema elukäigu pinnalt tehtav ohuprognoos annab põhjuse arvata, et ta võib vabaduses toime panna uusi kuritegusid. D. Šori on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Ta on uimasteid tarvitanud pikka aega ja peamiseks kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud tema sõltuvus narkootilistest ainetest. D. Šori on püütud seaduskuulekale käitumisele suunata eriliigiliste karistustega, millest ükski, sh korduvad reaalsed vangistused, ei ole soovitud mõju avaldanud. D. Šor on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vähetähtis ei ole asjaolu, et viimase kuriteo pani süüdimõistetu toime Harju Maakohtu
20. oktoobri
21. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9280 määratud katseajal. Ka see kuritegu, mille eest D. Šori viimati nimetatud kohtuotsusega karistati, oli sooritatud katseajal. Heaks ei saa pidada ka kinnipeetava käitumist vangistuses. Probleeme on esinenud vanglakorra järgmisega. D. Šoril on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
22. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D. Šor, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne tähtaja lõppemist vanglast vabastada.
23. D. Šor märgib, et ta kahetseb kuritegude toimepanemist katseaegadel. Ta tarvitas toona narkootilisi aineid ega osanud kasutada võimalusi, mis talle anti. Ka alustas ta vabaduses metadoonravi ning see oli samuti põhjus, miks tema pea ei olnud eriti selge. Nüüd ei ole ta metadooni tarvitanud juba aasta. Ta loobus metadooniravist vaatamata sellele, et vanglas oleks olnud võimalik regulaarselt metadooni doose suurendada. Tema tahtis aga võimalikult ruttu terveks saada ja saavutada võime mõelda kainelt. Probleeme vanglakorra jälgimisega oli tal perioodil, mil ta keeldus metadoonist ning oli seetõttu psüühiliselt ebastabiilne. Praegu on tal vaid üks kehtiv karistus, mille ta sai praktiliselt aasta tagasi, teised on kustunud. Ta on vanglas teinud pingutusi oma käitumise muutmiseks. Kohus on pidanud ebaoluliseks kõiki tema tegevusi. Ta on analüüsinud heroiini-teemalist töövihikut, õppinud riigikeelt, osalenud tagasilanguse tugigrupi töös ja sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning võimalusel külastanud Anonüümsete Alkohoolikute koosolekuid. Seega ei saa nõustuda sellega, et aluseid tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks ei ole. Ka vangla toetab tema vabastamist. D. Šor lisab veel, et ta sooviks aidata oma ema. Ema on 73 aastat vana ja haige ning vajab väga tema abi. Ema pärast hirmu tundma hakkas ta kevadel, kui ta sai teada ema haigusest. Emal ei ole võib-olla enam kaua elada jäänud ning ta tahab olla ema kõrval. Ta plaanib minna ka ravile ning ühineda Anonüümsete Narkomaanide ühinguga. Kui ta vabaneks praegu vanglast, siis toimuks see samaaegselt tema naise väljasaamisega Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
25. aprilli
26. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Tartu Maakohus on vaidlustatud määruses D. Šori ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist piisavalt põhistanud ega ole teinud KarS § 76 lg-t 4 kohaldades sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. 2