← Eesti

1-17-9722/77

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

  1. november 2018 1-17-9722 Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Maksim Kuptšinenko (isikukood 39302037029) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. novembri
  3. a määrus Süüdimõistetu Maksim Kuptšinenko kaitsja advokaat Marko Paabumets, määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Jätta määruskaebus jätta läbi vaatamata.
  5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure Maksim Kuptšinenkole määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10 (kümme) eurot.
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Maksim Kuptšinenkolt Eesti Vabariigi kasuks välja 60 (kuuskümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Tartu Maakohus
  8. novembri
  9. a otsusega tunnistas Maksim Kuptšinenko süüdi karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1 ja § 184 lg 1 järgi. KarS § 65 lg-t 1 ja § 65 lg-t 2 kohaldades mõistis kohus M. Kuptšinenko liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 22 päeva vangistust. M. Kuptšinenko karistusaeg algas
  10. novembril 2017 ja lõpeb
  11. aprillil
  14. augustil 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid M. Kuptšinenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur toetavad M. Kuptšinenko ennetähtaegset vabastamist.
  15. Tartu Maakohus jättis
  16. novembri
  17. a määrusega M. Kuptšinenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus märkis positiivsena ära, et M. Kuptšinenkol on vabaduses kindel elukoht ja ta saab oodata tuge lähedastelt. Need asjaolud kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavad ei ole. Vangistus on oma sihi saavutanud ja kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. M. Kuptšinenko puhul on see oht jätkuvalt kõrge. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. See tingimus ei ole M. Kuptšinenko puhul täidetud. Kinnipeetaval on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks lisanus peale vangla poolt materjalide kohtusse saatmist. Distsiplinaarkaristused on määratud vangla vara kahjustamise, ametniku korralduse eiramise, ebaviisaka käitumise ja keelatud esemete omamise eest. Arvukad distsipliinirikkumised viitavad sellele, et taasühiskonnastavad tegevused ning karistuse kandmine vangistuses ei ole kinnipeetava hoiakutele ja käitumisele positiivset mõju avaldanud. Selline järeldus on tehtav ka kinnipeetava iseloomustusest selguva muu teabe pinnalt. Iseloomustusest nähtub, et M. Kuptšinenko ei tunnista oma vigu ega soovi probleemidega tegeleda. Ta ei suuda oma emotsioone tihtipeale edukalt kontrollida ja satub seetõttu konfliktidesse. Ametnikega suhtlemisel võib M. Kuptšinenko olla üleolev ja ebaviisakas. Sotsiaalprogrammis osalemise kohta on märgitud, et kinnipeetav ei adu vastutuse olulisust ja tähtsust, esineb kohatine naeruvääristav suhtumine oluliste teemade analüüsimisel. Murekoht on ka M. Kuptšinenko suhtumine narkoprobleemi. Kinnipeetav alustas narkootikumide tarvitamist umbes 13-aasaselt ning
  18. aastal tarvitas ta igapäevaselt fentanüüli. M. Kuptšinenko selgitas, et ta ei vaja ravi, kuna ei ole poolteist aastat narkootilisi aineid tarvitanud. Maakohus kinnipeetavaga ei nõustunud. Arvestades M. Kuptšinenko tarvitamiskäitumise pikaajalisust, on narkootikumidest eemal oldud aeg liiga lühikene, väitmaks, et ta ei asu uuesti narkootikume tarvitama. Olukorras, kus kinnipeetav ei tunnista probleemi tõsidust ega ole ravi läbinud, on suur tõenäosus, et ta libastub ning asub siiski narkootikume tarvitama. See toob aga kaasa uute kuritegude toimepanemise. MÄÄRUSKAEBUS
  19. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja Marko Paabumets, kes palub kohtumääruse tühistada. Kaitsja leiab, et maakohtu otsustus jätta M. Kuptšinenko ennetähtaegselt vanglast vabastamata rajaneb tõendite ja asjaolude valikulisel hindamisel. Kohus on tuvastanud kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad näitajad, kuid ei ole piisavalt põhjendanud, miks ta omistas jätkuvalt suurema kaalu süüdimõistetu varasemale elukäigule ja toimepandud kuritegude asjaoludele. Vangla ja prokuratuuri kinnipeetava vabastamist toetava seisukohaga ei ole kohus üldse arvestanud. Vangistusasutuse seisukoht ja prokuröri nõustumine sellega on olulised tegurid ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. M. Kuptšinenko käitumises ja suhtumises on positiivsed arengud. Ajavahemikul
  20. maist kuni
  21. juulini 2018 osales süüdimõistetu sotsiaalprogrammis „Jõud muutuda“. Tal on toetav tugivõrgustik ja töökoht (autodega tegelemine). Ta püüab taastada suhted oma kolme lapsega. M. Kuptšinenko on tegelenud eneseteadvustamisega, ta arendab probleemidega toimetulemise oskust, tunnistab mõningal määral sõltuvusprobleemi ja osaleb aktiivselt rehabiliteerivates sotsiaalprogrammides. 2

(4)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
  2. või
  3. peatüki sätteid, arvestades
  4. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
  5. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
  6. peatüki
  7. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. aprilli
  9. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
  10. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Kuptšinenko kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  11. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  12. aprilli
  13. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  14. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on vaidlustatud määruses M. Kuptšinenko ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist piisavalt põhistanud ega ole teinud KarS § 76 lg-t 4 kohaldades sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Esimese astme kohus ei jätnud süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Kajastamist ja arvestamist leidsid ka positiivsed tegurid – M. Kuptšinenkol vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu. Positiivne on seegi, et süüdimõistetu läbis vanglas sotsiaalprogrammi, osaleb rehabiliteerivates programmides, arendab probleemidega toimetuleku oskusi ja töötab majandustöödel. Vaatamata M. Kuptšinenko sellistele tegevustele vanglas on maakohus õigesti andnud süüdimõistetu käitumisele siiski negatiivse hinnangu. Nimelt on M. Kuptšinenkol hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kuivõrd kinnipeetav ei ole suutnud korda järgida isegi vangistuse kontrollitud tingimustes, siis järeldas maakohus õigesti, et puudub kindlus tema edasise õiguskuuleka käitumise osas. Asjakohaselt ja veenvalt tegi esimese astme kohus viite ka uue kuriteo riskitegurile – M. Kuptšinenko sõltuvusprobleemile. Arvestades eelnevale lisaks seda, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud korduvalt, tuleb vältimatult teha järeldus, mille kohaselt ei ole M. Kuptšinenko puhul uue kuriteo risk praeguseks piisavalt maandatud. Kokkuvõtvalt on kohtukolleegium seisukohal, et vaidlustatud kohtumääruses 3
(4)on kinnipeetava vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning kogu asjakohast teavet arvesse võttes. Seda, et esimese astme kohus ei nõustunud vangla ja prokuratuuri seisukohaga, kohtule ette heita ei saa, kuivõrd kõnealused seisukohad ei ole kohtule siduvad. Kohus on nende seisukohtadega seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu, mis tähendab, et kohtul lasub kohustus vastata menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Seda põhistamiskohustust on maakohus ka täitnud.
  1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus M. Kuptšinenko kaitsja M. Paabumetsa esitatud määruskaebuse Tartu Maakohtu
  2. novembri
  3. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.
  4. M. Kuptšinenko kaitsja M. Paabumets esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks neli pooltundi, mille eest kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo In jure tasu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  5. juuli
  6. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Arvestades, et kaitsja osales ka esimese astme kohtu menetluses ja oli seega juhtumi asjaoludega kursis ning tema enda väited moodustavad määruskaebuse mahust suhteliselt väikese osa (kaebusesse on kopeeritud hulgaliselt teksti maakohtu määrusest), siis loeb kolleegium kohtumäärusega tutvumiseks ja kaebuse koostamiseks kulunud põhjendatud ajaks kaks pooltundi. Sellele vastav riigi õigusabi tasu on 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. Kuna M. Kuptšinenko kaitsja määruskaebust ei rahuldata (see jääb läbi vaatamata), tuleb määruskaebemenetluse kulu 60 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel M. Kuptšinenkolt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.