Obsah (7)

§ 477§ 173§ 172§ 175§ 190§ 179§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Määruse tegemise aeg ja koht 20.09.2018. a, Tallinn Kohtujurist Triin Taada Tsiviilasja number 2-18-2024 Tsiviilasi Y P kae

) § 475 lg 1 p-st 15 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. 13.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu kohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Keegi menetlusosalistest enda suulist ärakuulamist ei taotlenud.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtule nähtuvalt on kohtutäitur 16.01.2018 kaebuse lahendanud 31.01.
2. Avaldaja esitas Harju Maakohtusse avalduse 07.02.2018, seega on avaldus esitatud tähtaegselt ning TMS § 218 lg-s 1 nõutud kohtueelne menetlus on läbitud.
3. Käesolevas asjas vaidlustas avaldaja 16.01.2018 kaebustega kohtutäitur Elin Vilippuse poolt tema pensionist 20% arestimise 05.01.2018 koostatud sissetuleku (pensioni) arestimise aktide alusel, kuna aktid on seadusevastased. Kohtutäitur on 31.01.2018 otsusega rahuldanud kaebuse osaliselt ja muutunud S saadetud sissetuleku (pensioni) arestimise akte selliselt, et Y P sissetulekust (pensionist) kuulub kinnipidamisele igakuiselt 10%. Kaebustes kohtule leiab avaldaja, et sissetuleku (pensioni) arestimise aktid on tühised, kuna on koostatud 05.01.2018 ehk enne TMS-i uue redaktsiooni kehtima hakkamist 09.01.2018 ning samuti on tühised aktide muutmise korraldused.
4. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 12 (alates 09.01.2018 kuni 09.06.2018 kehtinud redaktsioon) sätestab, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20% TMS § 132 lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Sissetulekut ei arvestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri.
5. Kohtu hinnangul on vaidluse all konkreetselt asjaolu, et kas kohtutäitur kohaldas seadusesätet, mis otsuse tegemise ajal ei kehtinud, mistõttu analüüsib kohus just seda asjaolu.
6. Kohus selgitab, et täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Asjakohane ei ole kohtutäituri viide TMS § 132 lg-le 12, mis jõustus 09.01.
7. Sissetuleku (pensioni) arestimise aktide koostamise ajal 05.01.2018 antud säte ei kehtinud. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lg 2 kohaselt avaldatakse seadused ette nähtud korras ja täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. PS § 108 kohaselt jõustub seadus kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. TMS § 132 täiendati lõikega 12 Kohtutäituri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse § 2 punktiga 17 (avaldatud RT I, 30.12.2017). Kuna seaduses teist tähtaega ei sätestatud, jõustus TMS § 132 lg 12 kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, s.o 09.01.
8. Kohtutäituri täitetoimingu tegemise aluseks saab olla toimingu tegemise ajal kehtiv seadus. Seega arestimise hetkel, mida tõendavad sissetuleku arestimise aktide ärakirjad võlgnikule kuupäevast 05.01.2018 (tl 7-9), TMS § 132 lg 12 sätet ei eksisteerinud. See tähendab, et kohtutäitur kohaldas seadusesätet, mida ei olnud veel avaldatud õigusliku kehtivuse mõttes ning seega oli tema tegevus ebaseaduslik.
9. Kohtutäitur on viidanud, et arestis avaldaja pensioni enne TMS § 132 lg 12 09.01.2018 redaktsiooni jõustumist n-ö eelarestimise korras TMS § 69 lg 1 järgi, mis sätestab, et kui võib eeldada, et asi, mida ei või arestida, muutub lähemal ajal arestitavaks, võib selle arestida, kuid asi tuleb jätta võlgniku valdusse. TMS § 69 lg 1 koostoimest TMS §-ga 110 tulenevalt nn eelarestimist on võimalik kohaldada ka võlgniku varalistele õigustele, sh sissetulekutele. Sissetuleku (pensioni) arestimise aktides ega nende muudatustes viidet TMS §-le 69 ega eelarestimisele ei nähtu ja kohtutäitur on taoliselt asunud arestimisakte tagantjärele sisustama. Kohtule nähtuvalt ei ole mingit eelarestimise menetlust TMS § 69 järgi toimunud, sest siis oleks eelduslikult kohtule esitatud ka vastavad tõendid näiteks eelarestimise akti koostamise kohta. Eelarestimine põhimõtteliselt annab küll võimaluse arestida võlgniku vara, millele ei või arestimise ajal sissenõuet pöörata, kuid mille puhul võib eeldada, et asi muutub arestitavaks tulevikus, ent seda ei saa kohaldada ajal, kui vastavat toimingut lubavat seadust pole olemas. Eelarestitav oleks asi, mille puhul võib eeldada, et see muutub lähemal ajal arestitavaks, mitte aga etteulatuvalt jõustuva seadusemuudatusega võimalik lubatav sissetuleku määr. Vastupidise käsitluse korral saavutaks kohtutäitur eelarestimise läbi seadusemuudatuse jõustumise varasemalt, kui see on sätestatud põhiseaduses üldise tähtpäevana või erandina seaduses endas. Taoline olukord oleks vastuolus õiguskindluse ja õigusriigi põhimõtetega. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaoludel kuulub avaldaja kaebus rahuldamisele.
10. Käesoleval juhul ei ole avaldaja otseselt taotlenud kohtutäituri 31.01.2018 otsuse tühistamist, vaid on esitanud taotluse tühistada kohtutäituri 05.01.2018 sissetuleku (pensioni) arestimise aktid ja 31.01.2018 muudetud aktid. Kohtul on kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka algne otsus. Avaldaja on vaidlustanud tema pensionist kinnipidamise aktid, kus on vaidluse esemeks, et kohtutäitur on arestinud ebaseaduslikult avaldaja sissetuleku enne TMS § 132 lg 12 kehtima hakkamist. Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldaja kaebus rahuldamisele ja kohtutäituri 31.01.2018 otsus ning sissetuleku (pensioni) arestimise aktid tuleb tühistada. Kuna kohus tühistab käesoleva lahendiga 05.01.2018 sissetuleku (pensioni) arestimise aktid, ei ole kehtivad ka nimetatud aktide 31.01.2018 tehtud muudatused.
11. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele ja kohtutäituri vastavad vara arestimise aktid täies ulatuses tühistamisele nende ebaseaduslikkuse tõttu, siis puudub vajadus ning mõistlikkus käsitleda avaldaja poolt esile toodud kohtutäituri muid võimalikke rikkumisi, eelkõige mis puudutab arestimiseks vajalike õiguslike eelduste olemasolu ja nende väljaselgitamist.
12. Avaldaja on lisaks esitanud taotluse tunnistada TMS § 132 lg 12 põhiseadusevastaseks Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 alusel. Riigikohus on 20.06.
13. a lahendis nr 3-2-1-13-06 p-s 46 leidnud, et hageja taotlus jätta kohaldamata seaduse sätted ja tunnistada need põhiseadusevastaseks ei ole protsessuaalne taotlus, vaid õiguse kohaldamise küsimus, mis on kohtu enda ülesanne. Seega ei pidanud kohus selle taotluse kohta võtma seisukohta otsuse resolutsioonis. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning kohaldab seadust ise (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-52-14, p 15). Kohus leiab, et eeltoodud seisukohad on kohaldatavad ka antud asjas. Käesolevas kohtulahendis on kohus leidnud, et avaldaja kaebus tuleb rahuldada, kuna kohtutäitur on ebaseaduslikult avaldaja sissetuleku arestinud. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks käesolevas asjas hinnata TMS § 132 lg 12 põhiseadusele vastavust. Samuti ei ole eelnevast tulenevalt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata avaldaja taotlus saata viivitamatult vastav kohtumäärus S selleks, et lõpetada Y Pe makstavast pensionist kinnipidamiste tegemine.
14. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 172

lg-s 1 on sätestatud hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 172

lg lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

§ 175

lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. 24. Avaldaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kohtutäiturilt. Antud juhul teeb kohus lahendi kohtutäituri kahjuks. Tulenevalt

§ 175

lg-st 31 jäävad kohtutäituri võimalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohtutäituril puudub seaduse kohaselt õigus taotleda selles menetluses õigusabikulude hüvitamist (

§ 175lg 31) ja toimikust ei nähtu kohtutäituril ka selliste kulude olemasolu.

Kuna puudutatud isikud II ja III ei ole käesolevas menetluses kohtule tähtaegselt seisukohta esitanud ega menetluses osalenud, siis ei saanud talle ka menetluskulusid tekkida. Toimikust nähtuvalt on avaldaja kandnud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (tl 23). Kohus jätab avaldaja poolt tasutud riigilõivu summas 15 eurot puudutatud isiku I ehk kohtutäituri kanda. 25. Kohus andis 17.04.2018 määrusega avaldajale menetlusabi ja vabastas ta nii määruskaebuselt kui ka esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluselt riigilõivu tasumisest. Seega on asjas teadaolevaks menetluskuluks veel riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot ja riigilõiv esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluselt 50 eurot, kokku summas 100 eurot.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 26. Kohus jättis 26.04.2018 kohtumäärusega avaldaja 06.03.2018 esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse täitemenetluse peatamiseks rahuldamata. Seega leiab kohus, et nimetatud kulu tuleks jätta avaldaja kanda.

190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on menetluse käigus avaldaja majanduslikku seisundit hinnates leidnud, et avaldaja majanduslik seisund annab aluse temale riigipoolse menetlusabi andmiseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et avaldaja tuleb vabastada menetluskulude (riigilõiv esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluselt kokku summas 50 eurot) riigituludesse tasumise kohustusest. 27.

§ 190

lg 6 sätestab, et kui menetlusosalisele anti menetlusabi menetluskulude kandmiseks hagita menetluses, võib kohus menetluskulud mõnelt teiselt menetlusosaliselt riigituludesse välja mõista

§ 172lõikes 1 sätestatud tingimustel.

Määruskaebuselt tasutud riigilõiv tuleks kohtu hinnangul jätta kohtutäituri kanda. Kohtule nähtuvalt on kohtutäitur osalenud menetluses enne avalduse menetlusse võtmist ja andnud seisukoha määruskaebusele, mh märkides, et määruskaebus tuleks jätta rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus on määruskaebuse aga 30.05.2018 määrusega rahuldanud ja käesoleva kohtumäärusega avaldaja kaebus rahuldatakse. Seega on põhjendatud jätta menetlusabikuluna määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot kohtutäituri kanda. 28.

§ 179

lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab kohtutäiturit, et käesolev lahend võidakse tulenevalt

§ 179

lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

§ 179

lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Seega märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et 15 päeva möödumisel määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni tuleb kohtutäituril tasuda riigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 29.

§ 179

lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. 30. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 31. Tulenevalt TMS § 218 lg-st 3 võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik