1-18-5931/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

1. november 2018 1-18-5931 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Süüdimõistetu Maksim Hussu (isikukood 39507043732) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Maksim Hussu Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. oktoobri
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Jätta käesoleva määruse avaldamisel avalikustamata selle põhiosa punktid 5, 10 ja
8. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Viru Maakohtu
10. augusti
11. a otsusega tunnistati Maksim Hussu süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 3 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega, millest KarS § 68 lg-t 1 kohaldades määrati kandmisele 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Viru Maakohtu
12. septembri
13. a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa võrra ning M. Hussu liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et vangistus jääb täielikult täitmisele pööramata, kui M. Hussu ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p-des 21 ja 9 nimetatud kohustust mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning alluda elektroonilisele valvele 7 kuu jooksul. Katseaja algust loeti alates
14. augustist
15. Kohtuotsus jõustus
16. septembril
19. oktoobril 2018 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata M. Hussule mõistetud vangistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Ettekandest nähtub, et M. Hussu on rikkunud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Ta ei tulnud kriminaalhooldaja poolt määratud registreerimistele 14.,
20. ega
21. septembril ega
22. ja
23. oktoobril
25. Viru Maakohus määras erakorralise ettekande arutamisele avalikul kohtuistungil
26. oktoobril 2018 kell 10.
27. Kohtukutse sai M. Hussu kätte isiklikult
28. oktoobril
29. Süüdimõistetu kohtuistungile ei ilmunud ja tulemata jätmise põhjusest kohut ei teavitanud. Mobiiltelefonil ei olnud M. Hussu kättesaadav. Maakohus lükkas määrusega ettekande arutamise edasi ning kohaldas M. Hussu suhtes sundtoomist järgmisele kohtuistungile
30. oktoobril
33. oktoobril 2018 toimus kohtuistung. Sundkorras toodi istungile M. Hussu. Samal päeval tegi Viru Maakohus määruse, millega pööras M. Hussu vangistuse 3 aastat 4 kuud täitmisele. Maakohus tuvastas, et M. Hussu on süstemaatiliselt rikkunud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Objektiivset taksitust, mille tõttu ta ei saanud kontrollnõuet täita, ei olnud. Juhutööde tegemine ei ole mõjuv põhjus ilmumata jääda. M. Hussu on oma käitumisega näidanud, et ta ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Ta ei ole huvitatud katseaja korrektselt läbimisest ega oma käitumise muutmisest. Taolist järeldust kinnitab seegi, et kohtuistungil ei nõustunud M. Hussu talle lisakohustuse määramisega. Seega esinevad alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhoolduse jätkamine ei ole otstarbekas. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
34. XXXXX. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35. Maakohus tuvastas õigesti, et M. Hussu on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust. Määruskaebuses M. Hussu registreerimistele tulemata jätmist ei eita. Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
36. juuni
37. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Muude alternatiivsete meetmetena võimaldab KarS § 74 lg 4 kohtul süüdlase rikkumistele reageerida veel kas katseaja pikendamise või KarS § 75 lg-s 2 loetletud täiendavate kohustuste määramise läbi.
38. M. Hussu on määruskaebuses märkinud, et ta oli kuu aega haige, palavikku oli 40 kraadi ja ta oli võimetu registreerimisele tulema. Ehk siis ta on registreerimiskohustuse korduvat rikkumist põhjendanud haigestumisega. Haigust kinnitavat arstitõendit süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule ega kohtutele esitanud ei ole. Tegelikult mainib M. Hussu haigust kaebuses esmakordselt. Varasemalt on ta registreerimisele tulemata jätmist põhjendanud vajadusega olla tööl. Väide tööl olemise kohta on vastuolus maakohtu istungiprotokollist selguva märkega, mille kohaselt on M. Hussu töötu. Vastuoluline on ka määruskaebus, s.o kõigepealt kirjutab süüdimõistetu, et ta „ei saanud 40-kraadise palavikuga voodist püsti“ ja seejärel mainib, et „tema palavikuga jooksis siia-sinna.“ Eelnevast selgub, et M. Hussu ei ole suutnud registreerimiskohustuse rikkumisi veenvalt selgitada.
39. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M. Hussu rikkumised olid tahtlikud ja mõjuvat põhjust kohtuotsusega määratud registreerimiskohustuse eiramiseks tal polnud. Taoline järeldus on vältimatu, kui vaadata kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes välja toodud järgmisi asjaolusid. Ettekandest selguvalt ei ole M. Hussu käinud ühelgi registreerimisel. Esmane registreerimine pidi toimuma
40. septembril
41. Süüdimõistetu kohale ei tulnud ja 2