← Eesti

1-18-4626/25

Obsah (5)§ 74§ 263§ 68§ 75§ 424

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 74lg 4 alusel Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 14.

novembri

  1. a määrus Eduard Lipitin, määruskaebus Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Eduard Lipitini määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Viru Maakohtu
  3. juuni
  4. a otsusega tunnistati Eduard Lipitin süüdi karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. Samuti tunnistati ta süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja karistati 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust.

§ 74lg 1 alusel allutati E.

Lipitin käitumiskontrollile 2 aastaks. Käitumiskontrolli ajal pidi ta järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p-de 2, 8 alusel kohustati E.

Lipitinit mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis.

  2. oktoobril
  3. a esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles esitati ettepanek pöörata E. Lipitinile määratud karistus täitmisele. E. Lipitin on korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keelu nõuet. Samuti on E. Lipitini suhtes registreeritud politsei menetluse infosüsteemis süüteomenetlus

§ 424lg 1 tunnustel.

Seletustes on E. Lipitin kinnitanud alkoholi tarvitamist. mistõttu on ta rikkunud teadlikult ja tahtlikult kohtu poolt pandud kohustust.

  1. Viru Maakohus arutas kriminaalhooldusametniku taotlust
  2. oktoobril
  3. a, kuid jättis selle rahuldamata. Kohus määras E. Lipitinile täiendava kohustuse: alluda alkoholivastasele ravile. E. Lipitin täitis kohustuse
  4. novembril
  7. novembril
  8. a esitas kriminaalhooldusametnik uuesti Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek pöörata E. Lipitinile määratud karistus täitmisele.
  9. oktoobril
  10. a registreerimise käigus tuvastati E. Lipitinil indikaatorvahendi abil alkoholijoove. Seega rikkus süüdimõistetu uuesti talle kohtu poolt määratud alkoholi tarvitamise keeldu. E. Lipitin on käitumise ja suhtumisega näidanud, et ta ei ole võimeline täitma talle pandud kohustust. E. Lipitin on teadlikult rikkunud alkoholikeeldu teades, millised on võimalikud tagajärjed.
  12. novembril
  13. a toimunud kohtuistungil selgitas E. Lipitin, et enam ta alkoholi ei tarbi, sest läbis alkoholivastase ravi. Kriminaalhooldusametnik jäi oma ettekande juurde ja palus karistuse täitmisele pöörata. MAAKOHTU MÄÄRUS
  14. Viru Maakohtu
  15. novembri
  16. a määrusega pöörati E. Lipitinile Viru Maakohtu
  17. juuni
  18. a otsusega mõistetud karistus täitmisele. Karistuse kandmise aja alguseks loeti E. Lipitini vanglasse saabumise aeg.
  19. Maakohus leidis, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest isik ei näita üles huvi koostöö vastu kriminaalhooldusametnikuga ja suhtub negatiivselt talle määratud karistusse. Isik on juba varem rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Vaatamata varasemale kriminaalhooldusametniku erakorralisele ettekandele karistuse täitmisele pööramiseks, mille kohus jättis rahuldamata, on E. Lipitinil taas tuvastatud alkoholijoove. E. Lipitin on teadlikult ja tahtlikult rikkunud kohtu poolt pandud kohustust. Kohustuse läbida alkoholivastane ravi on E. Lipitin läbinud
  20. novembril
  21. Lisaks nähtub erakorralisest ettekandest, et E. Lipitin ei ilmunud registreerimisele
  22. oktoobril
  23. Seega on ta rikkunud ka registreerimiskohustust. Lisaks sellele on E. Lipitini suhtes algatatud kriminaalmenetlus

§ 424lg 1 alusel.

  1. E. Lipitin on kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi karistust tõsiselt. Põhjendatud on kriminaalhooldusametniku ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldus on ebaõnnestunud, kuna E. Lipitin ei suutnud täita talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning rikkus ka registreerimiskohustust. Kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et ei suuda talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta. MÄÄRUSKAEBUS
  2. E. Lipitin taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne rahuldamata ja pikendada Viru Maakohtu
  3. juuni
  4. a kohtuotsusega määratud katseaega 6 kuu võrra.
  5. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumine ei tähenda, et E. Lipitini suhtuks määratud karistusse negatiivselt. Katseaeg on alles algstaadiumis. E. Lipitinil on kindel töökoht ning ta on motiveeritud oma eluviisi muutma.
  6. novembril 2018 täitis E. Lipitin täiendava kohustuse alluda alkoholivastasele võõrutusravile. Ta tunnistab, et tarvitas
  7. oktoobril
  8. a alkoholi. Samas ei olnud ta nimetatud kuupäevaks veel jõudnud alkoholivastast ravi läbida. 2

(4)Viru Maakohtu otsusega kohustati E. Lipitinit osalema sotsiaalprogrammis. Ka selle läbimine aitaks hoiduda alkoholi tarbimisest.
  1. E. Lipitin on valmis tõendama, et suudab ülejäänud katseaja edukalt läbida. Tal on kindel elu- ja töökoht, kaks pangalaenu, ülalpidamisel alaealine poeg ning haige abi vajav ema. Karistuse täitmisele pööramisel kaotaks E. Lipitin töökoha ning ei saaks pangalaenusid maksta. See tooks kaasa korteriomandi sundvõõrandamise. E. Lipitin mõistab, et oleks pidanud sellele varem mõtlema, kuid alkoholivastast ravi läbimata ei saanud ta haigusega hakkama.
  2. Määruskaebuse esitaja arvates ei ole ta registreerimiskohustust rikkunud. Ta esitas kriminaalhooldusametnikule selgituse, et sai peksti ja viibis haiguslehel. Järgmisel päeval tuli E. Lipitin ise registreerimisele, kus tal tuvastati alkoholijoove. Ka kriminaalmenetlus

§ 424lg 1 alusel on põhjustatud sellest, et ravita ei tulnud E.

Lipitin haigusega toime. Ravi tulemusena on ära langenud erinevate rikkumiste peamine põhjus. E. Lipitin soovib teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ning täita kontrollnõudeid ja lisakohustusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et E. Lipitini määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  2. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
  3. või
  4. peatüki sätteid, arvestades
  5. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
  6. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
  7. peatüki
  8. jao sätteid, sh KrMS §
  9. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. aprilli
  11. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
  12. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus perspektiivitu ja selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on karistuse täitmisele pööramisel

§ 74lg 4 alusel tuvastanud E.

Lipitini poolt kontrollnõuete ning alkoholi mittetarvitamise kohustuse korduva rikkumise, võtnud arvesse tema suhtumist rikkumistesse ja tuvastanud, et rikkumised olid teadlikud ja tahtlikud. Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu 3

(4)pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2).
  1. Rikkumist õigustavaid mõjuvaid põhjuseid maakohus ei tuvastanud ning nendele ei ole viidatud ka määruskaebuses. See, et E. Lipitin ei olnud alkoholi tarvitamise ajaks veel jõudnud läbida alkoholivastast ravi, ei ole käsitletav mõjuva põhjusena alkoholi tarvitamise keelu rikkumiseks. E. Lipitin on küll
  2. oktoobri registreerimiskohustuse rikkumise kohta esitanud arstitõendi (KoTo lk 61), ent samal ajal kinnitanud, et jõi samal päeval sõpradega viina (KoTo lk 50).
  3. Riigikohus on öelnud, et

§ 74

lg 4 järgi on kohtul kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus (RKÜK 3-1-1-5-13, p 33, 3-1-1-18-12, p 49). Maakohus on karistuse täitmisele pööramist põhjendanud veenvalt ja arusaadavalt.

  1. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et isiku puhul, kes korduvalt juba katseaja alguses tahtlikult kontrollkohustust rikub, teades rikkumisega kaasnevat õiguslikku tagajärge, puudub veendumus, et ta suudaks edaspidi käitumiskontrolli nõudeid ja pandud kohustusi täita. Seetõttu ei oleks määruskaebusel apellatsioonikohtus edulootust.
  2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus E. Lipitini määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.