KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. november 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-665 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidl

) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning karistuseks mõisteti talle 3 kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja loeti karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 11.

juuni 2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 6 kuu võrra. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 kohaselt arvati karistusest maha eelvangistuses viibitud üks päev ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas

1. augustil 2017 ja lõpeb
2. aprillil
4. Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a määrusega jäeti A. Sihvart vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.1 Aivo Sihvartit on kriminaal- ja väärteokorras korduvalt eriliigiliste süütegude toimepanemise eest karistatud. Kriminaalkorras on teda karistatud nii isikuvastaste (kehaline väärkohtlemine, ähvardamine, eraviisiline jälitustegevus), varavastaste (vargused, kelmus, röövimine) kui ka õigusemõistmisevastase (kinnipeetava põgenemise katse) kuriteo toimepanemise eest. Käesolevat karistust kannab ta samuti isikuvastase kuriteo (kehaline väärkohtlemine) eest. Kuritegu on toime pandud temaga lähisuhtes oleva isiku, kasutütre, vastu. Vanglas kannab A. Sihvart karistust kolmandat korda. 2.2 Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“. Ta osaleb ka majandusabitöödel. Süüdimõistetu käitumisele vanglas etteheiteid teha ei saa. Tagasiside kinnipeetava tegevusele on olnud positiivne. Kohtuistungil tunnistas kinnipeetav, et alkoholi kuritarvitamine on olnud peamiseks õigusvastast käitumist põhjustavaks teguriks. Samas avaldas ta, et ei kavatse vabaduses alkoholi tarvitamisest loobuda. Eeltoodu seab kahtluse alla A. Sihvarti valmisoleku oma senist elukorraldust muuta ja alkoholiprobleemiga tegeleda. Kuivõrd enamus kuritegusid on pandud toime alkoholijoobes, võib jätkuv alkoholi tarvitamine viia lihtsasti uute kuritegude toimepanemiseni. 2.3 A. Sihvarti vabanemisjärgsed elutingimused ei erine oluliselt varasematest. Vabanemise korral asuks A. Sihvart elama koos abikaasaga. Kindel töökoht tal puudub, kuid väidetavalt on võimalik tööle saada. Ta omab varasemat töökogemust mitmel erialal. Lisaks on tal kaks loomade heaolule keskendunud ettevõtet, mille tegevust plaanib jätkata. Ka abikaasa on valmis teda majanduslikult toetama. 2.4 Eeltoodust nähtub, et A. Sihvarti puhul esineb nii negatiivseid kui ka positiivseid asjaolusid. Kõike kogumis hinnates on kohus siiski seisukohal, et A. Sihvarti vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud. Kohtu arvates ei ole temast tulenevad kuriteoriskid maandatud. A. Sihvart ei ole valmis alkoholi tarvitamisest loobuma, mistõttu püsib tema puhul oht uute süütegude toimepanemiseks vabaduses. Kuna karistus ei ole kinnipeetava puhul veel oma eesmärki täitnud, tuleb tal jätkata karistuse kandmist kinnipidamisasutuses.
7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Sihvarti kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja A. Sihvarti vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalvega. 3.1 Kaitsja arvates on kohtu järeldused ekslikud. A. Sihvart on lubanud katseajal mitte tarvitada alkoholi. Ta on läbinud kaks kõige olulisemat sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“. Eluaseme osas risk puudub, sest vastavalt iseloomustusele on tal võimalik elama asuda Tallinna ja seega kolida ära kohast, kus ta pani toime eelmise kuriteo. Majandusliku toimetuleku osas risk puudub, sest iseloomustuse järgi oli isik vanglas väga motiveeritud töötama. A. Sihvartil on olemas oma ettevõtted, mis on keskendunud loomade heaolule. Suhete osas on tähelepanuväärne, et isikul on 16 last, kellest 10 on kasulapsed. Vabanemisel korral on plaanis toetada Kanadas õppivat last. 3.2 Tuleb uskuda, et pärast sotsiaalprogrammide läbimist tuleb isik toime. A. Sihvart on kinnitanud, et ta on teinud elus täieliku pöörde ega soovi edaspidi suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kes võiksid tema käitumist mõjutada. Vabanedes peab A. Sihvart vajalikuks pöörduda ka psühhiaatri poole. Eelnevate andmete põhjal ei peaks uue kuriteo toimepanemise risk realiseeruma, sest A. Sihvart soovib täita kontrollnõudeid. Isikul ei ole vanglas distsiplinaarkaristusi. 3.3 A. Sihvart on teinud vanglas kõik temast oleneva, et kuritegusid enam mitte kunagi toime panna: ta on vanglas töötanud ja sotsiaalprogrammidest osa võtnud. Alkoholi ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise keelu tõttu on isik katseajal kontrollitav ja rikkumise korral tagasi vanglasse paigutatav. Vanglatingimustes ei ole võimalik vastavat ravi saada ja tegelikku ravi ei ole seetõttu põhjendatud edasi lükata. 3.4 Kaitsja leiab, et süüdimõistetu on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kohaldades tema suhtes käitumiskontrolli nõudeid. Kaitsja usub, et isik on motiveeritud läbima 2 katseaega positiivselt. Tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrolli ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata tema edaspidist seaduskuulekat käitumist.
8. Tartu Ringkonnakohtu
9. oktoobri
10. a määrusega määrati kaebus lahendamisele kirjalikus menetluses. Kohtumenetluse pooltele anti õigus esitada ringkonnakohtule kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni
11. oktoobrini
14. oktoobril 2018 registreeriti ringkonnakohtus A. Sihvarti taotlus maakohtu määruse tühistamiseks ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. A. Sihvarti sõnul on kohus tema ütlusi valesti tõlgendanud, tehes järelduse, et ta ei ole nõus alkoholi tarvitamisest loobuma. Kohtus väljendas A. Sihvart selgelt, et on nõus täitma kõiki kohtu poolt seatavaid kohustusi, sh kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, kuid ta ei saa kohtule lubada, et hakkab 100% terveks eluks

klaseks. See oleks iseenda ja kohtu petmine. Tänu sotsiaalprogrammide läbimisele on A. Sihvart teadlik oma probleemidest ja oskab nende tekkimist märgata ja neid ennetada. A. Sihvart ilmus ise vanglasse karistust kandma, sest on teadlik oma kuriteost ja süüst. Vanglas viibides on ta palju mõelnud selle üle, mis viis teda kuritegu toime panema ja mis on selle tagajärjed. Sellest lähtudes on ta otsustanud vabaduses psühholoogi poole pöörduda. Ta on ka vanglas suhelnud psühholoogi ja psühhiaatriga. A. Sihvart leiab, et tema kinnipidamine ei ole enam vajalik ja tema vabanemisel on tema tööst MTÜ-s J. rohkem kasu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED 6.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks

§ 76lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad A.

Sihvarti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea. 7. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20–21.)

1. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult tõdenud, et A. Sihvarti isik ja tema varasem korduv kriminaalkorras karistatus ei võimalda, vaatamata mõningatele positiivsetele sammudele vangistuse kandmise ajal, teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. A. Sihvartit on varasemalt karistatud kehalise väärkohtlemise, ähvardamise, eraviisilise jälitustegevuse, varguste, röövimiste, kelmuse, avaliku varguse ja üliraske kehavigastuse tekitamise eest. Seega on isikut karistatud nii varavastaste kui ka vägivallakuritegude toimepanemise eest. Reaalses vangistuses viibib isik juba kolmandat korda. A. Sihvarti kuritegelikust aktiivsusest ning korduvatest karistustest järeldab ringkonnakohus, et varasemad karistused, sh kantud reaalsed vangistused, ei ole talle mõju avaldanud ning A. Sihvart ei ole neist vajalikke järeldusi teinud. See 3 omakorda tekitab kohtus põhjendatud kahtluse, et ka käesolev vangistus ei ole olnud varasematest mõjusam ning vanglast vabanedes võib A. Sihvart kuritegude toimepanemist jätkata.
2. Ringkonnaohus nõustub maakohtuga ka selles, et A. Sihvarti puhul tuleb oluliseks uute kuritegude toimepanemise riskiteguriks pidada alkoholi kuritarvitamist. A. Sihvart on maakohtu istungil ja ringkonnakohtule esitatud kirjalikes seisukohtades avaldanud, et ta on valmis pidama kinni talle katseajaks kehtestatavast alkoholi tarvitamise keelust. Ringkonnakohtul on aga raskusi selle lubaduse uskumisega. Nimelt nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et ta on varasemalt alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud. Samuti on A. Sihvart ise tunnistanud, et ei saa kinnitada, et loobub alkoholi tarvitamisest täielikult. Seega ei tekita ringkonnakohtus miski veendumust, et A. Sihvart ei murduks ega jätkaks alkoholi tarvitamist juba kriminaalhoolduse kestel. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada sedagi, et ei hinda isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel uute kuritegude toimepanemise ohtu üksnes kriminaalhoolduse aja kestel, vaid pidades silmas kogu isiku edasist elukäiku. A. Sihvart on ise avaldanud, et nii pikas perspektiivis ta kohtule lubadusi anda ei saa. Kuivõrd enamik vägivallategusid on A. Sihvart toime pannud alkoholijoobes ning käesoleval ajal ei saa kohus olla veendunud, et A. Sihvart ei hakka vabanedes taas alkoholi kuritarvitama, on endiselt olemas oht uute kuritegude toimepanemiseks.
3. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Tiit Lõhmus Mati Kartau 4