1-17-6802/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

1. november 2018 1-17-6802 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Tiit Lõhmus Anton Koshevoy (isikukood 39605220242) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Süüdimõistetu Anton Koshevoy kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus jätta läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. augusti
6. a otsusega tunnistati Anton Koshevoy süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat 3 kuud 1 päev vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu
7. novembri
8. a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa võrra ning A. Koshevoyle mõisteti liitkaristus 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loetakse A. Koshevoy karistusaja algust
9. veebruarist
10. Tema karistusaeg lõpeb
11. veebruaril
14. augustil 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid A. Koshevoy tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla toetab A. Koshevoy ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur ei toeta.
15. Tartu Maakohus jättis
16. oktoobri
17. a määrusega A. Koshevoy vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohus märkis, et A. Koshevoyd on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Vanglas on ta esimest korda. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvus narkootilistest ainetest ning viimase kuriteo puhul ka majandusliku kasu saamise soov. Kaks viimast kuritegu on toime pandud katseajal. Seega on süüdimõistetule antud korduvalt võimalus kanda karistust vabaduses, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Puudub alus veendumuseks, et vangistuse jooksul oleks A. Koshevoy oma suhtumist vajalikul määral muutnud. Maakohus pidas ka oluliseks, et vangla koostatud iseloomustusest selguvalt ei ole A. Koshevoy tunnistanud oma sõltuvusprobleemi ega narkootikumide kahjulikku mõju temale ja teda ümbritsevatele inimestele. Ta on keeldunud vastava sotsiaalprogrammi läbimisest. Praeguseks on kinnipeetava suhtumine väidetavalt küll muutunud. A. Koshevoy on olnud valmis analüüsima kanepi-teemalist töövihikut, osaleb tagasilanguse tugigrupis ja Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi töös ning kinnitas kohtuistungil, et ei soovi narkootilisi aineid edaspidi tarvitada. Kohus leidis aga, et kuna kõnealune muutus toimus alles natuke rohkem kui kaks kuud tagasi, s.o on olnud lühiajaline, siis ei ole see aeg piisav hindamaks, kas A. Koshevoy on valmis oma elus püsivaid muudatusi tegema. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head. Samas ei erine need oluliselt varasematest, mistõttu ei ole need määrava tähtsusega. A. Koshevoyl tuleb jätkata karistuse kandmist. MÄÄRUSKAEBUS
18. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja L. Nirgi, kes palub kohtumääruse tühistada ja A. Koshevoy tingimisi enne tähtaja lõppemist vanglast vabastada. Kaitsja leiab, et kohus on jätnud positiivsed asjaolud ja A. Koshevoy pingutused arvesse võtmata. Kinnipeetav on vanglas teinud kõik temast oleneva, et kuritegusid mitte enam toime panna. Ta osaleb tagasilanguse tugigrupis ja on otsustanud narkootikume mitte enam tarvitada. Vanglasse tagasi sattuda kinnipeetav enam ei soovi. Vangla iseloomutuses on vähe negatiivseid asjaolusid. A. Koshevoyl on töökogemus ja vabaduses on tal töökoha saamine ilmselt võimalik. Katseaja jooksul saab süüdimõistetut kontrollida ja rikkumiste korral ta tagasi vanglasse paigutada. Karistatust A. Koshevoyle ette heita ei saa, kuna oma käitumisega vanglas on ta näidanud, et ta on teinud õiged järeldused, jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Koshevoy kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
20. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
21. või
22. peatüki sätteid, arvestades
23. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
24. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
25. peatüki
26. jao sätteid, sh KrMS §
27. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.
28. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
29. aprilli
30. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab 2